Jaotis 10. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamine ning järelevalvemeetmete kohaldamine

366. Käesolev jaotis käsitleb SREP-elementide hindamiste tulemuste koondamist järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamisse. See käsitleb samuti pädevate asutuste poolt järelevalvemeetmete kohaldamist SREP-elementide hindamisel tuvastatud puuduste lahendamiseks. Pädevad asutused võivad kohaldada direktiivis (EL) 2019/2034/EL (artiklites 38, 39, 40, 41 ja 42) ja riiklikes õigusaktides sätestatud järelevalvemeetmeid ning, kui asjakohane, direktiivi 2014/59/EL artiklis 27 sätestatud varajase sekkumise meetmeid või eespool nimetatute mis tahes kombinatsiooni.

367. Pädevad asutused peaksid kasutama oma järelevalvevolitusi individuaalsete SREP-elementide hindamisel tuvastatud puuduste alusel ning arvestades järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhinnangut, sealhulgas skoori, arvestades järgmist:

• a. puuduste/haavatavuste olulisus ning probleemide mittelahendamisest põhjustatud võimalik mõju usaldatavusele (st kas probleemi on vaja lahendada konkreetse meetme abil);
• b. kas meetmed on kooskõlas/proportsionaalsed konkreetse SREP-elemendi üldhinnanguga (ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhinnanguga);
• c. kas on vaja järelevalve- või muid haldusmeetmeid, et käsitleda usaldatavusnõuete täitmisega seotud puudusi/haavatavusi, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega, mis kuuluvad nende järelevalve alla, olles teinud koostööd asjaomaste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutusega;
• d. kas puudusi/haavatavusi on juba käsitletud / kas need on juba hõlmatud teiste meetmetega;
• e. kas teised meetmed saavutaksid sama eesmärgi, tekitades investeerimisühingule väiksema haldusliku ja rahalise mõju;
• f. meetme kohaldamise optimaalne tase ja kestus järelevalve-eesmärgi saavutamiseks ning

104

• g. võimalus, et tuvastatud riskid ja haavatavused võivad olla korrelatsioonis või isevõimenduvad või mõlemat, mille tõttu tuleb muuta järelevalvemeetmeid rangemaks.

368. SREP-elementide hindamisel tuvastatud konkreetsete puuduste lahendamiseks järelevalvemeetmete võtmisel peaksid pädevad asutused arvestama üldisi kvantitatiivseid omavahendite ja likviidsusnõudeid, mida tuleb kohaldada 7. ja 9. jaotises sätestatud kriteeriumide alusel.

369. Kui pädevad asutused kohaldavad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga seotud usaldatavusnõuete täitmise puuduste kõrvaldamiseks järelevalvemeetmeid, peaksid pädevad asutused tegema koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutustega nii, et aluseks olevaid puudusi/haavatavusi käsitletaks adekvaatselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste ja pädevate asutuste vastavates pädevusvaldkondades ning lähtudes nende vastavatest perspektiividest.

370. Pädevad asutused võivad võtta viivitamata järelevalvemeetmeid, mis on otseselt seotud järelevalvetegevuste tulemustega.

371. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhinnangu määramisel peaksid pädevad asutused arvestama SREP-elementide hindamiste tulemusi, eelkõige järgmist:

• a. riskid, millele investeerimisühing on või võib olla avatud;

ärimudel või strateegia süvendavad või maandavad tõenäoliselt neid riske või põhjustavad tema jaoks uusi riskiallikaid;

• c. kas investeerimisühingu omavahendid ja likviidsed vahendid tagavad nende riskide usaldusväärse katte ning
• d. elementide positiivse ja negatiivse vastastikmõju võimalused (eelkõige võivad pädevad asutused käsitada tugevat kapitalipositsiooni likviidsuse ja rahastamise valdkonnas tuvastatud teatud probleeme potentsiaalselt leevendava tegurina või, vastupidi, nõrka kapitalipositsiooni probleeme süvendavana).

