EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 648/2012, 4. juuli 2012, börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (EMPs kohaldatav tekst)

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 1, kui tal puudub töökindel juhtimiskord, mis hõlmab selgesti määratletud, läbipaistvate ja järjepidevate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri ning asjakohast sisekontrolli, sealhulgas usaldusväärset haldusjuhtimis- ja raamatupidamiskorda, mis välistab konfidentsiaalse teabe avalikustamise;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 2, kui tal ei ole kirjalikke ja tõhusaid organisatsioonilist ja haldusjuhtimiskorda käsitlevaid eeskirju, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, mis hõlmavad selle juhte, selle töötajaid ning mis tahes selliseid isikuid, kes on otseselt või kaudselt nendega tihedalt seotud;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 3, kui ta ei tööta välja asjakohaseid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et kauplemisteabehoidla, sh tema juhid ja töötajad täidavad käesoleva määruse kõiki sätteid;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 4, kui tema organisatsiooniline struktuur ei ole selline, mis tagab, et kauplemisteabehoidla osutab teenuseid ja sooritab tegevusi järjepidevalt ja korrektselt;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 5, kui ta ei hoia kõrvalteenuseid talitluslikult eraldi ülesandest keskselt koguda ja säilitada andmeid tuletisinstrumentide kohta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 6, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja kogemused, et tagada kauplemisteabehoidla kindel ja usaldusväärne juhtimine;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 7, kui ta ei kehtesta objektiivseid, mittediskrimineerivaid ja avalikustatud juurdepääsunõudeid teenuse osutajatele ja ettevõtjatele, kelle suhtes kehtib artikli 9 kohane aruandluskohustus;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõiget 8, kui ta ei avalikusta käesoleva määruse kohaselt osutatavate teenuste hindu, kui ta ei võimalda aruandvatel üksustel eraldi juurdepääsu konkreetsetele teenustele või kui tema kehtestatud hinnad ei ole kulupõhised;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti a, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi eri kauplemisteabehoidlate andmete tulemuslikuks kooskõlastavaks võrdlemiseks;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti b, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid menetlusi teatatud andmete terviklikkuse ja õigsuse kontrollimiseks;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 78 lõike 9 punkti c, kui ta ei kehtesta nõuetekohaseid põhimõtteid andmete nõuetekohaseks ülekandmiseks teistesse kauplemisteabehoidlatesse, kui seda taotlevad artiklis 9 osutatud vastaspooled ja kesksed vastaspooled või kui see on muul põhjusel vajalik.

kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 1, kui ta ei tee kindlaks operatsiooniriski allikaid ega tööta nende minimeerimiseks välja asjakohaseid süsteeme, kontrolle ega protseduure, sealhulgas kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 hallatavaid IKT-süsteeme;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 79 lõiget 2, kui ta ei kehtesta kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 asjakohaseid talitluspidevuse põhimõtteid ja avariitaastekava ning ei rakenda ega hoia neid jõus, et tagada kauplemisteabehoidla funktsioonide säilimine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 2, kui ta kasutab käesoleva määruse kohaselt saadud andmeid ärilistel eesmärkidel asjaomaste vastaspoolte nõusolekuta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 3, kui ta ei salvesta kohe artikli 9 kohaselt saadud teavet või kui ta ei säilita seda vähemalt kümme aastat pärast vastavate lepingute lõppemist või kui ta ei rakenda kiireid ja tõhusaid protseduure, et salvestada säilitatavas teabes tehtavad muudatused;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 4, kui ta ei arvuta artikli 9 kohaselt teavitatud tuletislepingute üksikasjade alusel positsioone tuletisinstrumentide iga liigi kohta ja andmeid esitanud üksuse kohta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 5, kui ta ei võimalda lepingupooltel kõnealust lepingut käsitlevale teabele juurde pääseda ja seda õigeaegselt muuta;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 80 lõiget 6, kui ta ei võta kõiki mõistlikke meetmeid, et hoida ära tema süsteemides hallatava teabe kuritarvitamist.

kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 1, kui ta ei avalda korrapäraselt ja hõlpsasti kättesaadaval viisil talle teatatud lepingutega hõlmatud iga tuletislepingu liigi kohta agregeeritud positsiooni;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 81 lõiget 2, kui ta ei võimalda artikli 81 lõikes 3 osutatud üksustele otsest ja kohest juurdepääsu tuletislepingute üksikasjalikele andmetele, mida nad vajavad oma vastavate kohustuste ja volituste täitmiseks.

