4.3.1 Strateegia rakendamise valikud

Krediidiasutused peaksid kaaluma viivisnõuete strateegiasse strateegiate ja valikute kombinatsioonide lisamist, et saavutada oma eesmärgid lühikeses, keskpikas ja pikas perspektiivis. Selleks et viivisnõuete strateegiat edukalt ellu viia, peaksid krediidiasutused kaaluma eri portfellide ja tingimuste puhul vähemalt järgmisi üksteist mitte välistavaid rakendusvalikuid:

• a) „Hoia“ strateegia / makseraskuste tõttu restruktureerimise strateegia: sobiv realiseerimisstrateegia ja makseraskuste tõttu restruktureerimise võimalused. „Hoia“ strateegia valik on tihedalt seotud krediidiasutuse tegevusmudeliga, makseraskuste tõttu restruktureerimise ja laenuvõtjate hindamise alaste teadmistega, viivisnõuete haldamise suutlikkusega, teeninduse edasiandmise ja mahakandmise poliitikatega.
• b) Portfelli aktiivne vähendamine: müük, väärtpaberistamine või mahakandmine (tagastamatuks loetavad viivisnõuded). See valik on tihedalt seotud väärtuse languse asjakohasuse, tagatiste väärtuse hindamise, riskipositsioonide andmekvaliteedi ja investorite nõudlusega viivisnõuete järele.
• c) Riskipositsiooni või tagatise liigi muutmine, sealhulgas sundtäitmine, võla vahetamine omakapitaliks, võla vahetamine varade vastu või tagatise asendamine.
• d) Õiguslikud võimalused: sealhulgas maksejõuetusmenetlused või kohtuvälised lahendused.

Krediidiasutused peaksid määratlema viivisnõuete vähendamise keskpikad ja pikaajalised strateegiavalikud, mis ei pruugi olla saavutatavad kohe, näiteks seetõttu, et investoritel puudub kohene nõudlus viivisnõuete järele, mis võib keskpikas ja pikas perspektiivis muutuda. Seepärast tuleks selliseid muutuseid tegevuskavas arvesse võtta ja nõuda nendeks ettevalmistuste tegemist, näiteks viivisnõuete andmekvaliteedi parandamist, et olla valmis investorite tulevasteks tehinguteks.

Kui krediidiasutus jõuab järeldusele, et mitte ükski eespool nimetatud valikutest ei võimalda teatud portfellide või individuaalsete riskipositsioonide puhul keskpika kuni pika perioodi jooksul piisavalt viivisnõudeid vähendada, tuleks seda selgelt kajastada varade õigeaegse allahindluse ja mahakandmise kaudu.

Krediidiasutused, kes soovivad osaleda keerukates protsessides, nagu näiteks viivisnõuete riskide ülekandmine ja väärtpaberistamise tehingud, peaksid teostama usaldusväärse riskianalüüsi ja kehtestama asjakohased riskikontrolliprotsessid.¹¹

¹¹ Nagu on väärtpaberistamise korral nõutav vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 82 lõikele 1.