EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/3005, 27. november 2024, mis käsitleb keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste (ESG) reitingutega seotud tegevuse läbipaistvust ja integriteeti ning millega muudetakse määrusi (EL) 2019/2088 ja (EL) 2023/2859 (EMPs kohaldatav tekst)

(1)

ÜRO Peaassamblee võttis 25. septembril 2015 vastu uue üleilmse kestliku arengu raamistiku ehk kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 (edaspidi „2030. aasta tegevuskava“), milles on kesksel kohal kestliku arengu eesmärgid. Komisjoni 22. novembri 2016. aasta teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud. Euroopa tegevus jätkusuutlikkuse tagamiseks“ seostatakse kestliku arengu eesmärgid liidu poliitikaraamistikuga, et kõigi liidu meetmete ja poliitikaalgatuste puhul arvestataks nii liidus kui ka mujal maailmas kestliku arengu eesmärke algusest peale. Euroopa Ülemkogu 22. ja 23. juuni 2017. aasta järeldustes kinnitati liidu ja liikmesriikide pühendumust 2030. aasta tegevuskava täielikule, järjepidevale, terviklikule, integreeritud ja tulemuslikule rakendamisele tihedas koostöös partnerite ja muude sidusrühmadega. Lisaks on ÜRO toetatavate vastutustundlike investeeringute põhimõtetega nõustunud käesoleva määruse rakendamise ajaks üle 5 300 allakirjutanu, kelle hallatavate varade maht on üle 120 triljoni euro. Komisjon avaldas 11. detsembril 2019 teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa roheline kokkulepe“). 30. juunil 2021 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119 (3) (Euroopa kliimamäärus), millega sedastatakse liidu õiguses Euroopa rohelises kokkuleppes seatud eesmärk muuta liidu majandus ja ühiskond 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

(2)

Üleminek kestlikule majandusele on väga oluline, et tagada liidu majanduse pikaajaline konkurentsivõime ja elujõulisus ning liidu kodanike elukvaliteet ja hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 1,5 oC künnise. Kestlikkus on kaua olnud liidu poliitika prioriteet ning nii Euroopa Liidu lepingus kui ka Euroopa Liidu toimimise lepingus (ELi toimimise leping) tunnustatakse selle sotsiaalset ja keskkonnamõõdet.

(3)

Selleks et saavutada liidus kestliku arengu eesmärgid, on vaja suunata kapitalivood kestlikesse investeeringutesse. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb kasutada täielikult kõiki siseturu võimalusi. Selles kontekstis on ülioluline kõrvaldada tegurid, mis takistavad siseturul kapitali tõhusat liikumist kestlike investeeringute poole, ennetada selliste takistuste teket ning kehtestada reeglid ja standardid, et ühelt poolt edendada kestlikku rahandust ja teiselt poolt pärssida investeeringuid, mis võivad kestliku arengu eesmärkide saavutamist takistada.

(4)

Liidu arusaam kestlikust ja kaasavast majanduskasvust tugineb Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttele, mis on kindlaks määratud komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatises „Euroopa sotsiaalõiguste samba loomine“, et tagada õiglane üleminek sellele kasvule ja tagada poliitika, mis ei jäta kedagi kõrvale. Lisaks on liidu sotsiaalvaldkonna õigustikus, sealhulgas võrdõiguslikkuse liidu strateegiates, kindlaks määratud standardid tööõiguse, võrdsuse, juurdepääsetavuse, töötervishoiu ja tööohutuse ning diskrimineerimisvastase võitluse valdkonnas.

(5)

Finantsturgudel on oluline roll kapitali suunamisel investeeringutesse, mis on vajalikud liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Komisjon avaldas 8. märtsi 2018. aasta teatises kestliku rahanduse tegevuskava, pannes aluse kestliku rahanduse strateegiale. Tegevuskava eesmärk on lõimida kestlikkusega seotud tegurid riskijuhtimisse ning suunata kapitalivood ümber kestlikesse investeeringutesse, et tagada kestlik ja kaasav majanduskasv.

(6)

Kestliku rahanduse tegevuskava raames tellis komisjon 2021. aastal uuringu „Study on Sustainability related Ratings, Data and Research“ (kestlikkusega seotud reitingute, andmete ja uurimistegevuse uuring), et teha kokkuvõte kestlikkusega seotud toodete ja teenuste turu arengust, teha kindlaks peamised turuosalised ja tuua esile võimalikud puudused. Uuringu tulemusel koostati turuosaliste, kestlike toodete ja turul pakutavate teenuste loetelu ja liigitus ning analüüsiti seda, kuidas turuosalised kestlikkusega seotud tooteid ja teenuseid kasutavad ning millisena nad tajuvad nende kvaliteeti. Uuringus rõhutati, et esineb huvikonflikte, keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalased (ESG) reitingumeetodid ei ole läbipaistvad ega täpsed ning et ESG reitingu andjate terminoloogia ja tegevus on ebaselge.

(7)

Euroopa rohelise kokkuleppe raames esitas komisjon kestliku rahanduse ajakohastatud strateegia, mis võeti vastu komisjoni 6. juuli 2021. aasta teatisega „Kestlikule majandusele ülemineku rahastamise strateegia“.

