4.5. Teabe puudumise kindlakstegemine vastavalt määruse (EL) 2023/1113 artiklitele 7, 11, 16 ja 20

Määruse (EL) 2023/1113 artiklites 7, 11, 16 ja 20 nimetatud menetlused peaksid sisaldama vähemalt järgmist:

• a) puuduva, puuduliku ja sisutu teabe või lubamatute tähemärkide või sisendite kindlakstegemise etapid;
• b) ülekande ajal ja järel kasutavad kombineeritud seiretavad, mis on kooskõlas ülekannetega kaasneva rahapesu ja terrorismi rahastamise riski tasemega, mis on kindlaks tehtud EBA rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite suuniste kohaselt; ja
• c) kriteeriumid, mis aitavad makseteenuse pakkujatel, makseteenuse vahendajatel, krüptovarateenuse osutajatel ja krüptovarateenuse vahendajatel leida riske suurendavad tegurid, nagu on kirjeldatud punktis 52.

4.5.2. Rahaülekannetes kasutatavate tähemärkide või sisendite kontroll vastavalt määruse (EL) 2023/1113 artikli 7 lõikele 1 ja artikli 11 lõikele 1

Rahaülekanded

Makse saajate makseteenuse pakkujad ja makseteenuse vahendajad peaksid tagama seoses oma teavitus- või makse- ja arveldussüsteemidega järgmist:

• a) nad mõistavad süsteemi valideerimiseeskirju;
• b) süsteem sisaldab kõiki väljasid, mis on vajalikud määruses (EL) 2023/1113 nõutud teabe esitamiseks, nagu on täpsustatud punktis 4.4;
• c) süsteem takistab automaatselt rahaülekannete saatmist või vastuvõtmist, kui tuvastatakse lubamatud tähemärgid või sisendid;
• d) süsteem märgistab tagasilükatud ülekanded käsitsi läbivaatamiseks ja töötlemiseks.

Kui makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja teavitus- või makse- ja arveldussüsteem ei vasta punktis 43 loetletud kriteeriumidele, peaks makseteenuse pakkuja või makseteenuse vahendaja kehtestama puuduste leevendamiseks kontrollid.

Makse saaja makseteenuse pakkujad ja makseteenuste vahendajad peaksid täpsustama oma põhimõtetes ja menetluses järgmist:

• a) kuidas nad teevad kindlaks, kas teavitus- või makse- ja arveldussüsteemis sisalduvad teabeväljad on täidetud tähemärkide või sisenditega, mis vastavad selle süsteemi tavadele; ja
• b) mida tuleb teha, kui tähemärgid või sisendid ei ole kooskõlas süsteemi tavadega.

4.5.3. Ülekannete seire vastavalt määruse (EL) 2023/1113 artikli 7 lõikele 2, artikli 11 lõikele 2, artikli 16 lõikele 1 ja artiklile 20

Raha- ja krüptovaraülekanded

Makse saajate makseteenuse pakkujad, makseteenuse vahendajad, saaja krüptovarateenuse osutajad või krüptovarateenuse vahendajad peaksid täpsustama oma põhimõtetes ja menetlustes, kuidas nad määravad kindlaks, mis ülekandeid seiratakse ülekande ajal või järel vastavalt määruse (EL) 2023/1113 artikli 7 lõikele 2, artikli 11 lõikele 2, artikli 16 lõikele 1 ja artiklile 20. Makseteenuse pakkujad, makseteenuse vahendajad, krüptovarateenuse osutajad ja krüptovarateenuse vahendajad peaksid esitama vähemalt järgmise teabe:

• a) mis riskitegureid nad selles hinnangus arvesse võtavad; ja
• b) mis riski suurendavad tegurid või riski suurendavate tegurite kombinatsioon käivitab alati seire ülekande ajal ja mis tegurid käivitavad sihipärase läbivaatamise pärast ülekande toimumist.

Makseteenuse pakkujad, makseteenuse vahendajad, krüptovarateenuse osutajad ja krüptovarateenuse vahendajad peaksid määrama kindlaks riskitegurid, tuginedes EBA rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurite suunistes kirjeldatutele, samuti kogu oma tegevuse riskihindamisest tulenevatele asjakohastele riskiteguritele ning sektoripõhisele või riiklikule riskihindamisele, kui see on kättesaadav. Riskitegurid peaks vähemalt hõlmama järgmist:

