6.3.1.2 Treatment of fees, interest and additional drawings after default

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti i kohaldamisel peaksid finantseerimisasutused realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel võtma arvesse viivises olevaid maksmata teenustasusid, mis on enne makseviivituse tekkimise hetke kapitaliseeritud finantseerimisasutuse kasumiaruandes, lisades need realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära lugejas ja nimetajas krediidi iseloomuga nõude makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata summale. Kui teenustasusid rakendati võlgnikule selleks, et nõuda sisse finantseerimisasutuse juba kantud otsene kulu ning vastav kulu on majandusliku kahju kalkulatsiooni juba kaasatud, ei tohiks finantseerimisasutused neid summasid majanduslikule kahjule või tasumata summale uuesti lisada. Pärast makseviivituse tekkimise hetke kapitaliseeritud mis tahes teenustasud ei tohiks suurendada majandusliku kahju suurust ega makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata summat. Sellegipoolest tuleks majandusliku kahju kalkulatsiooni kaasata kõik sissenõutud summad, muu hulgas need, mis on seotud pärast makseviivitust kapitaliseeritud teenustasudega.

Finantseerimisasutused peaksid oma kasumiaruandes enne ja pärast makseviivituse tekkimise hetke kapitaliseeritud mis tahes intressile rakendama lõikes 137 määratletud lähenemist.

Kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 182 lõike 1 punktiga c peavad finantseerimisasutused, kes on saanud loa makseviivitusest tingitud kahjumäära ning ümberhindluse sisehinnangute kasutamiseks, kajastama ümberhindlustegurite hinnangutes võlgniku täiendavat krediidilimiidi kasutamise võimalikkust enne ja pärast makseviivituse tekkimist. Jaenõuete puhul võivad finantseerimisasutused mainitud määruse artikli 181 lõike 2 punkti b ja artikli 182 lõike 3 kohaselt kajastada tuleviku krediidikasutust kas ümberhindlustegurites või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes. Vastavat tuleviku krediidikasutust tuleks käsitleda võlgnikupoolse makseviivitusele järgneva täiendava krediidilimiidi kasutamisena.

Kui finantseerimisasutused kaasavad võlgnikupoolse makseviivitusele järgneva täiendava krediidilimiidi kasutamise oma ümberhindlusteguritesse, peaksid nad realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutama majandusliku kahju ja krediidi iseloomuga nõude makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata summa suhtena, mida suurendatakse makseviivituse tekkimise hetke väärtuseni diskonteeritud võlgnikupoolse makseviivitusele järgneva täiendava krediidilimiidi kasutamise ulatuse võrra.

Kui finantseerimisasutused ei kaasa jaenõuete puhul võlgnikupoolset makseviivitusele järgnevat täiendava krediidilimiidi kasutamist oma ümberhindlusteguritesse, peaksid nad realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutama majandusliku kahju ja krediidi iseloomuga nõude makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata summa suhtena ning nad ei tohiks suhte nimetajat võlgnikupoolse makseviivitusele järgneva täiendava krediidilimiidi kasutamise väärtuse võrra suurendada.

Olenemata sellest, kas finantseerimisasutused kajastavad tuleviku krediidilimiidi kasutust oma ümberhindlustegurites või makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutes, peaksid nad realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära lugejas kasutatava majandusliku kahju alla kaasama makseviivitusele järgneva täiendava krediidilimiidi kasutamise ning kõik realiseerunud sissenõutud summad, mis on diskonteeritud makseviivituse tekkimise hetke väärtuseni.