4.8. Krüptovaraülekanded isehallatavatelt aadressidelt või isehallatavatele aadressidele vastavalt määruse (EL) 2023/1113 artikli 14 lõikele 5 ja artikli 16 lõikele 2

Krüptovarateenuse osutajad ja krüptovarateenuse vahendajad peaksid käsitama krüptovaraülekannet individuaalselt tuvastatavana, kui:

• a) iga ülekande korral kasutatakse ainulaadset identifikaatorit, nt ülekande tunnust või viitenumbrit; või
• b) ülekandele lisatakse lisateave, mis aitab ülekannet tuvastada.

4.8.2. Isehallatavalt aadressilt või isehallatavale aadressile tehtud ülekande tuvastamine

Et teha kindlaks, kas ülekande teises otsas kasutatakse isehallatavat aadressi või mitte, peaksid algataja krüptovarateenuse osutaja ja saaja krüptovarateenuse osutaja tuginema olemasolevatele tehnilistele vahenditele, sealhulgas plokiahela analüüsile, kolmandatest isikutest andmeesitajatele ja teavitussüsteemides kasutatavatele identifikaatoritele.

Kui sellist teavet ei ole võimalik tehniliste vahenditega hankida, peaksid algataja krüptovarateenuse osutaja ja saaja krüptovarateenuse osutaja saama selle teabe otse kliendilt. Kui sellisel juhul teevad algataja krüptovarateenuse osutaja ja saaja krüptovarateenuse osutaja kindlaks, et ülekanne tehakse teisele krüptovarateenuse osutajale või teiselt krüptovarateenuse osutajalt, peaksid algataja krüptovarateenuse osutaja ja saaja krüptovarateenuse osutaja võtma vajalikke meetmeid vastaspoole krüptovarateenuse osutaja täpseks tuvastamiseks.

Algataja krüptovarateenuse osutaja peaks tegema selle hindamise enne ülekande algatamist ja teabe edastamist kooskõlas määruse (EL) 2023/1113 artikli 14 lõikega 5; saaja krüptovarateenuse osutaja peaks tegema selle hindamise enne, kui krüptovarad tehakse saajale kättesaadavaks kooskõlas sama määruse artikli 16 lõikega 2.

4.8.3. Algataja ja saaja tuvastamine isehallatavalt aadressilt või isehallatavale aadressile tehtavas ülekandes

Kui ülekande teises otsas kasutatakse isehallatavat aadressi, peaksid krüptovarateenuse osutajad koguma kliendilt teavet algataja või saaja kohta.

4.8.4. Üle 1000 euro suurused ülekanded ja tõend isehallatavat aadressi omava või kontrolliva isiku kohta

Krüptovarateenuse osutajad peaksid kindlaks tegema, kas isehallatava aadressiga seotud ülekanne on 1000 eurot või rohkem:

• a) algataja krüptovarateenuse osutaja puhul ülekande korralduse andmise või algatamise ajal või
• b) saaja krüptovarateenuse osutaja puhul kättesaamise ajal.

Et teha kindlaks, kas isehallatavatelt aadressidelt või isehallatavatele aadressidele tehtavate ülekannete väärtus on suurem kui 1000 eurot, peaksid krüptovarateenuse osutajad kasutama ülekantava krüptovara vahetuskurssi, et määrata kindlaks selle väärtus eurodes ülekande tegemise ajal, olenemata tehingutasudest.

Selleks et hinnata, kas isehallatav aadress on algataja või saaja omandis või kontrolli all, peaksid krüptovarateenuse osutajad kasutama vähemalt ühte järgmistest kontrollimeetoditest:

• a) järelevalveta kaugtuvastamise lahendused, nagu on kirjeldatud suunistes klientide kaugtuvastamise lahenduste kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849⁹ artikli 13 lõikega 1, kuvades aadressi;
• b) suunised klientide kaugtuvastamise lahenduste kohta kooskõlas direktiivi (EL) 2015/849 artikli 13 lõikega 1.
• c) saates krüptovarateenuse osutaja poolt eelnevalt kindlaksmääratud summa (eelistatavalt konkreetse krüptovara väikseima nimiväärtuse) isehallatavale aadressile ning isehallatavalt aadressilt ja krüptovarateenuse osutaja kontole;
• d) nõudes, et klient digitaalselt allkirjastaks konkreetse teatise konto ja rahakoti tarkvarasse koos sellele aadressile vastava võtmega;
• e) muud sobivad tehnilised vahendid, kui need võimaldavad usaldusväärset ja turvalist hindamist, nii et krüptovarateenuse osutaja on täiesti veendunud, et ta teab, kellele aadress kuulub või kes seda kontrollib.

