(viii) Muudatused: 9. suunis. Valdkondlik suunis jaepankadele

Suunis 9.3 asendatakse järgmisega:

„9.3. Lisaks käesolevate suuniste I jaotises esitatud riskiteguritele ja meetmetele peaksid pangad kaalutlema järgmisi riskitegureid ja meetmeid. Varahaldusteenuseid pakkuvad pangad peaksid lugema ka valdkondlikku 12. suunist, makse algatamise teenuseid või kontoteabe teenuseid pakkuvad pangad peaksid lugema ka valdkondlikku 18. suunist ja krüptovarateenust pakkuvad pangad peaksid lugema valdkondlikku 21. suunist.“

Suunis 9.16 asendatakse järgmisega:

„9.16 Kui panga klient avab ühiskonto või omnibus-konto, et hallata kliendi klientidele kuuluvaid rahalisi vahendeid või krüptovarasid, peaks pank rakendama täielikke hoolsusmeetmeid, sealhulgas kohtlema oma kliendi kliente ühiskontol hoitavate rahaliste vahendite tegelikult kasu saavate omanikena ning kontrollima nende isikusamasust.“

Suunis 9.17 asendatakse järgmisega:

„9.17 Kui pank on kooskõlas käesolevate suunistega läbiviidud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamise põhjal kindlaks teinud, et ärisuhtega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on suur, peaks ta rakendama direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 18 sätestatud tugevdatud hoolsusmeetmeid, kui asjakohane.“

Suunises 9.18 asendatakse sissejuhatav lause järgmisega:

„9.18 Kui kliendi rahapesu ja terrorismi rahastamise üksiku riskihindamise alusel on ärisuhtega seotud risk siiski väike, võib pank riiklike õigusaktidega lubatud ulatuses rakendada lihtsustatud hoolsusmeetmeid, kui“

Suuniste 9.20–9.24 pealkiri asendatakse järgmisega:

„Krüptovaradega seotud teenuseid osutavad kliendid“

Suunised 9.20–9.23 jäetakse välja.

Lisatakse järgmised suunised 9.20 ja 9.21:

„9.20 Ärisuhete loomisel krüptovarateenust osutava kliendiga, kes ei ole määrusega (EL) 2023/1114⁵ reguleeritud krüptovarateenuse osutaja, võib panku ohustada suurem rahapesu ja terrorismi rahastamise risk. Risk võib olla väiksem olukorras, kus selline teenuseosutaja on reguleeritud ja tema üle tehakse järelevalvet õigusraamistiku alusel, mis sarnaneb määruses (EL) 2023/1114 või direktiivis (EL) 2015/849 sätestatuga. Pangad peaksid enne nende klientidega ärisuhte loomist tegema seonduva rahapesu ja terrorismi rahastamise riskihindamise. Pangad peaksid selles arvesse võtma ka rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mis on seotud nende teenuseosutajate pakutavate või teenindatavate krüptovarade konkreetse liigiga.“

9.21 Suunises 9.20 kirjeldatud klientidega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks peaksid pangad kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete osana tegema vähemalt järgmist:

• a) alustama kliendiga dialoogi, et mõista äritegevuse olemust ja selle tekitatavaid rahapesu ja terrorismi riske;
• b) lisaks kliendi tegelikult kasu saavate omanike tuvastamisele rakendama hoolsusmeetmeid ka kõrgemale juhtkonnale, kui need on muud isikud, sealhulgas võtma arvesse mis tahes negatiivset teavet;
• c) mõistma, kui palju rakendavad need kliendid oma klientide suhtes hoolsusmeetmeid kas juriidilise kohustuse tõttu või vabatahtlikult;
• d) leidma, kas klient on registreeritud või litsentsitud ELi/EMP liikmesriigis või ELi-välises riigis ning viimasel juhul võtma seisukoha selle ELi-välise riigi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja järelevalve korra piisavuse kohta vastavalt suunisele 2.11;
• e) leidma, kas kliendi pakutavad teenused kuuluvad kliendi registreerimis- või litsentsimisalasse;
• f) leidma, kas klient osutab muid teenuseid kui need, mille jaoks ta on krediidi- või finantseerimisasutusena registreeritud või litsentsitud;
• g) kui kliendi äritegevus hõlmab krüptovara väljastamist raha kogumise eesmärgil, näiteks tokenite esmapakkumisi, peaksid pangad kindlaks tegema, kas selline tegevus toimub kooskõlas kehtivate õiguslike nõuetega, ning kui asjakohane, kas seda reguleeritakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil vastavalt rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele, nt FATFi avaldatud standarditele.“

⁵ Määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937.