372. Pädevad asutused peaksid nende kaalutluste alusel määrama investeerimisühingu elujõulisuse, mis on määratletud kui tema lähedus mitteelujõulisuse punktile lähtudes tema omavahendite adekvaatsusest ja likviidsetest ressurssidest, juhtimiskorraldusest, kontrollidest ja/või ärimudelist või strateegiast talle avalduvate või avalduda võivate riskide leevendamiseks.

373. Nimetatud määramise alusel peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. võtma mis tahes järelevalvemeetmed, mis on vajalikud probleemide lahendamiseks;
• b. määrama kindlaks investeerimisühingu tulevased järelevalvealased ressursid ja

konkreetseid järelevalvetegevusi;

• c. kui asjakohane, määrama direktiivi 2014/59/EL artiklis 27 sätestatud varajase sekkumise meetmete vajaduse ning
• d. määrama kindlaks, kas investeerimisühingut võib pidada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks.

374. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhinnang peaks kajastuma tabelis 12 esitatud kaalutlustel põhineval elujõulisuse skooril ja see peaks olema selgesti dokumenteeritud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise kokkuvõttes. See aastakokkuvõte peaks sisaldama ka järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoori ning elementide skoore, samuti eelmise 12 kuu jooksul saadud mis tahes järelevalvetulemusi.

Tabel 12. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoori määramise järelevalvekaalutlused

Skoor Järelevalveline arvamus Kaalutlused

375. Kui pädevad asutused leiavad, et investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, mida väljendab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldine skoor „F“, peaksid pädevad asutused tegema koostööd kriisilahendusasutustega, et konsulteerida saadud tulemuste üle direktiivi 2014/59/EL artiklis 32 sätestatud menetluse alusel. Investeerimisühingute korral, kelle suhtes ei kohaldata direktiivi 2014/59/EL, kuid keda hinnatakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, peaksid pädevad

22 Eelkõige on pädev asutus seisukohal, et 1) investeerimisühing rikub või on objektiivseid asjaolusid, mis toetavad otsust, et investeerimisühing rikub lähitulevikus tegevusloa kehtivuse pikendamise nõudeid viisil, mis õigustaks tegevusloa kehtetuks tunnistamist pädeva asutuse poolt, sealhulgas, kuid mitte ainult, põhjusel, et investeerimisühing on kandnud või tõenäoliselt kannab kahjumit, mis ammendab kõik omavahendid või olulise osa nendest; 2) investeerimisühingu vara on või on objektiivseid asjaolusid, mis toetavad otsust, et investeerimisühingu vara on lähitulevikus väiksem kui tema kohustused või 3) investeerimisühing ei ole suuteline tasuma oma võlgasid või muid kohustusi, kui need tasumisele kuuluvad, või on objektiivseid asjaolusid, mis toetavad otsust, et ta ei ole suuteline seda lähitulevikus tegema. Direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 punktis d nimetatakse ka erakorralise avaliku sektori toetuse kriteeriumid, et määrata kindlaks, kas investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv, kuid neid kriteeriume ei arvestata järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi eesmärgil ning pädevate asutuste tehtud otsuste korral.

asutused tõhustama investeerimisühinguga suhtlemist, et tagada selle nõuetekohane lõpetamine.

376. Pädevad asutused peaksid kohaldama täiendavate omavahendite nõude ja kehtestama omavahendite ootused, kehtestades 2. samba kapitalinõude ja 2. samba kapitalisuunise vastavalt jaotisele 7.

377. Olenemata eelmises lõigus nimetatud nõuete kohaldamisest võivad pädevad asutused SREP-elementide hindamisel tuvastatud haavatavuste ja puuduste alusel kehtestada täiendavaid kapitalimeetmeid, sealhulgas järgmisi:

• a. nõudmine, et investeerimisühing kasutaks omavahendite tugevdamiseks puhaskasumit vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile h;
• b. investeerimisühingu aktsionäridele, osanikele või täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele eraldiste või intressimaksete keelamine või piiramine, kui see keeld ei põhjusta investeerimisühingu makseviivitust vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile i, ja/või
• c. nõudmine, et investeerimisühing kohaldaks konkreetset provisjoneerimise poliitikat või varade käsitlemist omavahendite nõuete osas vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile d.

