+5. Viivisnõuete juhtimine ja seotud tegevused
---+58. Selleks et krediidiasutused saaksid tõhusalt ja jätkusuutlikult tegeleda oma viivisnõuetega …
---+59. Selles punktis sätestatakse viivisnõuete realiseerimisraamistikuga seotud juhtimise ja tegevuse …
---+60. Viivisnõuete juhtimise ja seotud tegevuste rakendamisel peaksid krediidiasutused võtma arvesse …
---+5.1 Juhtimine ja otsuste tegemine
------+61. Krediidiasutuse üldstrateegia ja selle rakendamine peaks hõlmama viivisnõuete strateegiat ja …
------+62. Juhtorgan ja kõrgem juhtkond peaksid pühendama oma kohustuste täitmisel piisavalt aega …
---+5.2 Viivisnõuete tegevusmudel
------+5.2.1 Viivisnõuete realiseerimise üksused
---------+63. Selleks et piisavalt vähendada mis tahes huvide konflikti viivisnõuete haldamisel ja kasutada …
---------+64. Kui osalist kattumist laenude väljastamise protsessi otsustusorganite, juhtide või ekspertidega …
---------+65. Krediidiasutused peaksid kehtestama korra, millega tagatakse regulaarne tagasiside andmine …
---------+66. Viivisnõuete realiseerimise üksusele sobiva struktuuri kavandamisel peaksid krediidiasutused …
---------+67. Homogeensete viivisnõuete jaekliendiportfellide puhul peaksid krediidiasutused kaaluma …
---------+68. Väiksematel ja vähem keerukatel krediidiasutustel (nt need, mis on liigitatud järelevalvealase …
---------+69. Proportsionaalsuse huvides võivad väiksemad ja vähem keerukad krediidiasutused (nt need, mis on …
------+5.2.2 Vastavusse viimine viivisnõuete elutsükliga
---------+70. Tuleks luua viivisnõuete realiseerimise üksused tagamaks, et viivisnõuete realiseerimise …
---------+71. Krediidiasutused peaksid arvesse võtma viivisnõuete elutsükli järgmisi etappe, arvestades samas …
---------+72. Sundtäitmisel olevate varade haldamine (või muude viivisnõuete täitmisest tulenevate varade …
------+5.2.3 Riskipositsioonide rühmitamine
---------+73. EBA krediidiriski juhtimise tavade ja eeldatava krediidikahju arvestamise suunised kirjeldavad …
---------+74. Loetelu võimalikest valikukriteeriumidest, mille alusel rühmitatakse jaeviivisnõuded …
---------+75. Ettevõtete viivisnõuete portfellide puhul tuleks rühmitamist varaklassi või sektori alusel (nt …
------+5.2.4 Personaliressursid
---------+76. Krediidiasutused peaksid kehtestama asjakohase organisatsioonilise raamistiku, mis sobib nende …
---------+77. Juhtimise ja ressursside jagamine väärtusahela teiste osadega (nt laenude väljastamine) tuleks …
---------+78. Tuginedes punktis 4.2.1 osutatud krediidiasutuse viivisnõuete enesehinnangu suutlikkusalastele …
---------+79. Krediidiasutused peaksid kooskõlas ESMA ja EBA ühiste suunistega juhtorgani liikmete ja …
---------+80. Kui ei osutu võimalikuks või tõhusaks omandada erialateadmisi ja luua taristut asutuse sees …
---------+81. Kooskõlas üldise viivisnõuete strateegia ja tegevusplaaniga peaks krediidiasutus võtma …
---------+82. Juhtorgani ja asjaomaste juhtide tulemuslikkuse mõõtmise raamistik peaks sisaldama konkreetseid …
---------+83. Krediidiasutused peaksid tasustamispoliitika ja motivatsiooniskeemi abil julgustama varajaste …
------+5.2.5 Tehnilised vahendid
---------+84. Piisava tehnilise taristu osas peaksid krediidiasutused tagama, et kõiki viivisnõuetega seotud …
---------+85. Piisav tehniline taristu peaks võimaldama viivisnõuete realiseerimise üksustel: a) pääseda ligi …
---------+86. Tehnilise taristu asjakohasust, sealhulgas andmekvaliteeti, peaks regulaarselt hindama …
---+5.3 Kontrolliraamistik
------+87. Juhtorgan peaks vastutama sisekontrolli raamistiku loomise ja selle asjakohasuse ja mõjususe …
------+88. Sisekontrolli funktsioonid peaksid korrapäraselt esitama juhtorganile kirjalikke aruandeid …
------+89. Juhtorgan peaks sisekontrolli funktsiooni tähelepanekute põhjal tegema õigeaegselt ja mõjusalt …
------+90. Sisekontrolli raamistik peaks vastavalt EBA sisejuhtimise suunistele hõlmama kõiki kolme …
------+91. Kontrolliraamistiku rakendamisel peaksid suuremad ja keerukamad krediidiasutused kohaldama …
------+92. Kontrolliraamistiku rakendamisel ei pea väiksematel ja vähem keerukatel krediidiasutustel (nt …
------+5.3.1 Esimese kaitseliini kontrollitegevused
---------+93. Krediidiasutused peaksid tagama, et esimene kaitseliin on kaasatud tegevusüksuste menetlustesse …
---------+94. Selleks et tagada asjakohaste kontrollimehhanismide rakendamine, peaks krediidiasutustel olema …
------+5.3.2 Teise kaitseliini kontrollitegevused
---------+95. Teine kaitseliin peaks pidevalt kontrollima, kas esimeses kaitseliinis hallatakse viivisnõudeid …
---------+96. Teine kaitseliin kontrollib riskijuhtimismeetmete rakendamist viivisnõuete realiseerimise …
---------+97. Ka riskikontrolli ja vastavuskontrolli funktsioonid peaksid andma juhiseid viivisnõuetega …
------+5.3.3 Kolmanda kaitseliini kontrollitegevused
---------+98. Kolmandal kaitseliinil — sõltumatul siseauditi funktsioonil — peaks olema piisavad teadmised …
---------+99. Viivisnõuete raamistikuga seoses peaks siseauditi funktsioon viima läbi vähemalt regulaarseid …
---------+100. Läbiviidavate kontrollide sageduse, ulatuse ja mahu kindlaksmääramisel peaksid …
---------+101. Sisekontrolli tulemuste põhjal peaks siseauditi funktsioon andma juhtorganile soovitusi, et …
---+5.4 Viivisnõuete ja nende realiseerimistegevuste jälgimine
------+102. Järelevalvesüsteemid peaksid põhinema viivisnõuete strateegias heakskiidetud viivisnõuete …
------+103. Krediidiasutused peaksid määratlema ja jälgima viivisnõuetega seotud tulemuslikkuse …
------+5.4.1 Viivisnõuete parameetrid
---------+104. Krediidiasutused peaksid oma raamatupidamises tähelepanelikult jälgima viivisnõuete ja …
---------+105. Krediidiasutused peaksid teostama neid jälgimistegevusi tehingu/laenuvõtja tasandil ja …
---------+106. Krediidiasutused peaksid jälgima viivisnõuete väärtuse langust, et esitada juhtorganile …
---------+107. Krediidiasutused peaksid võrdlema viivisnõuete suhtarvu ja kaetuse näitajaid võrreldavate …
---------+108. Krediidiasutused peaksid jälgima kõrvalekaldeid eelarvest, et juhtorgan saaks aru, mis …
---------+109. Viivisnõuete sissevoolu ja väljavoolu põhinäitajad tuleks esitada juhtorganile regulaarses …
---------+110. Krediidiasutused peaksid kaaluma reitingute muutmise maatriksite kasutamist, mille abil …
---------+111. Krediidiasutused peaksid prognoosima reitingute muutumise määrasid ja nõuetekohaselt …
---------+112. Oma järelevalvetegevuses peaksid krediidiasutused kasutama asutusesisest teavet (nt sisemised …
------+5.4.2 Laenuvõtja kaasamine ja raha kogumine
---------+113. Kui viivisnõuete realiseerimise üksused on loodud, tuleks üksuste või töötajate tõhususe …
------+5.4.3 Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmed
---------+114. Viivisnõuete mõju kõrvaldamiseks või piiramiseks peaksid krediidiasutused uurima võimalust …
---------+115. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete põhieesmärk peaks olema laenuvõtja …
------+5.4.4 Likvideerimismeetmed
---------+116. Isegi kui jätkusuutlikku restruktureerimise lahendust ei ole võimalik leida, peaksid …
---------+117. Krediidiasutused peaksid jälgima likvideerimistegevust, et töötada välja strateegiad ja …
---------+118. Krediidiasutused peaksid jälgima õigusasjade ja sundtäitmise juhtumite mahtusid ja …
---------+119. Tagatise või muud liiki garantiiga kaetud riskipositsioonide korral peaksid krediidiasutused …
---------+120. Sundtäitmisest ja muudest õigusmenetlustest tulenevate sissenõudmismäärade jälgimine peaks …
---------+121. Krediidiasutused peaksid jälgima ka hiljuti lõppenud õigusmenetluste keskmist kestust ja neist …
---------+122. Krediidiasutused peaksid hoolikalt jälgima juhtumeid, kus võlg vahetatakse laenuvõtja vara või …
------+5.4.5 Muud jälgitavad aspektid
---------+123. Krediidiasutused peaksid jälgima viivisnõuetest tulenevat intressitulu ja oma juhtorganitele …
---------+124. Kui sundtäitmine on osa krediidiasutuse viivisnõuete strateegiast, siis tuleks oluliste …

