Artikkel 383a Regulatiivne krediidiväärtuse korrigeerimise mudel

regulatiivse krediidiväärtuse korrigeerimise mudeli abil on võimalik modelleerida asjaomase vastaspoole krediidiväärtuse korrigeerimist, kajastades asjakohasel juhul tasaarvestuse ja võimendustagatise lepinguid tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kooskõlas käesoleva artikliga;

finantsinstitutsioon hindab vastaspoole makseviivituse tõenäosusi tulenevalt vastaspoole krediidimarginaalist ja selle vastaspoole turukonsensuslikku makseviivitusest tingitud oodatavat kahjumäära;

punktis a osutatud makseviivitusest tingitud oodatav kahjumäär on sama mis punktis b osutatud turukonsensuslik makseviivitusest tingitud oodatav kahjumäär, välja arvatud juhul, kui finantsinstitutsioon suudab tõendada, et kõnealuse vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli nõudeõiguse järk erineb selle vastaspoole emiteeritud kõrgema nõudeõiguse järguga tagamata võlakirjade nõudeõiguse järgust;

mis tahes ajahetkel tulevikus arvutatakse vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli simuleeritud allahinnatud tulevane riskipositsioon riskipositsioonide mudeli alusel, hinnates ümber kõik selle portfelli tehingud nende tehingute jaoks oluliste tururiski tegurite simuleeritud ühiste muutuste alusel asjakohase arvu stsenaariumide abil ning diskonteerides hinnad arvutamise kuupäevani, kasutades riskivabasid intressimäärasid;

regulatiivse krediidiväärtuse korrigeerimise mudeliga on võimalik modelleerida olulist sõltuvust tehingute portfelli simuleeritud allahinnatud tulevase riskipositsiooni ja vastaspoole krediidimarginaali vahel;

kui portfelli tehingud kuuluvad tasaarvestatavate tehingute kogumisse, mille suhtes kohaldatakse võimendustagatise lepingut ja igapäevaselt turuhinnas hindamist, kajastatakse selle lepingu raames antud ja saadud tagatist riskimaandusena simuleeritud allahinnatud tulevases riskipositsioonis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

vastaspoole emiteeritud muude instrumentide krediidimarginaalid, mis kajastavad kehtivaid turutingimusi;

marginaali asendajad, mis on vastaspoole reitingut, majandusharu ja piirkonda arvestades asjakohased.

lõikes 1 osutatud riskipositsiooni mudel on osa finantsinstitutsiooni sisemisest krediidiväärtuse korrigeerimise riski juhtimise süsteemist, mis hõlmab krediidiväärtuse korrigeerimise ja krediidiväärtuse korrigeerimise riski tuvastamist, mõõtmist, juhtimist, heakskiitmist ja sisearuandlust raamatupidamise eesmärgil;

finantsinstitutsioon on kehtestanud korra, millega tagatakse lõikes 1 osutatud riskipositsiooni mudeliga seotud dokumenteeritud sisemiste reeglite, kontrollide, mudeli tulemuslikkuse hindamise ja menetluste järgimine;

finantsinstitutsioonil on sõltumatu valideerimisüksus, mis vastutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riskipositsiooni mudeli tegeliku esmase ja jätkuva valideerimise eest; see üksus on ärikrediidist ja kauplemisüksustest, sealhulgas artikli 383 lõike 1 punktis a osutatud üksusest sõltumatu ning annab aru otse kõrgemale juhtkonnale; tal peab olema piisav arv töötajaid, kellel on tema eesmärgi täitmiseks vajalikul tasemel oskused;

kõrgem juhtkond osaleb aktiivselt riskikontrolli protsessis ja käsitleb krediidiväärtuse korrigeerimise riski kontrolli äritegevuse olulise osana, millele tuleb eraldada asjakohased vahendid;

finantsinstitutsioon dokumenteerib lõikes 1 osutatud riskipositsiooni mudeli esmase ja jätkuva valideerimise protsessi nii üksikasjalikult, et kolmas isik saaks aru mudelite toimimisest, nende piirangutest ja peamistest eeldustest ning oskaks analüüsi uuesti teha; nendes dokumentides nähakse ette nii jätkuva valideerimise minimaalne sagedus kui ka muud asjaolud (näiteks turukäitumise järsk muutus), mille alusel täiendav valideerimine läbi viiakse; nendes kirjeldatakse, kuidas valideeritakse andmevooge ja portfelle, milliseid analüüse kasutatakse ja kuidas koostatakse vastaspoole tüüpilisi portfelle;