378. Kui pärast rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutusega suhtlemist on pädevatel asutustel vaja käsitleda SREP-elementide hindamise tulemusel rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega seoses usaldatavusnõuete täitmise puudusi/riske, peaksid pädevad asutused kaasama need oma kaalutlustesse täiendavate omavahendite nõude kehtestamisel üksnes siis, kui seda peetakse muudest järelevalvemeetmetest asjakohasemaks. Täiendavate omavahendite nõude kehtestamisel tuleks seda kasutada üksnes ajutise meetmena kuni puudusi kõrvaldatakse.

379. Pädevad asutused peaksid kehtestama konkreetsed likviidsusnõuded kooskõlas jaotises 9 sätestatud protsessi ja kriteeriumidega.

380. Olenemata eelmises lõigus nimetatud konkreetsete kvantitatiivsete nõuete kohaldamisest võivad pädevad asutused likviidsusele ja rahastamisele avalduvate riskide hindamisel tuvastatud haavatavuste ja puuduste alusel kehtestada täiendavaid likviidsusmeetmeid, näiteks spetsiifilised likviidsusmeetmed vastavalt direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktile k või artiklile 42.

109

381. Pädevad asutused võivad kaaluda SREP-elementide hindamisel tuvastatud konkreetsete puuduste lahendamiseks selliste meetmete kohaldamist, mis ei ole otseselt seotud kvantitatiivsete kapitali- või likviidsusnõuetega. Käesolevas punktis esitatakse mitteammendav loetelu võimalikest järelevalvemeetmetest, mida saab kohaldada direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 alusel. Pädevad asutused võivad kohaldada muid kõnealuses artiklis sätestatud järelevalvemeetmeid, kui need on asjakohasemad tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, nagu on kirjeldatud käesolevas punktis. Meetmete valikul tuleks arvesse võtta käesolevate suuniste jaotiste 4, 5, 6 ja 8 kohaselt tehtud hindamise tulemusi.

Ärimudeli analüüs

382. Ärimudeli analüüsil tuvastatud puuduste lahendamise järelevalvemeetmed hõlmavad tõenäoliselt investeerimisühingult juhtimis- ja kontrollikorralduste kohandamise nõudmist, et soodustada ärimudeli ja strateegia rakendamist või teatud äritegevuste piiramist.

383. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti b kohaselt nõuda, et investeerimisühing kohandaks riskijuhtimise ja kontrolli korda või juhtimiskorda nii, et need sobiksid soovitud ärimudeli või strateegiaga, muu hulgas järgmiselt:

• a. korrigeerides strateegias eeldatavat finantskava, kui seda ei toeta sisemine kapitaliplaneerimine või usaldusväärsed eeldused,
• b. nõudes muutusi organisatsioonistruktuurides, riskijuhtimis- ja kontrollifunktsioonide tugevdamist ning ärimudeli või strateegia rakendamise toetamise korraldusi ja/või
• c. nõudes IT-süsteemide muutmist ja tugevdamist, et toetada ärimudeli või strateegia rakendamist.

384. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti e kohaselt nõuda, et investeerimisühing teeks ärimudelisse või strateegiasse muudatusi, kui

• a. neid ei toeta nõuetekohased organisatsiooni-, juhtimise või riskikontrolli ja - juhtimiskorrad,
• b. neid ei toeta kapitali- ja tegevusplaanid, sealhulgas asjakohaste rahaliste ja tehnoloogiliste (IT) ressursside ning töötajate eraldamine ja/või
• c. ärimudeli kestlikkuses suhtes on olulisi kahtlusi.

385. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti f kohaselt teha järgmist:

• b. nõuda, et investeerimisühing vähendaks oma süsteemide olemuslikku riski, muu hulgas järgmisega:

• c. nõuda investeerimisühingutelt, et nad vähendaksid oma tegevuste, sealhulgas edasiantud tegevuste olemuslikku riski, muu hulgas järgmisega:

Sisejuhtimine ja kogu investeerimisühingut hõlmavad kontrollid

386. Sisejuhtimise ja kogu investeerimisühingut hõlmavate kontrollide hindamisel tuvastatud puuduste lahendamiseks võetavad järelevalvemeetmed võivad keskenduda nõudmisele, et investeerimisühing tugevdaks juhtimis- ja kontrollikorda, või nõudmisele, et ta vähendaks oma toodete, süsteemide ja operatsioonide olemuslikku riski. Kui pädevad asutused kohaldavad sisejuhtimise hindamise käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks järelevalvemeetmeid, peaksid nad tegema direktiivi 2014/65/EL kohaldamisel koostööd pädevate asutustega, et nende aluseks olevaid puudusi/haavatavusi käsitletaks järjepidevalt.

387. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti b kohaselt teha järgmist:

• a. nõuda, et investeerimisühing muudaks oma üldist juhtimiskorda ja organisatsiooni, nõudes muu hulgas järgmist:

• b. nõuda, et investeerimisühing muudaks juhtorgani organisatsiooni, koosseisu või töökorraldust;
• c. nõuda, et investeerimisühing tugevdaks oma üldist riskijuhtimiskorda, nõudes muu hulgas järgmist:

• d. nõuda, et investeerimisühing tugevdaks oma sisekontrollikorraldust ja -funktsioone, nõudes muu hulgas järgmist:

• e. nõuda, et investeerimisühing täiustaks infosüsteeme või talitluspidevuse korraldust, nõudes näiteks järgmist:

388. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti g kohaselt nõuda, et investeerimisühing:

• a. muudaks tasustamispoliitikat ja/või
• b. piiraks muutuvtasusid teatud protsendini netotuludest.

389. Stressitestimise programmide kvalitatiivse läbivaatamise tulemuste alusel ja puuduste tuvastamise korral võivad pädevad asutused nõuda, et investeerimisühing

• a. töötaks välja parandusmeetmete kava, mille eesmärk on parandada stressitestimise programme ja tavasid;
• b. teeks muudatusi investeerimisühingu kapitaliplaanis;

• c. vajadusel rakendaks konkreetseid määratud stsenaariume (või nende elemente) või kasutaks konkreetseid eeldusi.

Kliendile tekitatav risk

sellega seotud juhtimis- ja kontrollikorra käsitlemiseks keskenduvad tõenäoliselt sellele, et investeerimisühing vähendaks olemuslikku riski või tugevdaks juhtimis- ja kontrollikorda.

391. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti b kohaselt nõuda, et investeerimisühing

juhtimisse;

• b. parandaks organisatsioonilist raamistikku, et tagada teenuste tõhus osutamine klientidele piisavate (nii kvalitatiivsete kui ka kvantitatiivsete) inim- ja tehniliste ressurssidega (sh front ja back office , infosüsteemid);
• c. parandaks kontrolliraamistikku (kontrollifunktsioonide tõhusust ja sõltumatust), et maandada klientidele tekitavaid riske;

teatamise kvaliteeti ja sagedust.

392. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti d kohaselt nõuda, et investeerimisühing

• a. kohaldaks konkreetset provisjoneerimise poliitikat;
• b. kohandaks K-teguri summa sisehinnanguid klientidele tekitava riski suhtes ja arvutaks täiendavate omavahendite nõude.

393. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti f kohaselt nõuda, et investeerimisühing

• a. piiraks äritegevust, operatsioone või võrgustikku;
• b. loobuks sellistest tegevustest, mis põhjustavad liigset riski investeerimisühingu majanduslikule usaldusväärsusele;
• c. vähendaks tegevuste, toodete (sh keerukate toodete ja tehingute riskipositsiooni, kontsentratsiooniriski taseme) ja süsteemide, sealhulgas allhanke korras teostatavate tegevuste olemuslikku riski.

sellega seotud juhtimis- ja kontrollikorra käsitlemiseks keskenduvad tõenäoliselt sellele, et investeerimisühing vähendaks olemuslikku riski või tugevdaks juhtimis- ja kontrollikorda.

395. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti b kohaselt nõuda, et investeerimisühing käsitleks puudusi, mis on tuvastatud seoses tema suutlikkusega tuvastada, mõõta, jälgida ja kontrollida turule tekitatavat riski, muu hulgas järgmiselt:

• a. tagades, et investeerimisühingu tururisk kajastab nõuetekohaselt tema tururiski valmidust ja see on kooskõlas üldise riskivalmidusega;
• b. nõudes nõuetekohast organisatsioonilist raamistikku piisavate (nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete) inim- ja tehniliste ressurssidega;
• c. suurendades investeerimisühingu sisemeetodite tulemuslikkust või tema järeltestimise või stressitestimise suutlikkust;
• d. parandades investeerimisühingu juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale esitatavate aruannete kvaliteedi ja sagedust ja/või
• e. nõudes sagedamaid ja põhjalikumaid siseauditeid seoses turule tekitatava riskiga ning täiendavate omavahendite nõude arvutamist.

396. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti e kohaselt teha järgmist:

• a. piirata investeerimist teatud toodetesse, kui investeerimisühingu põhimõtted ja menetlused ei taga, et toodetest tekkiv risk on adekvaatselt kaetud ja reguleeritud;
• b. nõuda, et investeerimisühing esitaks oma probleemsete varade ja/või mittelikviidsete positsioonide järkjärgulise vähendamise kava ja/või
• c. nõuda finantstoodetest loobumist, sealhulgas juhul, kui investeerimisühingu hindamisprotsessid ei anna konservatiivseid hinnanguid.

397. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti f kohaselt teha järgmist:

maandamise või müügi kaudu) ja/või

• b. nõuda, et investeerimisühing suurendaks kesksete vastaspoolte kaudu arveldatavat tuletisinstrumentide summat.

Investeerimisühingule tekitatav risk

398. Järelevalvemeetmed investeerimisühingule tekitatava riski hindamisel tuvastatud puuduste ning sellega seotud juhtimis- ja kontrollikorra käsitlemiseks keskenduvad tõenäoliselt sellele, et investeerimisühing vähendaks olemuslikku riski või tugevdaks juhtimis- ja kontrollikorda.

399. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti b kohaselt teha järgmist:

• a. tagada, et investeerimisühingu riskistrateegia kajastab nõuetekohaselt investeerimisühingu riskivalmidust, sealhulgas päevast kauplemismahtu, kontsentratsiooni ja vastaspoole makseviivitust) ning on kooskõlas üldise riskivalmidusega;
• b. nõuda asjakohast organisatsioonilist raamistikku piisavate (nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete) inim- ja tehniliste ressurssidega;
• c. nõuda, et investeerimisühing kaasaks juhtorgani või selle komiteed aktiivsemalt investeerimisühingule tekitatava riski juhtimisse;
• d. nõuda, et investeerimisühing võtaks uute toodete ja süsteemide heakskiitmisel arvesse olemuslikku riski ühingule;

seotud päevase kauplemismahuga) ja mõõtmissüsteeme, ja/või

• f. kohandaks K-teguri summa sisehinnanguid investeerimisühingule tekitatava riski suhtes ja arvutaks täiendavate omavahendite nõude.

400. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti e kohaselt teha järgmist:

• a. nõuda, et investeerimisühing piiraks investeerimisühingute äritegevust, operatsioone või võrgustikku (vähendades kontsentratsiooniriski taset või kauplemistehingu vastaspoole makseviivituse riski);

investeerimisühingu usaldusväärsusele;

• c. nõuda, et investeerimisühing vähendaks tegevuse edasiandmise kohaldamisala ja/või ulatust, sealhulgas restruktureerimist või tegevuse edasiandmise korraldusest loobumist ja üleminekut teisele teenuseosutajale;
• d. nõuda investeerimisühingult ühingule tekitatava riski positsioonide maandamist;

• f. nõuda investeerimisühingute tegevuse, toodete ja süsteemidega seotud riski,

rahastamise riskide vähendamist.