kauplemisteabehoidla rikub artikli 61 lõiget 1, andes ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 61 lõike 2 alusel Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 61 lõike 3 alusel Väärtpaberiturujärelevalve koostatud otsusele teabe nõudmise kohta;

kauplemisteabehoidla annab ebaõigeid või eksitavaid vastuseid artikli 62 lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele;

kauplemisteabehoidla ei järgi õigeaegselt vastavalt artiklile 73 Väärtpaberiturujärelevalve võetud järelevalvemeedet;

kauplemisteabehoidla rikub artikli 55 lõiget 4, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele õigel ajal oma registreerimise tingimuste olulistest muudatustest.

kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul koefitsienti 1,1;

kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi kauplemisteabehoidla töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2;

kui rikkumine avaldab negatiivset mõju kauplemisteabehoidla poolt säilitatavate andmete kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5;

kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7;

kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond ei ole Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5.

kui rikkumise kestus on lühem kui 10 tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9;

kui kauplemisteabehoidla kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7;

kui kauplemisteabehoidla on Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4;

kui kauplemisteabehoidla on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6.

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 1, kui tal ei ole vähemalt 7,5 miljoni euro suurust püsivat ja olemasolevat algkapitali;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 16 lõiget 2, kui tal ei ole koos jaotamata kasumi ja reservidega kapitali, mis on proportsionaalne tema tegevustest tuleneva riskiga ja kogu aeg piisav, et tagada kõnealuste tegevuste nõuetekohane lõpetamine või restruktureerimine asjakohase aja jooksul ning keskse vastaspoole adekvaatne kaitse selliste krediidi-, vastaspoole, turu-, operatsiooni-, õiguslike ja äririskide vastu, mis ei ole artiklites 41–44 osutatud konkreetsete rahaliste vahenditega juba hõlmatud.