lõikes 1 osutatud riskipositsiooni mudelis kasutatud hinnastamismudeleid testitakse osana mudeli esialgsest ja jätkuvast valideerimisprotsessist kindla simuleeritud tururiski tegurite stsenaariumi puhul paljude erinevate turuolukordade asjakohaste sõltumatute võrdlusaluste alusel; optsioonide hinnastamise mudelites tuleb arvesse võtta optsiooni väärtuse mittelineaarsust tururiski tegurite suhtes;

käesoleva lõike punktis a osutatud finantsinstitutsiooni sisemine krediidiväärtuse korrigeerimise riski juhtimise süsteem vaadatakse korrapäraselt sõltumatult läbi finantsinstitutsiooni siseauditi protsessi käigus; kõnealune läbivaatamine hõlmab nii artikli 383 lõike 1 punktis a osutatud üksuse kui ka käesoleva lõike punktis c osutatud sõltumatu valideerimisüksuse tegevust;

regulatiivne krediidiväärtuse korrigeerimise mudel, mida finantsinstitutsioon kasutab lõikes 1 osutatud simuleeritud allahinnatud tulevase riskipositsiooni arvutamiseks, peab kajastama tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone ning võimendustagatise lepingute korda õigeaegselt, täielikult ja konservatiivselt; tingimusi ja spetsifikatsioone tuleb hoida turvalises andmebaasis, mida tuleb auditeerida ametlikult ja korrapäraselt; tehingu tingimusi ja spetsifikatsioone käsitlevate andmete ning võimendustagatise lepingute riskipositsiooni mudelisse kandmise korra suhtes tuleb rakendada samuti siseauditit ning sisemudeli ja andmeallikasüsteemide vahel peavad olema kasutusel ametlikud võrdlemisprotsessid, et pidevalt kontrollida, kas tehingu tingimusi, spetsifikatsioone ja võimendustagatise lepingute korda kajastatakse riskipositsioonide süsteemis õigesti või vähemalt konservatiivselt;

praeguste ja varasemate turuandmete sisendid, mida finantsinstitutsioon kasutab lõikes 1 osutatud simuleeritud allahinnatud tulevase riskipositsiooni arvutamise mudelis, saadakse äriliinidest sõltumatult ning neid kasutatakse kõnealuses mudelis õigeaegselt ja täielikult ning neid hoitakse turvalises andmebaasis, mida auditeeritakse ametlikult ja korrapäraselt; finantsinstitutsioonil peab tuvastatud sobimatute andmete käsitlemiseks olema hästi välja töötatud andmete terviklikkuse kontrollimise protsess; kui mudeli aluseks on turuandmetele tuginevad hinnangud, koostab finantsinstitutsioon sobivate hinnangute kindlaksmääramiseks sisemised reeglid ning tõendab empiiriliselt ja pidevalt, et hinnangud kajastavad konservatiivselt seotud riski;

lõikes 1 osutatud riskipositsiooni mudelis võetakse arvesse tehingu- ja lepingupõhist teavet, mis on vajalik, et võtta riskipositsioonid tasaarvestatavate tehingute kogumi tasandil kokku; finantsinstitutsioon kontrollib, et tehingud määratakse mudelisiseselt asjakohasesse tasaarvestatavate tehingute kogumisse.

kuidas finantsinstitutsioon peab makseviivituse tõenäosuse arvutamiseks kindlaks määrama lõike 2 punktis b osutatud marginaali asendajad;

täiendavaid tehnilisi elemente, mida finantsinstitutsioonid peavad võtma arvesse vastaspoole makseviivitusest tingitud oodatava kahjumäära, vastaspoole makseviivituse tõenäosuse ja selle vastaspoolega sõlmitud tehingute portfelli simuleeritud allahinnatud tulevase riskipositsiooni ning krediidiväärtuse korrigeerimise arvutamisel, nagu on osutatud lõikes 1;

millised muud lõike 2 punktis a osutatud vahendid on asjakohased vastaspoole makseviivituse tõenäosuse hindamiseks ja kuidas finantsinstitutsioonid peavad seda hindama.

tingimusi, mille alusel hinnatakse standardmeetodi kasutamise laiendamise ja muutmise olulisust, nagu on osutatud artikli 383 lõikes 3;

hindamismetoodikat, mille alusel pädevad asutused peavad kontrollima seda, kas finantsinstitutsioon vastab artiklites 383 ja 383a sätestatud nõuetele.