(8)

Järelmeetmena kuulutas komisjon kõnealuses strateegias välja ESG reitinguid käsitleva avaliku konsultatsiooni, mille tulemusi võetakse arvesse mõjuhinnangus. 2022. aastal toimunud avalikus konsultatsioonis kinnitasid sidusrühmad muret selle pärast, et ESG reitingute meetodid ja eesmärgid ei ole läbipaistvad ning et ESG reitingutega seotud tegevus on ebaselge. Kuna usaldus on finantsturgude toimimises ülioluline, tuleks ESG reitingute läbipaistvuse ja usaldusväärsuse puudumise suhtes kiiresti midagi ette võtta.

(9)

Rahvusvahelisel tasandil avaldas Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) 2021. aasta novembris aruande, mis sisaldab ESG reitingu andjaid ja ESG andmeid hõlmavate toodete pakkujaid käsitlevaid soovitusi. Hinnates kolmanda riigi jurisdiktsiooni või ESG reitingu andja vastavust käesoleva määruse nõuetele samaväärsuse, kinnitamise või tunnustamise eesmärgil, peaksid komisjon ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (4) asutatud Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve) (ESMA) kaaluma kõnealuste IOSCO soovituste kohaldamist.

(10)

ESG reitingutel on üleilmsetel kapitaliturgudel oluline roll, kuna investorid, laenuvõtjad ja emitendid kasutavad neid üha enam kestlikku investeerimist ja rahastamist puudutavate teadlike otsuste tegemisel. Krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad, elu- ja edasikindlustusandjad ning teisedki kasutavad ESG reitinguid sageli oma investeerimistegevuse kestlikkuse või kestlikkusriskide ja -võimaluste võrdlusalusena. Seetõttu mõjutavad ESG reitingud oluliselt turgude toimimist ning investorite ja tarbijate usaldust ja kindlustunnet. Tagamaks, et liidus kasutatavad ESG reitingud oleksid sõltumatud, võimaluse korral võrreldavad, erapooletud, süstemaatilised ja piisavalt kvaliteetsed, on oluline korraldada ESG reitingutega seotud tegevust integriteedi, läbipaistvuse, vastutustunde ja hea valitsemistava põhimõtete kohaselt, aidates kaasa liidu kestliku rahanduse tegevuskava elluviimisele. ESG reitingute parem võrreldavus ja suurem usaldusväärsus suurendaks selle kiiresti kasvava turu tõhusust, hõlbustades seeläbi Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

(11)

ESG reitingutel on toetav roll liidu kestliku rahanduse turu tõrgeteta toimimises, pakkudes investoritele ja finantsasutustele olulisi teabeallikaid, mida nad saavad kasutada investeerimisstrateegiate, riskijuhtimise ja avalikustamiskohustuse jaoks. Seepärast on vaja tagada, et ESG reitingud annaksid nende kasutajatele olulist otsustamiseks vajalikku teavet ning et ESG reitingute kasutajad mõistaksid paremini nende reitingute eesmärke ning konkreetseid aspekte ja näitajaid, mida nende reitingutega mõõdetakse.

(12)

Tuleb arvesse võtta asjaolu, et ESG reitingute turul on erinevad ärimudelid. Esimene ärimudel on nn kasutaja maksab mudel, mida kasutavad peamiselt investorid, kes ostavad ESG reitinguid investeerimisotsuste tegemiseks. Teine ärimudel on nn emitent maksab mudel, mille puhul ettevõtjad ostavad ESG reitinguid, et hinnata oma tegevusega seotud riske ja võimalusi. Selleks et tagada liidus antavate ESG reitingute suurem usaldusväärsus, peaks hindamisobjektidel või finantsinstrumendi või -toote puhul hindamisobjekti emitentidel olema võimalus ESG reitingu andja kasutatavaid andmeid kontrollida ja tuua kasutatud andmekogumis esile kõik faktivead, mis võivad mõjutada tulevaste reitingute kvaliteeti. Selleks peaks hindamisobjekt või hindamisobjekti emitent taotluse korral saama juurdepääsu ESG reitingu andmiseks kasutatud andmekogumile. Andmekogumi kontrollimise võimalus peaks olema üksnes faktikontrolli vahend ja hindamisobjektid ega hindamisobjekti emitendid ei tohiks mingil juhul mõjutada reitingu andmise meetodeid ega reitingutulemusi. ESG reitingu andjale kehtestatud nõuet teavitada hindamisobjekti või hindamisobjekti emitenti tuleks kohaldada ainult enne reitingu esmakordset andmist, mitte selle hilisemate ajakohastuste suhtes. Selle nõude eesmärk on teavitada hindamisobjekti või hindamisobjekti emitenti ESG reitingu andja hindamisest.

(13)

Liikmesriigid ei tee järelevalvet ESG reitingu andjate tegevuse ega ESG reitingute andmise tingimuste üle ega reguleeri neid. Võttes arvesse olemasolevaid erinevusi, vähest läbipaistvust ja ühiste normide puudumist, on tõenäoline, et liikmesriigid võtavad vastu erinevad meetmed ja käsitlused, mis takistavad kooskõla kestliku arengu ja Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkidega. Need erinevad meetmed ja käsitlused kahjustavad ja takistavad otseselt siseturu tõrgeteta toimimist ning on kahjulikud ka ESG reitingute turule. ESG reitingu andjate suhtes, kes annavad ESG reitinguid liidu finantsasutustele ja ettevõtjatele, kohaldataks eri liikmesriikides erinevaid norme. Erinevad standardid ja turutavad raskendaksid reitingute koostamise protsessis selguse saavutamist ja nende võrdlemist, luues seega kasutajatele ebavõrdsed turutingimused. See tekitaks siseturul lisatõkkeid ning investeerimisotsuste moonutamise riski.