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 1, kui tal ei ole kindlat juhtimiskorda, mis hõlmab täpselt määratletud, läbipaistvate ja sidusate vastutusaladega selget organisatsioonilist struktuuri, tulemuslikke protseduure riskide või võimalike riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid sisekontrollimeetmeid, sealhulgas usaldusväärset juhtimis- ja raamatupidamiskorda, või kui temast saab kliiriv liige, klient, või ta sõlmib kliiriva liikmega kaudse kliirimiskorra, mille eesmärk on kliirimistegevus teises keskses vastaspooles, välja arvatud juhul, kui selline kliirimistegevus toimub V jaotise kohase koostalitluskokkuleppe alusel või kui ta viib ellu oma investeerimispoliitikat vastavalt artiklile 47;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 2, kui ta ei võta vastu piisavalt tõhusaid põhimõtteid ja protseduure, millega tagatakse, et keskne vastaspool (sh tema juhid ja töötajad) täidab käesolevat määrust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 3, kui ta ei hoia jõus ega rakenda sellist organisatsioonilist struktuuri, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse ja tegevusi sooritatakse järjepidevalt ja korrektselt, või kui ta ei kasuta asjakohaseid ja proportsionaalseid süsteeme, ressursse ja protseduure, sealhulgas kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 hallatavaid IKT-süsteeme;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 4, kui ta ei eralda selgelt riskijuhtimisega seotud aruandluskohustust keskse vastaspoole muude tehingutega seotud aruandluskohustusest;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 5, kui ta ei võta vastu, ei rakenda ega säilita tasustamispoliitikat, millega edendatakse usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning millega ei looda stiimuleid riskistandardite lõdvendamiseks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 7, kui ta ei tee oma juhtimiskorda, keskset vastaspoolt reguleerivaid norme või kliiriva liikme staatuse andmise kriteeriume avalikkusele tasuta kättesaadavaks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 26 lõiget 8, kui teda ei auditeerita sageli ja sõltumatult või kui selliste auditite tulemusi ei edastata juhtorganile või ei tehta Väärtpaberiturujärelevalvele kättesaadavaks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 1 või artikli 27 lõike 2 teist lõiku, kui ta ei taga, et tema kõrgemal juhtkonnal ja juhtorgani liikmetel on piisavalt hea reputatsioon ja piisavad kogemused, et tagada keskse vastaspoole kindel ja usaldusväärne juhtimine;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 2, kui ta ei taga, et tema juhtorgani liikmetest vähemalt üks kolmandik (kuid mitte vähem kui kaks liiget) on sõltumatud liikmed, või kui ta ei kutsu kliirivate liikmete klientide esindajaid juhtorgani koosolekutele, kus arutatakse artiklite 38 ja 39 kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi, või kui ta seob juhtorgani sõltumatute ja muude tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete tasustamise keskse vastaspoole majandustulemustega;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 27 lõiget 3, kui ta ei määra selgelt kindlaks juhtorgani ülesandeid ja kohustusi või ei tee Väärtpaberiturujärelevalvele või audiitoritele kättesaadavaks juhtorgani koosolekute protokolle;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 1, kui ta ei moodusta riskikomiteed või see ei koosne tema kliirivate liikmete esindajatest, juhtorgani sõltumatutest liikmetest ja tema klientide esindajatest või ta moodustab riskikomitee selliselt, et ühel nendest esindajate rühmadest on riskikomitees arvuline ülekaal, või ta ei esita Väärtpaberiturujärelevalvele nõudmise korral nõuetekohast teavet riskikomitee tegevuse ja otsuste kohta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 2, kui ta ei määra selgelt kindlaks riskikomitee pädevust, sõltumatust tagavat juhtimiskorda, riskikomitee tegevuskorda, riskikomitee liikmeks sobivuse kriteeriume ja liikmete valimise korda või ei avalikusta kõnealust juhtimiskorda või ei määra kindlaks, et riskikomitee eesistuja on juhtorgani sõltumatu liige ning et riskikomitee annab juhtorganile vahetult aru ja korraldab korrapäraselt koosolekuid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 3, kui ta ei luba riskikomiteel anda juhtorganile nõu keskse vastaspoole riskijuhtimist mõjutada võiva mis tahes tegevuse kohta või kui ta ei tee keskse vastaspoole riskijuhtimist eriolukorras mõjutavate sündmuste puhul mõistlikke jõupingutusi riskikomiteega konsulteerimiseks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 28 lõiget 5, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet kohe juhtorgani mis tahes otsustest mitte järgida riskikomitee nõuannet;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 1, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat kõiki nõutavaid dokumente oma osutatud teenuste ja sooritatud tegevuste kohta, et Väärtpaberiturujärelevalve saaks jälgida, kas keskne vastaspool täidab käesolevat määrust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 2, kui ta ei säilita vähemalt kümme aastat pärast lepingu lõpetamist kogu teavet kõikide tema töödeldud lepingute kohta sellisel viisil, et on võimalik teha kindlaks tehingu algtingimused enne asjaomase keskse vastaspoole poolt kliirimist;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 29 lõiget 3, kui ta ei tee taotluse korral Väärtpaberiturujärelevalvele ja EKPSi asjaomastele liikmetele kättesaadavaks artikli 29 lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumente ja teavet või kogu teavet kliiritud lepingute positsioonide kohta, olenemata kauplemiskohast, kus tehingud tehti;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 1, kui ta ei teata Väärtpaberiturujärelevalvele olulist osalust omavate aktsionäride või liikmete nimesid või nende osaluse suurust, olenemata sellest, kas nende osalus on otsene või kaudne või kas nad on füüsilised või juriidilised isikud, või esitab selle kohta ebaõige või ebatäieliku teabe;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 30 lõiget 4, kui ta võimaldab artikli 30 lõikes 1 osutatud isikutel avaldada mõju, mis on tõenäoliselt vastuolus keskse vastaspoole kindla ja usaldusväärse juhtimisega;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 31 lõiget 1, kui ta ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet juhtimises tehtavatest muudatustest või esitab selle kohta ebaõiget või ebatäielikku teavet ega esita Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teavet, mis on vajalik, et hinnata, kas artikli 27 lõike 1 või artikli 27 lõike 2 teise lõigu nõuded on täidetud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 1, kui tal ei ole kirjalikke ning tõhusaid organisatsioonilist ja halduskorda käsitlevaid norme, et tuvastada ja lahendada võimalikud huvide konfliktid, millesse on ühelt poolt kaasatud tema ise, sh tema juhid, töötajad või mis tahes sellised isikud, kellel on nende üle otsene või kaudne kontroll või nendega märkimisväärne seos, ning teiselt poolt kliirivad liikmed või nende kliendid, kellest keskne vastaspool on teadlik, või kui ta ei taga ega rakenda võimalike huvide konfliktide lahendamiseks nõuetekohast menetlust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 2, kui ta, juhul kui tema huvide konfliktide lahendamise organisatsiooniline või halduskord ei ole piisav, et küllaldase kindlusega tagada kliiriva liikme või kliendi huvide kahjustamise ohu vältimine, ei avalikusta kliirivale liikmele või tema kliendile (kui kõnealune klient on kesksele vastaspoolele teada) enne asjaomase kliiriva liikme tehtavate uute tehingute aktsepteerimist selgel kujul huvide konfliktide üldist laadi või allikat;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 3, kui ta ei käsitle oma kirjalikus korras olukorda, millest ta on teadlik või peaks teadlik olema ja mis võib tekitada huvide konflikti tingituna teiste selliste ettevõtjate struktuurist ja äritegevusest, kellega tal on ema- või tütarettevõtja suhe;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 33 lõiget 5, kui ta ei võta kõiki mõistlikke abinõusid, et hoida ära tema süsteemides hoitava teabe kuritarvitamine, või ei hoia ära kõnealuse teabe kasutamist muul äriotstarbel või keskse vastaspoole juures säilitatava konfidentsiaalse teabe äriotstarbel kasutamist sellise füüsilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega märkimisväärne seos, või sellise juriidilise isiku poolt, kellel on keskse vastaspoolega ema- või tütarettevõtja suhe, v.a juhul, kui klient, kellele see konfidentsiaalne teave kuulub, on eelnevalt andnud oma nõusoleku;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 1, kui ta ei käitu ausalt ja professionaalselt kooskõlas oma kliirivate liikmete ja nende klientide parimate huvidega;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 36 lõiget 2, kui ta ei kasuta kaebuste kiireks lahendamiseks arusaadavaid, läbipaistvaid ja õiglaseid norme;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 1 või lõiget 2, kui ta pidevalt kohaldab diskrimineerivaid, mitteläbipaistvaid ja subjektiivseid vastuvõtukriteeriume või muul moel ei suuda tagada pidevalt ausat ja avatud juurdepääsu kesksele vastaspoolele või ei suuda pidevalt tagada, et tema kliirivatel liikmetel on piisavalt rahalisi vahendeid ja nende tegevussuutlikkus on piisav, et täita selles keskses vastaspooles osalemisega kaasnevaid kohustusi, või kui ta ei ole vastuvõtukriteeriume kehtestanud, millega tagatakse, et kesksed vastaspooled või kliiringukojad ei saa olla otseselt või kaudselt keskse vastaspoole kliirivad liikmed, või ei kontrolli kord aastas põhjalikult, kas tema kliirivad liikmed nõudeid täidavad;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 1a, kui ta aktsepteerib finantssektoriväliseid vastaspooli kliirivate liikmetena, kui sellised vastaspooled ei ole tõendanud, kuidas nad kavatsevad täita võimendustagatise nõudeid ja teha tagatisfondi sissemakseid, või ei vaata läbi korda, mis on kehtestatud selleks, et jälgida, kas finantssektorivälised vastaspooled täidavad kliirivate liikmetena tegutsemise tingimust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 4, kui ta ei kehtesta objektiivset ja läbipaistvat korda, mille kohaselt peatatakse artikli 37 lõike 1 kohastele kriteeriumidele mittevastavate kliirivate liikmete liikmesus ja lõpetatakse see nõuetekohaselt;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 37 lõiget 5, kui ta keeldub artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume täitvale kliirivale liikmele juurdepääsu andmisest, välja arvatud juhul, kui ta seda kirjalikult nõuetekohaselt põhjendab, lähtudes põhjalikust riskianalüüsist;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei võimalda oma kliirivate liikmete klientidele eraldi juurdepääsu konkreetsetele osutatavatele teenustele;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei paku nimetatud lõikes osutatud eristamise eri tasemeid mõistlikel ärilistel tingimustel.

