4.5 Viivisnõuete strateegia integreerimine

Kuna viivisnõuete strateegia elluviimine sõltub krediidiasutuse paljudest eri valdkondadest ja need tuleb strateegia elluviimisse kaasata, tuleks viivisnõuete strateegia integreerida organisatsiooni kõigi tasemete protsessidesse, sealhulgas strateegilistesse ja operatiivsetesse, ja ka riskikomiteesse, nagu on määratletud direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikes 3.

Koos asutuse üldstrateegia ja eelkõige direktiivi 2013/36/EL artiklis 76 määratletud riskistrateegiaga peaksid krediidiasutused kõigile asjaomastele töötajatele rõhutama ka viivisnõuete strateegia põhikomponente. See on eriti oluline juhul, kui viivisnõuete strateegia rakendamise tõttu tehakse äriprotsessides laiaulatuslikke muudatusi.

Krediidiasutused peaksid viivisnõuete strateegia ja tegevuskava rakendamiseks selgelt määratlema ja dokumenteerima rollid, vastutusvaldkonnad ja ametlikud aruandlusliinid.

Viivisnõuete realiseerimisse kaasatud töötajatele ja juhtidele tuleb anda selged individuaalsed (või meeskondlikud) eesmärgid ja motivatsiooniskeemi, mis on suunatud viivisnõuete strateegias ja tegevuskavas kokkulepitud eesmärkide saavutamisele. Et tagada personali ja juhtkonna täielik osalemine viivisnõuete vähendamises, tuleks võtta viivisnõuete eesmärgid arvesse seotud tasustamispoliitikas, karjääriarengu eesmärkides ja tulemuslikkuse jälgimise raamistikes, arvestades ka tarbijate õiglast kohtlemist. Laenude väljastamise ja/või äriüksuste töötajate ja juhtide motivatsiooniskeemis tuleks arvesse võtta ka realiseerimistegevuse tagasisidet ja krediidiasutuse riskipositsioonide kvaliteeti, et mitte motiveerida ülemääraste riskide võtmist. Mis puudutab jaenõudeid, siis tuleks tasustamispoliitika välja töötada kooskõlas EBA suunistega jaepangandustoodete müügi ja teenuste osutamisega seotud tasustamispoliitika ja -tavade kohta¹² .

¹² Suunised jaepangandustoodete müügi ja teenuste osutamisega seotud tasustamispoliitika ja -tavade kohta (EBA/GL/2016/06).

Viivisnõuete strateegia kõik asjaomased komponendid peaksid olema täielikult kooskõlas äriplaani ja eelarvega ning neisse integreeritud, sealhulgas kõik tegevuskava rakendamisega seotud asjakohased kulud, samuti viivisnõuete realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud.

Viivisnõuete strateegia peaks olema riskijuhtimisraamistikku täielikult integreeritud. Siin tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmisele:

• a) Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess¹³ : kõik viivisnõuete strateegia asjaomased osad peaksid olema täielikult kooskõlas sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessiga ja sellesse integreeritud. Krediidiasutused peaksid koostama kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed hinnangud viivisnõuete arengu kohta baas- ja stressiolukorras, sealhulgas hindama mõju kapitali planeerimisele.
• b) Riskivalmiduse raamistik¹⁴ : Riskivalmiduse raamistik ja viivisnõuete strateegia on omavahel tihedalt seotud. Seetõttu tuleks selgelt määratleda riskivalmiduse raamistiku parameetrid ja piirmäärad, mille on heaks kiitnud juhtorgan ja mis on kooskõlas viivisnõuete strateegia peamiste elementide ja eesmärkidega.
• c) Finantsseisundi taastamise kava¹⁵ : kui viivisnõuetega seotud näitajate tasemed ja tegevused on osa finantsseisundi taastamise kavast, peaksid krediidiasutused tagama, et need on kooskõlas viivisnõuete strateegia eesmärkide ja tegevuskavaga.

¹³ Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/36/EL (mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet) artiklis 108 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

¹⁴ Nagu on kirjeldatud finantsstabiilsuse nõukogu „Mõjusa riskivalmiduse raamistiku loomise põhimõtetes”.

¹⁵ Nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL, 15. mai 2014, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

Krediidiasutused peaksid tagama viivisnõuete strateegia ning tegevuskava koostamise ja rakendamise kõrgetasemelise jälgimise ja järelevalve riskijuhtimise funktsioonide poolt.