Muud kapitalile avalduvad riskid

401. Olenemata direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 1 punkti a kohasest täiendavate omavahendite nõudest peaksid pädevad asutused kaaluma järelevalvemeetmete

järelevalvetegevuste tulemustest ilmneb puudusi investeerimisühingu operatsiooniriski, sealhulgas eelkõige IKT-riski, kauplemisportfellivälistest tegevustest tuleneva intressiriski või mis tahes muu investeerimisühingu jaoks olulise riski mõõtmises, juhtimises, jälgimises ja kontrollis.

Likviidsusrisk

402. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti k kohaselt teha järgmist:

• a. nõuda likviidsuspuhvri mitmekesistamist ning likviidsete varade ja netoväljavoolu valuutade vastavust;
• b. kehtestada hoitavate likviidsete varade kontsentratsiooni nõudeid, sealhulgas:

• c. kehtestada piirangud lühiajalistele lepingulistele või käitumuslikele tähtaegade mittevastavustele:

403. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti b kohaselt nõuda meetmete võtmist, et käsitleda puudusi, mis on tuvastatud seoses investeerimisühingu võimekusega tuvastada, mõõta, jälgida ja kontrollida likviidsusriski, muu hulgas järgmiselt:

kvantifitseerida investeerimisühingule avalduva likviidsusriski olulisi allikaid;

• b. täiustades likviidsete varade rahaks muutmise võimekust;
• c. täiustades likviidsuse erandolukorra plaani ja likviidsuse varajase hoiatuse näitajate raamistikku ja/või
• d. tõhustades likviidsusriski juhtimise teabe esitamist investeerimisühingu juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale.

404. Pädevad asutused võivad direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punkti k kohaselt nõuda investeerimisühingu rahastamisprofiili muutmiseks meetmete võtmist, sealhulgas järgmist:

• a. vähendades sõltuvust teatud (potentsiaalselt volatiilsetest) rahastamisturgudest, näiteks hulgirahastamisest;
• b. vähendades oma rahastamisprofiili kontsentreeritust vastaspoolte suhtes, pikaajalise lõpptähtaja profiili tippväärtusi, valuutasid (mittevastavused) ja/või
• c. vähendades oma koormatud varade summat, eristades potentsiaalselt kogu koormatust ja ületagatust.

405. 2. samba kapitalinõue on õiguslikult siduv nõue, mida investeerimisühingud peavad alati täitma, sealhulgas stressitingimustes. Kui käesolevate suuniste kohaselt kehtestatud 2. samba kapitalinõuet enam ei täideta, peaksid pädevad asutused kaaluma täiendavaid sekkumisõigusi, sealhulgas tegevusloa tühistamist kas otse, kui neil on selline pädevus, või kaaludes selle taotlemist pädevatelt asutustelt direktiivi 2014/65/EL kohaldamise eesmärgil või, kui asjakohane, siis varajase sekkumise meetmete ja kriisilahendusmeetmete kohaldamist vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 8 ja direktiivile 2014/59/EL. Nende võimaluste teostamisel peaksid pädevad asutused kaaluma, kas meetmed vastavad olukorrale ja nende hinnangule olukorra edasise arengu kohta. 2. samba kapitalinõude rikkumist tuleks arvestada ka selle kindlaksmääramisel, kas investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv.

406. Pädevad asutused peaksid jälgima, kas investeerimisühing suudab 2. samba kapitalisuunise põhjal eeldatud omakapitali saavutada ja aja jooksul hoida.

117 407. Kui investeerimisühingu omakapital väheneb või on tõenäosus, et see väheneb, allapoole 2. samba kapitalisuunises määratud taset, eeldab pädev asutus, et investeerimisühing teatab sellest ja koostab kohandatud kapitaliplaani. Pädevad asutused peaksid veenduma, et investeerimisühing selgitab oma teates, mis kahjulikud tagajärjed sunnivad teda tõenäoliselt nii toimima ning mis meetmeid kavandatakse tõhustatud järelevalvedialoogi raames, et taastada edaspidi vastavus 2. samba kapitalisuunisele.