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 1, kui ta ei kehtesta kooskõlas määrusega (EL) 2022/2554 asjakohaseid talitluspidevuse põhimõtteid ja avariitaastekava, ning ei rakenda ega hoia neid jõus, et tagada keskse vastaspoole funktsioonide säilitamine, tema tegevuse kiire taastamine ja kohustuste täitmine, võimaldades vähemalt taastada katkestuse korral kõik tehingud, et keskne vastaspool saaks jätkata toimimist kindlalt ja viia arveldamise lõpule kavandatud kuupäeval;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 34 lõiget 2, kui ta ei kehtesta, rakenda ega säilita asjakohast protseduuri, mis tagab õigeaegselt ja nõuetekohaselt klientide ja kliirivate liikmete vara ja positsioonidega arveldamise või vara ja positsioonide ülekandmise artikli 25 kohase otsuse alusel tunnustuse kehtetuks tunnistamise korral;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 35 lõike 1 teist lõiku, kui ta annab edasi oma riskijuhtimisega seotud peamised tegevused ilma ESMA heakskiiduta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 1, kui ta ei säilita eraldi andmeid ega pea eraldi kontosid, mis võimaldavad tal igal ajal ja viivitamata eristada keskse vastaspoole kontodel ühe kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teise kliiriva liikme nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest ning tema enda varadest;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 2, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks eristada keskse vastaspoole kontodel hoitavaid asjaomase kliiriva liikme varasid ja positsioone tema klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 3, kui ta ei paku või vastava taotluse korral ei võimalda eraldi andmete säilitamist ja eraldi kontode pidamist, et iga kliiriv liige saaks keskse vastaspoole kontodel eristada ühe kliendi nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone teiste klientide nimel ja arvel hoitavatest varadest ja positsioonidest, või kui ta taotluse korral ei paku oma kliirivatele liikmetele võimalust avada rohkem kontosid nende enda nimel või nende klientide nimel ja arvel;

teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 40, kui ta ei mõõda ega hinda peaaegu reaalajas oma likviidsus- ja krediidiriski positsiooni iga kliiriva liikme ja vajaduse korral teise sellise keskse vastaspoole suhtes, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, või kui tal ei ole juurdepääsu hinnakujunduse allikatele, et tõhusalt mõõta oma riskipositsioone mõistlikest kuludest lähtuvalt;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 1, kui ta oma krediidiriski positsioonide piiramiseks ei kehtesta kliirivatele liikmetele või vajaduse korral koostalitluskokkulepetega hõlmatud kesksetele vastaspooltele võimendustagatisi ega nõua nende seadmist või kui kehtestatud või nõutud tagatised ei ole piisavad, et katta võimalikke riske, mis keskse vastaspoole hinnangul võivad asjaomaste positsioonide likvideerimiseni ilmneda, või katta kahjud, mis on tingitud vähemalt 99 % riskipositsioonide muutusest teatava aja jooksul, või tagada, et keskne vastaspool hangiks kõikidelt oma kliirivatelt liikmetelt ja asjakohasel juhul kõikidelt kesksetelt vastaspooltelt, kellega on sõlmitud koostalitluskokkulepped, vähemalt kord päevas tagatised, et täies ulatuses katta oma riskipositsioonid, või need tagatised ei ole piisavad, või kui ta ei jälgi pidevalt ega muuda tagatiste taset, et kajastada turul valitsevaid tingimusi, võttes arvesse mis tahes võimalikku protsüklilist mõju;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 2, kui ta ei võta võimendustagatise nõuete kehtestamiseks vastu mudeleid ja parameetreid, mis kajastavad kliiritavate toodete riskitunnuseid ja mille puhul võetakse arvesse tagatiste seadmise nõudmise intervalli, turulikviidsust ning muutuste võimalikkust tehingu kestuse jooksul;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 41 lõiget 3, kui ta ei nõua lisatagatist ega tagatiste seadmist päevasiseselt, vähemalt juhul, kui ületatakse eelnevalt kindlaksmääratud piirmäärasid, või hoiab päevasiseseid variatsioonitagatise makseid pärast seda, kui ta on kõik sellised tasumisele kuuluvad maksed kogunud, selle asemel et need võimaluse korral edasi kanda;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 42 lõiget 3, kui ta ei moodusta tagatisfondi, mis võimaldab kesksel vastaspoolel ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes tulla toime vähemalt siis, kui kliiriv liige, kelle krediidiriskile ta on kõige rohkem avatud, või suuruselt teise ja kolmanda riskipositsiooniga kliirivad liikmed, kui nendega seotud krediidiriskide summa on suurem, ei täida oma lepingulisi kohustusi, või kui ta ei tööta välja stsenaariume, mis hõlmavad nende turgude kõige suurema volatiilsusega perioode, kus keskne vastaspool teenuseid osutab, ning mitut võimalikku tulevast stsenaariumi, milles võetakse arvesse finantsinstrumentide ootamatut müüki ja turu likviidsuse kiiret vähenemist;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 43 lõiget 2, kui tema artiklis 42 osutatud tagatisfond ja artikli 43 lõikes 1 osutatud muud rahalised vahendid ei võimalda tal igal ajal toime tulla kahe kõige suurema riskipositsiooniga kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisega ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 44 lõiget 1, kui tal ei ole igal ajal juurdepääsu piisavale likviidsusele, et pakkuda oma teenuseid ja sooritada tegevusi, või kui ta ei mõõda oma võimalikku likviidsusvajadust iga päev;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõikeid 1, 2 ja 3, kui ta ei kasuta kahju katmiseks kõigepealt selle kliiriva liikme antud tagatisi, kes ei täida oma lepingulisi kohustusi, ja alles siis muid rahalisi vahendeid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45 lõiget 4, kui ta ei kasuta selleks otstarbeks määratud omavahendeid enne kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud maksete kasutamist;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 45a lõiget 1, kui ta võtab kõnealuse lõike punktides a, b ja c loetletud meetmeid ja kui ESMA on nõudnud, et keskne vastaspool hoiduks selliste meetmete võtmisest ESMA määratud ajavahemiku jooksul;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta aktsepteerib oma kliirivate liikmete esialgse ja püsiva riskipositsiooni katmiseks muid tagatisi peale väga likviidsete tagatiste, mille krediidi- ja tururisk on minimaalne, kui sellised muud tagatised ei ole komisjoni poolt artikli 46 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti kohaselt lubatud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 46 lõiget 1, kui ta aktsepteerib riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi, kui sellised tagatised ei ole artiklis 41 osutatud likvideerimisperioodi jooksul taotluse korral tingimusteta kättesaadavad, või kui ta ei kehtesta oma tegevuseeskirjades aktsepteeritavate tagatiste minimaalset vastuvõetavat tagatuse taset, või kui ta aktsepteerib riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi, et katta muid riskipositsioone kui oma esmane ja jätkuv riskipositsioon oma kliirivate liikmete suhtes, kes on finantssektorivälised vastaspooled, või kliirivate liikmete klientide suhtes, tingimusel et kliirivate liikmete kliendid on finantssektorivälised vastaspooled, või kui ta ei täida kõnealuse lõike kolmanda lõigu punktides a–e sätestatud nõudeid juhul, kui kesksele vastaspoolele antakse riiklikke tagatisi, riigipanga tagatisi või kommertspanga tagatisi;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 1, kui investeerib oma rahalisi vahendeid muudesse kui üksnes rahasse või väga likviidsetesse finantsinstrumentidesse, mille turu- ja krediidirisk on minimaalne ning mida on võimalik minimaalse ebasoodsa hinnaefektiga kiiresti