(14)

Käesolev määrus täiendab olemasolevaid liidu õigusakte kestliku rahanduse valdkonnas ja selle eesmärk on lihtsustada teabe liikumist, et hõlbustada investeerimisotsuste tegemist.

(15)

Territoriaalse kohaldamisala piisavaks määratlemiseks peaks käesolev määrus põhinema liidus tegutsemise mõistel, eristades ühelt poolt juhtumeid, kus ESG reitingu andjad asuvad liidus, ja teiselt poolt juhtumeid, kus ESG reitingu andjad asuvad väljaspool liitu. Esimesel juhul tuleks liidus asuvaid ESG reitingu andjaid käsitada liidus tegutsevatena, kui nad annavad ja avaldavad oma ESG reitingud oma veebisaidil või muul viisil, või kui nad annavad ja levitavad oma ESG reitinguid tellimuse või muude lepinguliste suhete alusel liidus reguleeritud finantsettevõtjatele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (5) kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtjatele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ (6) kohaldamisalasse kuuluvatele ettevõtjatele, eelkõige seoses kolmandate riikide emitentidega, kelle väärtpaberid on lubatud kauplemisele liidu reguleeritud turgudel, või liidu institutsioonidele, organitele või asutustele või liikmesriikide ametiasutustele. Teisel juhul tuleks väljaspool liitu asuvaid ESG reitingu andjaid käsitada liidus tegutsevatena üksnes siis, kui nad annavad ja levitavad oma ESG reitinguid tellimuse või muude lepinguliste suhete alusel samadele üksustele kui liidus asuvad ESG reitingu andjad.

(16)

Käesoleva määruse eesmärk on reguleerida ESG reitingute andmist, levitamist ja asjakohastel juhtudel ka avaldamist, ilma kavatsuseta reguleerida nende kasutamist. Võttes arvesse, et käesoleva määruse territoriaalne kohaldamisala on seotud liidus tegutsemise mõistega, peaksid ESG reitingute kasutajad tegema koostööd ESG reitingu andjatega, kellele on antud tegevusluba või kes on käesoleva määruse kohaselt registreeritud. Teatavatel juhtudel peaks liidus asuval ESG reitingute kasutajal olema võimalik teha koostööd väljaspool liitu asuva ESG reitingu andjaga, kes ei ole käesoleva määruse alusel tegevusluba saanud ega tunnustatud. Sellistel juhtudel tuleks rangelt järgida eritingimusi, et vältida käesoleva määruse nõuetest kõrvale hoidmise ohtu.

(17)

Selleks et määrata piisavalt täpselt kindlaks toodete valik, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse, peaks ESG reitingu määratlus piirduma arvamuste või punktisummadega või nende kombinatsiooniga, mis põhinevad nii kehtestatud metoodikal kui ka kindlaksmääratud järjestussüsteemil, nagu reitingukategooriad. Näiteks objekti määramist kategooriasse või paigutamist skaalale, mis on kas positiivne või negatiivne, võttes aluseks keskkonna-, sotsiaal- ja inimõigustega seotud või juhtimistegurite või riskidele avatuse kohta kehtestatud metoodika, tuleks käsitada käesoleva määruse kohaldamisel järjestussüsteemina.

(18)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada selliste keskkonna-, sotsiaal- ja inimõigusi ning juhtimistegureid käsitlevate andmete avaldamise või levitamise suhtes, mis ei too kaasa ESG reitingu koostamist. Lisaks ei tohiks käesolevat määrust kohaldada toodete ega teenuste suhtes, mis sisaldavad mõnda ESG reitingu elementi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/65/EL (7) sätestatud investeerimisuuringuid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/2631 (8) sätestatud Euroopa rohevõlakirjade välised hindamised ning välised hindamised ja teise poole arvamused keskkonnakestlikuna turustatavate võlakirjade, kestlikkusega seotud võlakirjade ning kestlikuna turustatavate võlakirjade, laenude ja muud liiki võlainstrumentide kohta ei peaks samuti kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse, kui sellised välised hindamised ja teise poole arvamused ei sisalda välise hindaja või teise poole arvamuse esitaja antud ESG reitinguid. Välised hindamised hõlmavad emiteerimiseelse avalikustamise, näiteks Euroopa rohevõlakirjade teabelehtede või kestlikuna turustatavate võlakirjade raamistike hindamist, samuti emiteerimisjärgse avalikustamise, näiteks Euroopa rohevõlakirjadest saadud tulu iga-aastaste jaotusaruannete, Euroopa rohevõlakirjade mõjuaruannete ja keskkonnakestlikuna turustatavate võlakirjade aruannete hindamist. Lisaks ei tuleks käesolevat määrust kohaldada üksnes akrediteerimis- või sertifitseerimisprotsesside jaoks koostatud reitingute suhtes, kuivõrd need reitingud ei ole suunatud investeerimisanalüüsile, finantsanalüüsile, investeerimisotsuste tegemisele ega finantsotsuste tegemisele. Samuti ei tuleks käesolevat määrust kohaldada ESG märgistamistegevuse suhtes, tingimusel et üksustele, finantsinstrumentidele või toodetele antavate ESG märgistega ei kaasne ESG reitingu avalikustamine.