408. Pädev asutus kaalub tavaliselt kolme olukorda, kus investeerimisühing ei pruugi täita oma 2. samba kapitalisuunist.

• a. Kui omavahendite tase langeb allapoole 2. samba kapitalisuunise taset investeerimisühingupõhistes või -välistes tingimustes, kus on realiseerunud riskid, mida 2. samba kapitalisuunis pidi katma, võib pädev asutus lubada investeerimisühingul tegutseda ajutiselt allpool 2. samba kapitalisuunise taset, tingimusel, et läbivaadatud kapitaliplaani peetakse usaldusväärseks vastavalt punktis 7.7.3 sätestatud kriteeriumidele. Pädev asutus võib kaaluda ka 2. samba kapitalisuunise taseme korrigeerimist, kui see on asjakohane.
• b. Kui omavahendite tase langeb allapoole omavahendite taset investeerimisühingupõhistes või -välistes tingimustes, mis tuleneb selliste riskide realiseerumisest, mida 2. samba kapitalisuunis ei olnud kavandatud katma, peaksid pädevad asutused eeldama, et investeerimisühing suurendab omavahendeid asjakohase aja jooksul kuni 2. samba kapitalisuunise tasemeni.
• c. Kui investeerimisühing eirab 2. samba kapitalisuunist, ei lisa seda oma riskijuhtimisraamistikku või ei määra lõikes 294 sätestatud tähtaja jooksul kindlaks omavahendeid, millega 2. samba kapitalisuunist täita, võib pädev asutus võtta täiendavaid järelevalvemeetmeid, nagu on sätestatud punktides 10.3 ja 10.5.

Kui ei ole antud luba tegutseda allpool punktis a osutatud 2. samba kapitalisuunise taset ning investeerimisühingu omavahendid on korduvalt väiksemad kui 2. samba kapitalisuunise tase, peaks pädev asutus kehtestama täiendavate omavahendite nõude vastavalt jaotisele 7.

409. Olenemata eelmises lõigus kirjeldatud konkreetsetest järelevalvemeetmetest võivad pädevad asutused kaaluda ka punktides 10.3 ja 10.5 kirjeldatud kapitali- ja täiendavate järelevalvemeetmete rakendamist, kui neid peetakse asjakohaseks, et kõrvaldada olukorra põhjused, kus omakapital langeb allapoole 2. samba kapitalisuunisega määratud tasemest.

410. Lisaks käesolevas jaotises osutatud järelevalvemeetmetele võivad pädevad asutused investeerimisühingute suhtes, kellele kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL nõudeid, 118 kohaldada kõnealuse direktiivi artiklis 27 sätestatud varajase sekkumise meetmeid, mille eesmärk on täiendada direktiivi (EL) 2019/2034 artiklites 39–42 sätestatud järelevalvemeetmeid.

411. Pädevad asutused peaksid kohaldama varajase sekkumise meetmeid, ilma et see piiraks mis tahes järelevalvemeetmete kohaldamist, ning nad peaksid varajase sekkumise meetmeid kohaldades valima kõige asjakohasema(d) meetme(d), et tagada proportsionaalne reageerimine konkreetsele olukorrale.

412. Kui pädevatel asutustel on oma järelevalvetegevuste käigus piisavalt viiteid puudustele investeerimisühingu süsteemide ja kontrollide raamistikus või sisejuhtimisraamistikus, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, või kui neil on põhjendatud alus kahtlustada, et investeerimisühingul on suurenenud avatus rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidele, peaksid nad tegema järgmist:

• a. teavitama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutust nendest puudustest ja riskidest kohe, kui need on tuvastatud;
• b. hindama mõju, mida sellised puudused ja riskid võivad avaldada investeerimisühingu usaldatavusolukorrale;
• c. tegema koostööd rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutustega ning kooskõlas asjaomaste asutuste volituste ja ülesannetega kaaluma lisaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste võetud meetmetele kõige asjakohasemaid usaldatavusnõuete täitmise järelevalve meetmeid nende puuduste ja riskide kõrvaldamiseks.

413. Kui pädevaid asutusi teavitatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste kavandatavatest või kehtestatud järelevalvemeetmetest või sanktsioonidest või nad saavad neist teada, peaksid nad kaaluma, kas ja kuidas tuleb maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutuste tuvastatud puuduste ja häirete võimalikku mõju usaldatavusolukorrale.

119