likvideerida;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 3, kui ta ei anna tagatisvarana või tagatisfondi maksetena esitatud finantsinstrumente võimaluse korral hoiule väärtpaberiarveldussüsteemide korraldajatele, kes tagavad kõnealuste finantsinstrumentide täieliku kaitse, või kui ta ei kasuta muid volitatud finantsasutustega sõlmitud kõrge turvalisusega kokkuleppeid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 4, kui ta ei hoiusta raha volitatud finantsasutustes kõrge turvalisusega kokkulepete kaudu või ei kasuta keskpankades hoiustamise püsivõimalust või muud sarnast keskpankade poolt pakutavat võimalust;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 5, kui ta hoiustab varasid kolmanda isiku juures, kuid ei taga, et kliirivatele liikmetele kuuluvad varad hoitakse eraldi kesksele vastaspoolele kuuluvatest varadest ja asjaomasele kolmandale isikule kuuluvatest varadest kolmanda isiku raamatupidamisarvestuses eri kontodele kirjendamise abil või muude samaväärsete meetmete abil, millega tagatakse samatasemeline kaitse, või kui tal ei ole vajaduse korral võimalik finantsinstrumente kohe kasutada;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 47 lõiget 6, kui ta investeerib oma kapitali või artiklites 41–44 sätestatud nõuetest tulenevad summad oma väärtpaberitesse või oma ema- või tütarettevõtja väärtpaberitesse;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 1, kui ta ei näe ette üksikasjalikku menetlust, mida järgitakse, kui kliiriv liige ei täida artiklis 37 sätestatud osalusnõudeid keskse vastaspoole määratud tähtaja jooksul ja kooskõlas keskse vastaspoole kehtestatud protseduuridega, või kui ta ei kirjelda üksikasjalikult menetlust, mida järgitakse, kui keskne vastaspool ei ole kliiriva liikme poolt kohustuste mittetäitmisest teatanud, või kui ta ei vaata kõnealuseid menetlusi kord aastas läbi;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 2, kui ta ei tegutse kohe, et piirata kliiriva liikme kohustuste mittetäitmisest tulenevat kahju ja likviidsussurvet ning tagada, et kliiriva liikme positsioonide sulgemine ei häiri kohustusi täitvate kliirivate liikmete tehinguid ega tekita neile kahju, mida neil ei ole võimalik ette näha ega kontrollida;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 3, kui ta ei teavita kohe Väärtpaberiturujärelevalvet, enne kui rikkumismenetluse algatamine on välja kuulutatud või selline menetlus on käivitunud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 48 lõiget 4, kui ta ei tee kindlaks, et rikkumismenetlus on rakendatav, ega võta kõiki mõistlikke samme tagamaks, et tal on õiguslik võim likvideerida kohustusi mittetäitva kliiriva liikme omandipositsioonid ja kanda kohustusi mittetäitva kliiriva liikme klientide positsioonid üle või need likvideerida;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 1, kui ta ei vaata korrapäraselt läbi oma võimendustagatise nõuete, tagatisfondi maksete, tagatisnõuete ja muude riskikontrollimehhanismide arvutamiseks kasutatavaid mudeleid ja parameetreid; ei kohalda kõnealuste mudelite suhtes rangeid ja sagedasi stressiteste, et hinnata nende vastupanuvõimet ekstreemsetes, kuid usutavates turutingimustes; ei korralda järelteste, et hinnata kasutatavate meetodite usaldusväärsust; ei hangi sõltumatut hinnangut; ei teavita Väärtpaberiturujärelevalvet tehtud testide tulemustest; ei hangi enne mudelite või parameetrite olulist muutmist Väärtpaberiturujärelevalve hinnangut, kui Väärtpaberiturujärelevalve ei lubanud enne olulise muudatuse kinnitamist selle ajutist vastuvõtmist;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 2, kui ta ei testi rikkumismenetluse põhiaspekte korrapäraselt või ei võta kõiki mõistlikke meetmeid tagamaks, et kõik kliirivad liikmed saavad nendest aru ja et nad on kehtestanud asjaomase korra, mida rakendatakse kohustuste mittetäitmisel;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 1, kui ta ei kasuta, kui see on praktiline ja võimalik, oma tehingute arveldamiseks keskpanga raha või ei võta keskpanga raha mittekasutamise korral meetmeid rahaga arveldamise riskide rangeks piiramiseks;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 3, kui ta ei välista põhiriski, kasutades võimalikult suures ulatuses väärtpaberiülekannet makse vastu, kui kesksel vastaspoolel on kohustus kanda finantsinstrumendid üle või ta saab ise finantsinstrumentide ülekandeid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artiklit 50a või 50b, kui ta ei arvuta KCCP väärtust kõnealuste artiklite järgi või ei järgi KCCP arvutamiseks artikli 50a lõikes 2 ning artiklites 50b ja 50d sätestatud norme;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50a lõiget 3, kui ta arvutab KCCP harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50a lõikega 3;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 51 lõiget 2, kui tal ei ole mittediskrimineerivat juurdepääsu nii andmetele, mida ta vajab kauplemiskohalt saadud ülesannete täitmiseks, kuni see keskne vastaspool täidab kauplemiskoha poolseid tegevus- ja tehnilisi nõudeid, kui ka vastavale arveldussüsteemile;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 52 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe nii, et mõni kõnealuse lõike punktides a–d sätestatud nõue ei ole täidetud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 53 lõiget 1, kui ta ei erista oma kontodel teise keskse vastaspoole, kellega ta on sõlminud koostalitluskokkuleppe, nimel ja arvel hoitavaid varasid ja positsioone;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 54 lõiget 1, kui ta sõlmib koostalitluskokkuleppe või teeb V jaotise alusel heakskiidetud koostalitluskokkuleppes olulise muudatuse ilma ESMA eelneva heakskiiduta.