(19)

Lisaks ei tuleks käesolevat määrust kohaldada Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmete antud reitingute suhtes, kui neid reitinguid ei avaldata ega levitata ärilistel eesmärkidel. Kohaldamisala sellise piiramise eesmärk on tagada, et käesolev määrus ei mõjutaks tahtmatult EKPSi meetmeid, mille eesmärk on võtta EKPSi rahapoliitika tagatisraamistikus arvesse kliimakaalutlusi või muid keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskaalutlusi, kui EKPS täidab oma peamist eesmärki säilitada hindade stabiilsus ja seda eesmärki piiramata toetab liidu üldist majanduspoliitikat.

(20)

Kui ettevõtja või finantsasutus avalikustab teabe enda või oma väärtusahela kestlikkusmõju, -riskide ja -võimaluste kohta, ei tohiks sellist teavet käsitada käesoleva määruse kohase ESG reitinguna.

(21)

Käesolevat määrust ei tuleks kohaldada eritellimusel koostatud ESG reitingute suhtes, mis edastatakse üksnes tellimuse esitanud isikule ning mida ei kavatseta tellimuse alusel või muul viisil avalikustada ega levitada. Samuti ei tuleks käesolevat määrust kohaldada liidus reguleeritud finantsettevõtjate antud ESG reitingute suhtes, mida kasutatakse üksnes sisemistel eesmärkidel või ettevõtja või kontserni piires finantsteenuste või -toodete pakkumiseks.

(22)

Selleks et veelgi parandada siseturu toimimist ja investorikaitset, on oluline tagada liidus reguleeritud finantsettevõtjate antud ja nende finantstoodetes või -teenustes sisalduvate ESG reitingute piisav ja järjepidev läbipaistvus, kui sellised reitingud avalikustatakse ja on seetõttu kolmandatele isikutele nähtavad. Investorid peaksid saama ESG reitingute aluseks olevate meetodite kohta piisavat teavet ja need tuleks reklaamteadetes avalikustada. Seepärast peaks käesolev määrus täiendama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/2088 (9) kehtestatud reklaamteadetega seotud avalikustamiskohustusi. Samasugust teavet tuleks nõuda ka kõigilt muudelt liidus reguleeritud finantsettevõtjatelt, kes avalikustavad nende reguleeritud finantsettevõtjate antud ESG reitingu kolmandatele isikutele oma reklaamteadetes, välja arvatud juhtudel, kui nende suhtes kohaldatakse määrust (EL) 2019/2088. Investorid peaksid saama liidus reguleeritud finantsettevõtja veebisaidil oleva lingi kaudu sama teabe, mida ESG reitingu andjatelt nõutakse käesoleva määruse III lisa punkti 1 kohaselt, võttes ühtlasi arvesse finantsturu osaliste ja finantsnõustajate poolt määruse (EL) 2019/2088 kohaselt juba avalikustatud teabe sisu. Teised liidus reguleeritud finantsettevõtjad peaksid avalikustama sama teabe, võttes arvesse eri liiki finantstooteid, nende omadusi ja nendevahelisi erinevusi ning vajadust vältida dubleerimist muude kohaldatavate regulatiivsete nõuete kohaselt juba avaldatud teabega. Üldiselt tuleks vältida kohaldatavate avalikustamisnõuete dubleerimist. Samal eesmärgil tuleks käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta liidus reguleeritud finantsettevõtjad, kes annavad ESG reitinguid ja kasutavad neid reitinguid kolmandatele isikutele pakutavates finantstoodetes või -teenustes.

(23)

Mittetulundusühendusi, kes annavad ESG reitinguid mitteärilistel eesmärkidel ja avaldavad need reitingud tasuta, ei tuleks pidada käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaks. Nad peaksid siiski püüdma järgida käesolevas määruses sätestatud läbipaistvusnõudeid, kui need on kohaldatavad. Kui mittetulundusühendused võtavad hindamisobjektidelt ja hindamisobjekti emitentidelt oma platvormi kaudu andmete esitamise või reitingu saamise eest tasu või kui nad võtavad ESG reitingute kasutajatelt tasu ESG reitinguid käsitlevale teabele juurdepääsu saamise eest, tuleks neile kohaldada käesoleva määruse nõudeid.

(24)

Füüsilised isikud, sealhulgas teadlased ja ajakirjanikud, kes avaldavad ja levitavad ESG reitinguid mitteärilistel eesmärkidel, ei peaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma.

(25)

Äriühingute ESG profiili hindamisel ning oma kestlike investeerimis- ja rahastamisotsuste tegemise protsessides tuginevad muu hulgas krediidiasutused, investeerimisühingud, kindlustusandjad ja edasikindlustusandjad nii välistele ESG reitingutele kui ka välistele ESG andmeid hõlmavatele toodetele. Kuigi finantsasutused peaksid kandma vastutust nende finantstooteid puudutavate rohepesu süüdistuste korral, siis üksnes üksuseid või finantstooteid käsitleva ESG teabe levitamine nende endi välja töötatud või kehtestatud metoodika abil, muu hulgas heitkoguseid ja negatiivse ESG mõjuga tegevust või juhtumeid käsitlevaid andmeid sisaldava teabe levitamine, ei peaks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluma. Komisjon peaks korraldama käesoleva määruse läbivaatamise, et hinnata, kas kindlaksmääratud kohaldamisala on piisav, et tagada investorite ja tarbijate usaldus finantstoodete ja -teenuste kestlikkustulemuste vastu. Vajaduse korral peaks komisjon kaaluma käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate ESG andmeid hõlmavate toodete ning ESG andmeid hõlmavate toodete pakkujate ringi laiendamist.