5. Viivisnõuete juhtimine ja seotud tegevused

5. Viivisnõuete juhtimine ja seotud tegevused

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
58. Selleks et krediidiasutused saaksid tõhusalt ja jätkusuutlikult tegeleda oma viivisnõuetega …

Selleks et krediidiasutused saaksid tõhusalt ja jätkusuutlikult tegeleda oma viivisnõuetega, tuleks kehtestada asjakohane juhtimisstruktuur ja töökord.

59. Selles punktis sätestatakse viivisnõuete realiseerimisraamistikuga seotud juhtimise ja tegevuse …

Selles punktis sätestatakse viivisnõuete realiseerimisraamistikuga seotud juhtimise ja tegevuse põhielemendid, mis hõlmavad juhtimise ja otsuste tegemise aspekte, viivisnõuete tegevusmudelit, sisekontrolli raamistikku ja viivisnõuete jälgimisprotsesse.

60. Viivisnõuete juhtimise ja seotud tegevuste rakendamisel peaksid krediidiasutused võtma arvesse …

Viivisnõuete juhtimise ja seotud tegevuste rakendamisel peaksid krediidiasutused võtma arvesse asjakohaseid tarbijakaitse kaalutlusi ja nõudeid ning tagama tarbijate õiglase kohtlemise.

5.1 Juhtimine ja otsuste tegemine

5.1 Juhtimine ja otsuste tegemine

5.2 Viivisnõuete tegevusmudel

5.2 Viivisnõuete tegevusmudel

5.3 Kontrolliraamistik

5.3 Kontrolliraamistik

5.4 Viivisnõuete ja nende realiseerimistegevuste jälgimine

5.4 Viivisnõuete ja nende realiseerimistegevuste jälgimine

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/