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalikusta iga osutatava teenuse hinda ja tasusid eraldi, sealhulgas hinna alandamine või vähendamine ning sellise hinnaalanduse või -vähendamise tingimused;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 1, kui ta ei avalda Väärtpaberiturujärelevalvele teavet oma teenuste kulude ja tulude kohta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 2, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele ja nende klientidele osutatavate teenustega seotud riske;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 3, kui ta ei avalda oma kliirivatele liikmetele või Väärtpaberiturujärelevalvele hinnateavet, mida kasutatakse selleks, et arvutada päevalõpupositsioonid oma kliirivate liikmete suhtes, või ei avalikusta iga instrumendi kohta tema poolt kliiritud tehingute koondmahtu;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 4, kui ta ei avalikusta sideprotokollide talitlus- ja tehnilisi nõudeid, mis hõlmavad kolmandate isikutega suhtlemisel kasutatavaid sisu- ja sõnumivorminguid, sh artiklis 7 osutatud tegevus- ja tehnilisi nõudeid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 5, kui ta ei avalikusta kõiki juhtusid, mil kliiriv liige on artikli 37 lõikes 1 osutatud kriteeriume või artikli 38 lõikes 1 sätestatud nõudeid rikkunud, välja arvatud juhul, kui Väärtpaberiturujärelevalve on seisukohal, et sellise rikkumise avalikustamine seaks ohtu finantsstabiilsuse või usalduse turu vastu või ohustaks tõsiselt finantsturge või tekitaks asjaomastele isikutele ebaproportsionaalset kahju;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 6, kui ta ei anna oma kliirivatele liikmetele simulatsioonivahendit, mis võimaldab neil määrata portfelli tasandil kindlaks täiendava alustamise tagatise summa, mida keskne vastaspool võib uue tehingu kliirimisel nõuda, sealhulgas selliste võimendustagatise nõuete simulatsioon, mida nad võivad eri stsenaariumide korral kohaldada, või kui ta ei tee seda vahendit kättesaadavaks turvalise juurdepääsu alusel;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 7, kui ta ei esita oma kliirivatele liikmetele selgelt ja läbipaistvalt teavet tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta, mis on esitatud kõnealuse lõike punktides a, b ja c;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 8, kui ta jätab kliiriva liikme taotlusele vastates esitamata või esitab märkimisväärse viivitusega teabe, mida nõutakse selleks, et kõnealune kliiriv liige saaks täita kõnealuse lõike esimest lõiku, kui sellist teavet ei ole veel esitatud;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 38 lõiget 7, kui ta ei esita oma kliirivatele liikmetele teavet tema kasutatavate alustamise tagatise mudelite kohta, mis on esitatud kõnealuse lõike teise lause punktides a, b ja c;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 39 lõiget 7, kui ta ei avalikusta tema poolt pakutava eristamise eri tasemetega seotud kaitstuse tasemeid ja kulusid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 49 lõiget 3, kui ta ei avalikusta põhiteavet riskijuhtimismudeli kohta või artikli 49 lõikes 1 osutatud stressitestide korraldamisel kasutatavate eelduste kohta;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50 lõiget 2, kui ta ei esita selgelt oma kohustusi seoses finantsinstrumentide ülekandmisega, sealhulgas märkides, kas tal on kohustus finantsinstrumendid üle kanda või ta saab ise finantsinstrumentide ülekande või kas ta korvab ülekandmisel tekkiva kahju osalistele;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 1, kui ta ei edasta oma kliirivatest liikmetest nendele, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, või nende pädevatele asutustele artikli 50c lõike 1 punktides a–e osutatud teavet;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 50c lõiget 2, kui ta teavitab oma neid kliirivaid liikmeid, kes on krediidiasutused või investeerimisühingud, harvem kui kord kvartalis või harvem, kui seda nõuab Väärtpaberiturujärelevalve kooskõlas artikli 50c lõikega 2.