(26)

Oluline on kehtestada normid, millega tagatakse, et liidus tegevusloa saanud ESG reitingu andjate antud ESG reitingud on piisavalt kvaliteetsed, nende suhtes kohaldatakse asjakohaseid nõudeid, mis arvestavad eri ärimudelite olemasolu, ja nendega tagatakse turu usaldusväärsus. Neid norme kohaldataks keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid sisaldavate üldiste ESG reitingute suhtes ning reitingute suhtes, mis hindavad ainult ühte keskkonna-, sotsiaal- või juhtimistegurit või selle teguri alakomponenti. Tuleks esitada eraldi keskkonna- (E), sotsiaal- (S) ja juhtimisalased (G) reitingud, mitte üks E-, S- ja G-tegureid koondav ESG reiting. Kui ESG reitingu andjad otsustavad anda koondreitinguid, peaksid nad avalikustama igale kategooriale (E, S ja G) antud määra ja kaalu ning esitama selle teabe viisil, mis tagab, et iga kategooriat saaks võrrelda teiste kategooriatega.

(27)

Võttes arvesse väljaspool liitu asuvatelt reitingu andjatelt saadud ESG reitingute kasutamist ning selleks, et tagada turu usaldusväärsus, investorite kaitse ja käesoleva määruse nõuetekohane täitmine, on vaja kehtestada nõuded, mille alusel väljaspool liitu asuvad ESG reitingu andjad võivad liidus oma teenuseid pakkuda. Seepärast on väljaspool liitu asuvate ESG reitingu andjate jaoks kavandatud kolm võimalikku korda: samaväärsus, kinnitamine ja tunnustamine. Reeglina peaksid järelevalve ja reguleerimine kolmandas riigis olema samaväärsed liidu ESG reitingute järelevalve ja reguleerimisega. Seepärast saab väljaspool liitu asuv ja kolmandas riigis tegevusloa saanud või registreeritud ESG reitingu andja ESG reitinguid liidus pakkuda üksnes juhul, kui komisjon on teinud positiivse otsuse kolmandas riigis kasutatava korra samaväärsuse kohta. Et vältida võimalikku kahjulikku mõju, mis tuleneb sellest, kui väljaspool liitu asuv ESG reitingu andja lõpetab järsku ESG reitingute pakkumise liidus, tuleks aga ette näha teatavad muud korrad, nimelt kinnitamine ja tunnustamine. Igal kontsernistruktuuriga ESG reitingu andjal peaks olema võimalik kasutada väljaspool liitu koostatud ESG reitingute kinnitamise mehhanismi. Selleks peaks ta kontserni sees asutama liidu tegevusloaga ESG reitingu andja. See tegevusloa saanud ESG reitingu andja peaks tagama, et kinnitatud ESG reitingute andmine ja levitamine vastab nõuetele, mis on vähemalt sama ranged kui käesoleva määruse nõuded. Lisaks peaks liidus asuval ESG reitingu andjal olema vajalikud eriteadmised, et jälgida tulemuslikult väljaspool liitu asuva ESG reitingu andja ESG reitingute andmist ja levitamist, ning selleks, miks kinnitatud reitinguid annab väljaspool liitu asuv reitinguandja, peaks olema objektiivne põhjus. Käesolevale määrusele vastavuse tõendamise nõuet ei tuleks kohaldada iga üksiku kinnitatud ESG reitingu puhul, vaid pigem ESG reitingu andja kasutatavate üldiste meetodite ja menetluste puhul. ESG reitingu andjad, kes on direktiivis 2013/34/EL sätestatud kriteeriumide kohaselt liigitatud väikesteks ettevõtjateks või väikesteks kontsernideks (edaspidi „väikesed ESG reitingu andjad“), peaksid omalt poolt saama kasutada tunnustamiskorda. Kui väljaspool liitu asuva ESG reitingu andja suhtes kohaldatakse kolmandas riigis järelevalvet, tuleks kehtestada asjakohane koostöökord, et tagada tõhus teabevahetus kolmanda riigi asjaomase pädeva asutusega.

(28)

Tegevuskoha mõiste laieneb igasugusele tegelikule ja tulemuslikule tegevusele, mida viiakse ellu stabiilse tegevuskoha kaudu. Otsustades, kas väljaspool liitu asuval üksusel on tegevuskoht liikmesriigis, on asjakohane võtta arvesse tegevuskoha stabiilsust, tegeliku tegevuse toimumist liidus ning majandustegevuse ja osutatavate teenuste iseloomu.

(29)

Liit on üks peamisi ESG reitingute turge. Samuti on see üks esimesi jurisdiktsioone, kus reguleeritakse ESG reitingute läbipaistvust ja integriteeti. Komisjon peaks jätkama koostööd rahvusvaheliste partneritega, et soodustada ESG reitingu andjate suhtes kohaldatavate normide lähendamist.