• a) ülekanded, mis ületavad etteantud piirmäärasid, võttes arvesse nende tavapäraselt töödeldavate ülekannete keskmist väärtust ja mis on nende konkreetse ärimudeli kontekstis ebatavaliselt suur ülekanne;
• b) ülekanded, kus maksja, algataja, makse saaja, saaja, maksja makseteenuse pakkuja, algataja krüptovarateenuse osutaja, makse saaja makseteenuse pakkuja või saaja krüptovarateenuse osutaja asukoht on riikides või territooriumidel, mille suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, sealhulgas sihipäraseid finantssanktsioone, või riikides või territooriumidel, mida seostatakse piiravatest meetmetest või sihipärastest finantssanktsioonidest kõrvalehoidmise suure riskiga;
• c) ülekanded, kus maksja, algataja, makse saaja, saaja, maksja makseteenuse pakkuja, algataja krüptovarateenuse osutaja, makse saaja makseteenuse pakkuja või saaja krüptovarateenuse osutaja asukoht on riigis, mida seostatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise suure riskiga, sh:
• i) Euroopa Komisjoni poolt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 kohaselt suure riskiga riikideks tunnistatud riigid; ja
• ii) riigid, kes on usaldusväärsete allikate, nt hindamiste, vastastikuste hindamiste, hindamisaruannete või avaldatud järelaruannete alusel kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, mis ei ole kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849 või rahapesuvastase töökonna soovitustega, ning riigid, kes ei ole neid nõudeid tõhusalt rakendanud;
• d) ülekanded, kus maksja makseteenuse pakkuja, algataja krüptovarateenuse osutaja, makseteenuse vahendaja, krüptovarateenuse vahendaja, makse saaja makseteenuse pakkuja või saaja krüptovarateenuse osutaja asuvad riigis, kes avalikult kättesaadava teabe põhjal ei ole veel täitnud kohustust hankida, hoida ja edastada makse algataja ja saaja teavet elektrooniliste ja virtuaalvara ülekannete korral;
• e) ülekanded üksustega, mis asuvad kolmandas riigis, kus ei ole tegevuslubade korda või kus ei reguleerita makseteenuse pakkuja tegevust rahaülekannete korral ja krüptovarateenuse osutaja tegevust krüptovaraülekannete korral;
• f) ülekanded isehallatavate aadressidega;
• g) ülekanded kontodelt, aadressidelt või rahakottidest või kontodele, aadressidele või rahakottidele, mis on teadaolevalt seotud kahtlase tegevusega;
• h) ülekandeahelas eelneva makseteenuse pakkuja, makseteenuse vahendaja, krüptovarateenuse osutaja või krüptovarateenuse vahendaja poolne rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete mittetäitmine avalike allikate põhjal;
• i) ülekanded makseteenuse pakkujalt, makseteenuse vahendajalt, krüptovarateenuse osutajalt või krüptovarateenuse vahendajalt, kelle kohta on teada, et nad jätsid korduvalt esitamata nõutud teabe ilma põhjenduseta, või makseteenuse pakkujalt, makseteenuse vahendajalt, krüptovarateenuse osutajalt või krüptovarateenuse vahendajalt, kelle kohta on teada, et nad jätsid nõutud teabe mitmel korral esitamata ilma mõjuva põhjuseta, isegi kui nad ei teinud seda korduvalt;
• j) muude meetodite kasutamine tehingute kihistamiseks, mis takistab krüptovara jälitamist, varjates tehingu algatajani viivat jälge, sealhulgas:
• i) saadud ja kiiresti edasi kantud raha ja krüptovarad, pikendades kunstlikult ülekandeahelat;
• ii) anonüümsust suurendavad meetodid, tooted või teenused, sh nn segistid ( mixers , tumblers ), internetiprotokolli (IP) anonüümsuse suurendajad ja variaadressid.

Kaaludes, kas ülekanne tundub kahtlane või mitte, peaksid makseteenuse pakkujad, makseteenuste vahendajad, krüptovarateenuse osutajad või krüptovarateenuse vahendajad võtma arvesse kõiki ülekannetega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegureid ning arvestama, et puuduv või vastuvõetamatu teave iseenesest ei tekita rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlust. 4.5.4. Teabe puudumise kontrollimine vastavalt määruse (EL) 2023/1113 artikli 7 lõikele 2, artikli 11 lõikele 2, artikli 16 lõikele 1 ja artiklile 20

Raha- ja krüptovaraülekanded

Makse saaja makseteenuse pakkuja, saaja krüptovarateenuse osutaja, makseteenuse vahendaja ja krüptovarateenuse vahendaja peaksid käsitama teavet puuduvana, kui väljad on jäetud tühjaks või kui esitatud teave on sisutu või puudulik.

Makse saaja makseteenuse pakkuja, saaja krüptovarateenuse osutaja, makseteenuse vahendaja ja krüptovarateenuse vahendaja peaksid käsitlema vähemalt järgmist teavet sisutu teabena:

• a) juhuslikest või ebaloogilistest tähemärkidest koosnevad jadad (näiteks „xxxxx“ või „ABCDEFG“);
• b) tiitlite (nt Dr või Mrs) kasutamine ilma isiku nimeta;
• c) muud seosetud või arusaamatud nimetused (nt „An Other“ või „My Customer“).

Kui makseteenuse pakkujad, krüptovarateenuse osutajad, makseteenuse vahendajad või krüptovarateenuse vahendajad kasutavad üldtuntud tähenduseta mõistete loendit, peaksid nad seda regulaarselt läbi vaatama, et see oleks jätkuvalt asjakohane.