⁹ EBA/GL/2022/15.

Meetodi(te) valik peaks sõltuma järgmisest:

• a) isehallatava aadressi tehniline suutlikkus;
• b) iga meetodiga saavutatava hindamise usaldusväärsus; ja
• c) rahapesu ja terrorismi rahastamise risk

Kui üks meetod iseseisvalt ei ole piisavalt usaldusväärne, et isehallatavat aadressi omav või kontrolliv isik mõistlikult kindlaks teha, peaks krüptovarateenuse osutaja kasutama meetodite kombinatsiooni.

Kui krüptovarateenuse osutaja on täielikult veendunud, et isehallatav aadress on kliendi omandis või kontrolli all, peaks krüptovarateenuse osutaja selle oma süsteemides dokumenteerima ja ta ei pea uuesti kohaldama eespool nimetatud meetmeid samalt aadressilt või samale aadressile tehtavate järgnevate tehingute korral (nn valgeloend). Valgefiltreerimist kasutav krüptovarateenuse osutaja peaks kehtestama kontrollid, et tuvastada isehallatava aadressi rahapesu ja terrorismi rahastamise riski ning seda omava või kontrolliva isiku muutused. Kui krüptovarateenuse osutaja teeb kindlaks, et isehallatava aadressi rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on muutunud, või kui on märke, et klient enam ei oma ega kontrolli isehallatavat aadressi, peaks ta selle aadressi oma valgeloendist välja jätma.

4.8.5. Riskimaandusmeetmed, mida tuleks võtta seoses isehallatavalt aadressilt või isehallatavale aadressile tehtavate ülekannetega

Krüptovarateenuse osutajad peaksid hindama riske, mis on seotud ülekannetega isehallatavalt aadressilt või isehallatavale aadressile, nagu on kirjeldatud punktis 4.5.3 ja EBA rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite suunistes, kasutades kogu teavet algatajate ja saajate, tehingumustrite ja geograafiliste piirkondade kohta, samuti reguleerivatelt asutustelt, õiguskaitseasutustelt ja kolmandatelt isikutelt saadud teavet.

Krüptovarateenuse osutajad peaksid kohaldama vähemalt ühte direktiivi (EL) 2015/849 artikli 19a lõikes 1 sätestatud riskimaandusmeedet, mis on vastavuses tuvastatud riskidega, sealhulgas juhul, kui krüptovarateenuse osutaja:

• a) teab või saab teada, et teave algataja või saaja kohta, kes kasutab isehallatavat aadressi, on ebatäpne; või
• b) esineb ebatavalisi või kahtlasi tehingumustreid või olukordi, kus isehallatavate aadressidega seotud ülekannetega kaasneb suurem rahapesu ja terrorismi rahastamise risk, kooskõlas EBA rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite suunistega.

Kui punktis 4.8.4 mainitud hindamise tulemusena selgub, et isehallatav aadress on krüptovarateenuse osutaja kliendi asemel kolmanda isiku omandis või kontrolli all, võib direktiivi (EL) 2015/849 artikli 19a lõike 1 punktis a osutatud kontrolli lugeda toimunuks, kui:

• a) krüptovarateenuse osutaja kogub esitatud teabe kontrollimiseks lisaandmeid muudest allikatest, näiteks plokiahela analüütilised andmed, kolmandate isikute andmed, tunnustatud asutuste andmed ja avalikult kättesaadav teave, kui need on usaldusväärsed ja sõltumatud;
• b) krüptovarateenuse osutaja kasutab muid sobivaid vahendeid, kui ta on täielikult veendunud, et teab algataja või saaja isikut ja suudab seda oma pädevale asutusele tõendada.

Kui sellised ülekanded tekitavad rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlusi, peaksid krüptovarateenuse osutajad teavitama rahapesu andmebürood kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849.