(30)

Et tagada investorite ja tarbijate suur usaldus siseturu vastu, tuleks ESG reitingu andjatelt, kes annavad liidus ESG reitinguid, nõuda tegevusluba. Seega on vaja kehtestada tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise ühtlustatud tingimused ning kord. Tegevusloa saanud ESG reitingu andjad peaksid teavitama ESMAt põhjendamatu viivituseta kõigist olulistest muudatustest oma esmase tegevusloa tingimustes. Oluliste muudatuste hulka kuulub näiteks filiaali avamine või sulgemine liidus. ESG reitingu andjatele suurema selguse tagamiseks peaks ESMA täpsustama, mida peetakse oluliseks muudatuseks, andes välja sellekohased suunised.

(31)

Et tagada investoritele ja teistele ESG reitingute kasutajatele ulatuslik teave, tuleks ESG reitinguid ja ESG reitingu andjaid puudutav teave teha kättesaadavaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2859 (10) loodud Euroopa ühtses juurdepääsupunktis (ESAP).

(32)

Et tagada ESG reitingute kvaliteet ja usaldusväärsus, peaksid ESG reitingu andjad kasutama rangeid, süstemaatilisi, sõltumatuid ning põhjendatavaid reitingumeetodeid, mida rakendatakse pidevalt ja läbipaistval viisil. ESG reitingu andjaid tuleks julgustada arvesse võtma kahese olulisuse põhimõtte mõlemat aspekti. ESG reitingu andjad peaksid ESG reitingute andmise meetodid läbi vaatama pidevalt ja vähemalt kord aastas, võttes arvesse E-, S- või G-tegureid mõjutavaid liidu ja rahvusvahelisi suundumusi. Sellegipoolest on tähtis jätta ESG reitingu andjate meetodid neid põhimõtteid järgides nende endi otsustada.

(33)

ESG reitingu andjad peaksid avalikustama teabe meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste kohta, mida nad kasutavad oma ESG reitingutega seotud tegevuses ning kõigis oma ESG reitingu toodetes. Võttes arvesse seda, kuidas investorid ESG reitinguid kasutavad, tuleks reitingutoodetes selgelt avalikustada, kumba kahese olulisuse põhimõtte aspekti reitingus käsitletakse, nimelt kas tegemist on nii hindamisobjekti või hindamisobjekti emitendi olulise finantsriskiga kui ka hindamisobjekti või hindamisobjekti emitendi olulise mõjuga keskkonnale ja ühiskonnale üldiselt või võetakse arvesse ainult ühte neist. Samuti peaksid ESG reitingu andjad selgelt avaldama, kas reiting käsitleb muid mõõtmeid. Samal põhjusel peaksid ESG reitingu andjad esitama ESG reitingute kasutajatele üksikasjalikumat teavet meetodite, mudelite ja peamiste hindamiseelduste kohta. Selline teave peaks võimaldama ESG reitingute kasutajatel hoolikalt hinnata, kas tugineda kõnealustele ESG reitingutele. Meetodeid, mudeleid ja peamisi hindamiseeldusi puudutav teave ei tohiks samal ajal paljastada tundlikku äriteavet ega takistada uuendustegevust. ESG reitingu andjad peaksid teada andma, kas nad on võtnud arvesse E-, S- või G-tegureid või nende koondnäitajat, milline on igale asjaomasele tegurile antud reiting ja milline on nende kaal koondnäitajas. ESG reitingu andjad peaksid avalikustama ka teabe neile kättesaadava info piiratuse kohta ning kasutatud meetodite piirangute kohta, näiteks kui nad hindavad ainult ühte kahese olulisuse põhimõtte aspektist või kui ESG reitingut väljendatakse suhtelises või absoluutväärtuses. ESG reitingu andjad peaksid avalikustama ka teabe võimaliku kontaktide kohta hindamisobjekti või hindamisobjekti emitendi sidusrühmadega.

(34)

Piisava kvaliteedi tagamiseks soovitatakse ESG reitingute iga teguri puhul võtta arvesse liidu eesmärke ja rahvusvahelisi standardeid. Seega peaksid ESG reitingute andjad esitama teabe selle kohta, kas ESG reitingus võetakse muu hulgas arvesse asjaomaste rahvusvaheliste lepingute, sealhulgas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe“), mille liit kiitis heaks 5. oktoobril 2016, (11) sihte ja eesmärke E-teguri puhul, vastavust Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonidele organiseerumisõiguse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse kohta S-teguri puhul ning vastavust maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitlevatele rahvusvahelistele standarditele G teguri puhul.

(35)

Määrus (EL) 2019/2088, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852 (12) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2464 (13) on pöördelised seadusandlikud algatused, mille eesmärk on parandada ESG nõuete kättesaadavust, kvaliteeti ja järjepidevust kogu finantsturu osaliste väärtusahelas, mis aitavad parandada ESG reitingute kvaliteeti.

(36)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada ESG reitingute andmise meetodeid ega ESG reitingute sisu. ESG reitingute andjate meetodite mitmekesisus tagab, et ESG reitingute kasutajate mitmesugustele vajadustele on võimalik vastata, ning edendab turul konkurentsi.

(37)

Kuigi ESG reitingu andjal peaks olema lubatud oma reitingumeetodis asjakohase teguri või peamise tulemusnäitajana kasutada vastavust määruses (EL) 2020/852 sätestatud taksonoomiale, ei tohiks käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvaid ESG reitinguid käsitada ESG märgistena, mis tähistavad vastavust määrusele (EL) 2020/852 või muudele standarditele või tagavad neile vastavuse või nendega kooskõla.