keskne vastaspool rikub artiklit 25f, kui ta ei anna teavet vastuseks artikli 25f lõike 3 kohasele teabenõude otsusele või kui ta annab ebaõiget või eksitavat teavet vastuseks artikli 25f lõike 2 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve esitatud lihtteabenõudele või artikli 25f lõike 3 kohaselt Väärtpaberiturujärelevalve tehtud otsusele teabe nõudmise kohta;

teise taseme keskne vastaspool või selle esindaja annab artikli 25g lõike 1 punkti c kohaselt esitatud küsimustele ebaõigeid või eksitavaid vastuseid;

teise taseme keskne vastaspool rikub artikli 25g lõike 1 punkti e, kui ta ei täida ESMA nõuet esitada telefonikõnesid ja andmeedastust käsitlevad andmed;

teise taseme keskne vastaspool täida õigel ajal artikli 25q kohase Väärtpaberiturujärelevalve otsusega nõutud järelevalvemeedet;

teise taseme keskne vastaspool ei allu artikli 25h alusel Väärtpaberiturujärelevalve poolt vastu võetud uurimisotsuses nõutud kohapealsele kontrollile.

kui rikkumine on toime pandud korduvalt, siis kohaldatakse iga korduva rikkumise puhul lisakoefitsienti 1,1 ;

kui rikkumise kestus on pikem kui kuus kuud, kohaldatakse koefitsienti 1,5 ;

kui rikkumine on paljastanud süsteemseid puudusi keskse vastaspoole töö korralduses, eriti selle protseduurides, juhtimissüsteemides või sisekontrollis, kohaldatakse koefitsienti 2,2 ;

kui rikkumine avaldab negatiivset mõju keskse vastaspoole tegevuste ja teenuste kvaliteedile, kohaldatakse koefitsienti 1,5 ;

kui rikkumine on toime pandud tahtlikult, kohaldatakse koefitsienti 2;

kui rikkumise tuvastamisest alates ei ole võetud parandusmeetmeid, kohaldatakse koefitsienti 1,7 ;

kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond ei ole Väärtpaberiturujärelevalve poolt läbiviidava uurimise käigus teinud Väärtpaberiturujärelevalvega koostööd, kohaldatakse koefitsienti 1,5 .

kui rikkumise kestus on lühem kui kümme tööpäeva, kohaldatakse koefitsienti 0,9 ;

kui keskse vastaspoole kõrgem juhtkond suudab tõendada, et ta on võtnud kõik vajalikud meetmed rikkumise ärahoidmiseks, kohaldatakse koefitsienti 0,7 ;

kui keskne vastaspool on Väärtpaberiturujärelevalvet rikkumisest teavitanud kiiresti, tõhusalt ja täielikult, kohaldatakse koefitsienti 0,4 ;

kui keskne vastaspool on vabatahtlikult võtnud meetmeid eesmärgiga tagada, et sarnast rikkumist ei oleks tulevikus võimalik toime panna, kohaldatakse koefitsienti 0,6 .