112. Finantseerimisasutused peaksid intressiriski juhtimise otstarbel konkreetse ümberhindamise …

Finantseerimisasutused peaksid intressiriski juhtimise otstarbel konkreetse ümberhindamise kuupäevata kontode käitumuslike eelduste kindlakstegemisel:

• (a) suutma tuvastada „tuumikjäägid“, s.o hoiused, mis on stabiilsed ja mille hind ei muutu tõenäoliselt isegi intressimäära keskkonna oluliste muutuste korral, ja/või hoiused, mille piiratud paindlikkust intressimäära muutuste suhtes on pankadel võimalik mudeldada;
• (b) selliste hoiuste mudelite koostamise eeldused peaksid kajastama hoiustaja omadusi (nt jae- või hulgihoiustaja) ning konto omadusi (nt arveldus-/mittearvelduskonto). Allpool kirjeldatakse eelnimetatud kategooriaid üksikasjalikumalt.
• i. Jaearveldushoiused hõlmavad intressi mittekandvaid ja muid jaehoiuseid, mille tasukomponent ei mõjuta kliendi otsust raha kontol hoida.
• ii. Jae-mittearveldushoiused hõlmavad jaehoiuseid (sh reguleeritud hoiuseid), mille tasukomponent mõjutab kliendi otsust raha kontol hoida.
• iii. Hulgihoiused hõlmavad ettevõtete ja teiste hulgiklientide kontosid, v.a pankadevahelised kontod või muud täielikult hinnatundlikud kontod.
• (c) Hinnata tuleb potentsiaalset üleminekut konkreetse ümberhindamiskuupäevata hoiuste ja teiste hoiuste vahel, mis võiks teiste intressimäära stsenaariumide korral muuta mudelite käitumuslikke põhieeldusi.
• (d) Kaaluda tuleb võimalikke piiranguid jaehoiuste ümberhindamisel madala või negatiivse intressimääraga keskkonnas ning mõju, mida sellised piirangud võivad avaldada hoiuste stabiilsusele erinevate intressimäärade stsenaariumide korral.
• (e) Tuleb tagada, et tuumikjääkide ja teiste mudeldatud jääkide vähenemise eeldused on usaldusväärsed ja asjakohased, tasakaalustades positiivset mõju netointressitulule täiendava majandusliku väärtuse riskiga, mis tuleneb nende kontojääkidega rahastatud vara tulevase intressitulu fikseerimisest, ja suureneva intressimääraga keskkonnas potentsiaalselt saamata jääva tuluga.
• (f) Rõhutades statistiliste või kvantitatiivsete meetodite tähtsust riiklike haldusdeklaratsioonide käitumusliku ümberhindamise kuupäevade ja rahavoogude profiili kindlaksmääramisel, võib riiklike haldusdeklaratsioonide asjakohaste modelleerimiseelduste kindlaksmääramiseks olla vajalik (st tulevikku suunatud perspektiivis) asutuse eri ekspertide (nt riskijuhtimise ja riskikontrolli osakond, müük ja sularahahaldus) lisapanus.
• (g) Oma poliitikas ja menetlustes tuleb säilitada eelduste kohta asjakohaseid dokumente, kusjuures kehtestatud peab olema nende läbivaatamise protsess.
• (h) Tuleb mõista eelduste mõju finantseerimisasutuste valitud riskimõõtmise väljunditele ja sisemise kapitali allokeerimise otsustele, arvutades muu hulgas regulaarselt tundlikkusanalüüse põhiparameetritele (nt kontode tuumikjääkide osakaal ja lõpptähtajad ning edasikandumise määr) ning näitajatele, mis kasutavad lepingutingimusi, mitte käitumuslikke eelduseid, et eraldada eelduste mõju erinevatest kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski näitajatest.
• (i) Tuleb teha stressiteste, et mõista valitud riskinäitajate tundlikkust põhieelduste muutuste suhtes, võttes kõnealuste testide tulemusi arvesse kapitali sisemise allokeerimise otsustes.
• b) Omavahendite planeerimise eeldused kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski korral

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/