(38)

ESG reitingu andjad peaksid tagama, et nende antavad ESG reitingud on sõltumatud, erapooletud, süstemaatilised ja piisavalt kvaliteetsed. Oluline on kehtestada organisatsioonilised nõuded, millega tagatakse võimalike huvikonfliktide ennetamine ja leevendamine. Et tagada oma sõltumatus, peaksid ESG reitingu andjad vältima huvikonflikte ning kui konflikti teke on vältimatu, siis seda sobilikul viisil lahendama. ESG reitingu andjad peaksid huvikonfliktist kiiresti teatama. Samuti peaksid nad talletama kõik mainimisväärsed ohud enda ning reitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikute sõltumatusele ning meetmed, mida on võetud, et selliseid ohte leevendada. Lisaks ei tohiks ESG reitingu andjatel võimalike huvikonfliktide vältimiseks olla lubatud pakkuda samas üksuses mitmeid muid tegevusi, sealhulgas konsultatsiooniteenuseid, krediidireitinguid, võrdlusaluseid, investeerimistegevust, auditit, krediidiasutuste tegevust või kindlustus- ja edasikindlustustegevust. Huvikonflikti ennetamiseks, tuvastamiseks, kõrvaldamiseks, lahendamiseks ja avalikustamiseks ning selleks, et tagada igal ajal ESG reitingute andmise ja kontrollimise protsessi kvaliteet, integriteet ja põhjalikkus, peaksid ESG reitingu andjad seoses reitingute andmise protsessi kaasatud töötajate ja muude isikutega kehtestama veel ka asjakohased asutusesisesed tegevuspõhimõtted ja sisekorra. Need peaksid eelkõige hõlmama sisekontrollimehhanismi ja järelevaatamisfunktsiooni.

(39)

Huvikonflikti ohu leevendamiseks tuleks mõningaid tegevusi pakkuda eraldi juriidiliste isikute kaudu. Mõnda neist tegevustest võiks siiski pakkuda sama juriidiline isik, kui asjaomasel ESG reitingu andjal on olemas piisavad meetmed ja menetlused, et tagada iga tegevuse sõltumatus ja vältida võimaliku huvikonflikti ohu tekkimist otsuste tegemisel ESG reitingutega seotud tegevuse raames. Selline erand ei tohiks olla võimalik krediidireitingutega seotud tegevuse ning auditi ja konsultatsioonitegevuse puhul. Konsultatsioonitegevus hõlmab kestlikkusstrateegiate ja kestlikkusriskide või -mõju haldamise strateegiate väljatöötamist. Võrdlusaluste väljatöötamisega seoses peaks ESMA hindama, kas ESG reitingu andja kavandatavad meetmed on võimaliku huvikonflikti ohu seisukohast asjakohased ja piisavad. Hindamisel peaks arvestama, kas võrdlusaluste haldur pakub kestlikkuse eesmärke järgivaid võrdlusaluseid, eelkõige ELi kliimaülemineku võrdlusaluseid ja Pariisi kokkulepet järgivaid ELi võrdlusaluseid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/1011 (14).

(40)

ESG reitingu andjad peaksid tagama, et nende töötajad ega muud hindamisega seotud isikud ei osale ühegi hindamisobjekti ESG reitingu määramises ega mõjuta seda muul viisil, kui nende isikute ja hindamisobjekti või hindamisobjekti emitendi vahel on finants-, isiklik, äri-, tööalane või muu suhe ja on tõendeid selle kohta, et esineb oma töö hindamist, omahuvi, lobielemente või lähisidemeid, mille tulemusel objektiivne, mõistlik ja informeeritud kolmas isik järeldaks, võttes arvesse kohaldatud kaitsemeetmeid, et see seab ohtu nende isikute sõltumatuse. Kui ajavahemikul, mil ESG reitingu andja töötajad ja muud hindamisega seotud isikud osalevad hindamistegevuses, ühineb hindamisobjekt või hindamisobjekti emitent mõne muu üksusega või omandab mõne muu üksuse, peaksid need isikud tegema kindlaks kõik sel ajal eksisteerivad või hiljutised huvid või suhted, mis olemasolevaid kaitsemeetmeid arvesse võttes võiksid seada ohtu nende isikute sõltumatuse ja võime hindamistegevuses pärast ühinemise või omandamise jõustumise kuupäeva jätkuvalt osaleda, ja neid huve või suhteid hindama.

(41)

Et suurendada selgust ja usaldust ESG reitingu andjate tegevuse vastu, on vaja kehtestada nõuded ESG reitingu andjate pidevaks järelevalveks liidus. Arvestades reitinguagentuuride ja ESG reitingu andjate tegevuse märkimisväärseid sarnasusi ning sellest tulenevat ESG reitingu andjate õigusraamistiku kesksete aspektide laialdast vastavusse viimist õigusraamistikuga, mida kohaldatakse reitinguagentuuride suhtes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1060/2009, (15) ning vajadust tagada käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamine ja ühtne järelevalve, on soovitatav, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1060/2009 alusel tehtud otsust usaldada järelevalve ESMA-le, usaldada ka ESG reitingu andjate järelevalve ESMA-le. Järelevalve usaldamine ESMA-le käesoleva määruse alusel ei loo pretsedenti ja seda ei tohiks tõlgendada finantsteenuste sektoris järelevalvekohustuste määramise tava või poliitika kehtestamisena.

(42)

Lisaks sellele, et ESG reitinguid kasutatakse finantsteenuste sektoris, kasutatakse neid ka hangete ja tarneahelate kontekstis. Seepärast peaks ESMA võtma ESG reitingu andjate üle järelevalve tegemisel arvesse vahet finantsteenuste sektoris tegutsevate ESG reitingu andjate ja väljaspool finantsteenuste sektorit tegutsevate ESG reitingu andjate vahel.

(43)

ESMA peaks saama välja nõuda kogu teabe, mida ta tulemuslikuks järelevalveks vajab. Seega peaks ta saama seda küsida ESG reitingu andjatelt, ESG reitingutega seotud tegevuses osalevatelt isikutelt, hindamisobjektidelt ja hindamisobjektide emitentidelt, kolmandatelt isikutelt, kellele ESG reitingu andjad on andnud edasi tööülesanded või tegevused, ESG reitingu andjate või ESG reitingutega seotud tegevusega muul viisil tihedalt ja sisuliselt seotud isikutelt ning tunnustamiskorra alusel määratud seaduslikelt esindajatelt.

(44)

ESMA-l peaks olema võimalik teha järelevalvet ning eelkõige kohustada ESG reitingu andjaid rikkumist lõpetama, esitama täielikku ja paikapidavat teavet ning nõustuma uurimise või kohapealse kontrolliga. Et ESMA saaks neid järelevalveülesandeid täita, peaks tal olema võimalik määrata trahve ja sunniraha.

(45)

Arvestades ESMA rolli liidu asutusena, kes annab ESG reitingu andjatele tegevuslubasid ja teeb nende üle järelevalvet, peaks ESMA töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud ja esitama need komisjonile. ESMA peaks lisaks täpsustama, millist teavet on vaja selleks, et anda ESG reitingu andjatele tegevusluba. Komisjonile tuleks anda õigus võtta need regulatiivsed tehnilised standardid vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ning kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

(46)

ESMA-l peaks ESG reitingu andjatele tegevuslubade andmisel ja nende üle järelevalve tegemisel olema õigus võtta järelevalve alla kuuluvatelt üksustelt järelevalvetasusid. Sellised tasud peaksid olema proportsionaalsed ning piisavad, arvestades ESG reitingu andjate suurust ja nende järelevalve ulatust.

(47)

Et käesoleva määruse tehnilisi aspekte täiendavalt täpsustada, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse täpsemalt kindlaks trahvide või sunniraha määramise kord, sealhulgas sätted, mis käsitlevad kaitseõigust, tähtaegu, trahvide ja sunniraha kogumist, ning üksikasjalikud normid trahvide ja sunniraha määramise ja täitmisele pööramise aegumistähtaegade kohta ning milles määratakse kindlaks tasu liik, mille eest tasu küsitakse, tasu suurus ja tasu maksmise viis. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(48)

Vaja on mitut meedet, millega toetatakse väikeseid ESG reitingu andjaid, et võimaldada neil jätkata oma tegevust või siseneda turule pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva. Seda arvesse võttes tuleks kehtestada ajutine kord, mis hõlbustaks väikeste ESG reitingu andjate turule sisenemist ja toetaks selliste väikeste ESG reitingu andjate arengut, kes tegutsesid liidus juba enne käesoleva määruse jõustumist. Selle ajutise korra kohaselt peaksid väikesed ESG reitingu andjad end registreerima ESMAs, ilma et neil oleks vaja liidus tegutsemiseks tegevusluba, ning nende suhtes tuleks kohaldada üksnes käesoleva määruse organisatsioonilisi ja läbipaistvust puudutavaid nõudeid. ESMA-l peaks olema õigus nõuda teavet, korraldada üldisi uurimisi ja kohapealseid kontrolle ning võtta haldusmeetmeid. ESMA peaks tagama, et välditakse käesolevast määrusest kõrvalehoidmise ohtu, eelkõige takistades, et direktiivis 2013/34/EL sätestatud kriteeriumide kohaselt keskmise suurusega või suurtesse kontsernidesse kuuluvad väikeettevõtjad saaksid kasu ajutisest korrast. Kui ajutine kord lõpeb, peaksid väikesed ESG reitingu andjad taotlema liidus tegutsemiseks tegevusluba ja nende suhtes tuleks kohaldada proportsionaalseid juhtimisnõudeid ning järelevalvetasusid, mis on proportsionaalsed asjaomase ESG reitingu andja aastase netokäibega.

(49)

Kui hindamisobjekt, hindamisobjekti emitent või investor taotleb ESG reitingut vähemalt kahelt ESG reitingu andjalt, võib ta kaaluda vähemalt ühe sellise ESG reitingu andja määramist, kelle ESG reitingu tegevuse turuosa liidus ei ületa 10 %.

(50)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt kehtestada järjepidev ja tõhus kord ESG reitingutega seotud probleemide ja nõrkade kohtadega tegelemiseks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(51)

Käesolevat määrust kohaldatakse, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 kohaldamist.

(52)

Euroopa Keskpank esitas omaalgatusliku arvamuse 4. oktoobril 2023,