12.1 Huvide konflikti poliitika laenude ja muude juhtorgani liikmete ja nendega seotud isikutega sõlmitavate tehingute kontekstis

Sellisest olulisest laenust või muust olulisest tehingust kasu saav juhtorgani liige ega vastaspoolega seotud liige ei tohiks otsustamise protsessis osaleda.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid juhtorgani liikmele või temaga seotud isikule laenu andmise või temaga mõne muu tehingu sõlmimise otsuse tegemisel hindama riski, millega krediidiasutus või investeerimisühing võib selle tehingu tõttu kokku puutuda.

Laenude krediidiliinina (nt arvelduskrediit) andmise korral tuleks esialgne otsus ja selle muudatused dokumenteerida. Sellise kokkulepitud laenuvõimaluse kokkulepitud piires kasutamist ei ole vaja tõlgendada uue otsusena juhtorgani liikmele või temaga seotud isikule antud laenu kohta. Kui krediidiliini muutmine on vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu poliitikale oluline, tuleb läbi viia uus hindamine ning teha uus otsus.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid oma huvide konflikti poliitikale vastavuses tagama, et juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antavatele laenudele ning teistele nendega sõlmitavatele muudele tehingutele kehtivad täielikult kõik asjaomased sisekontrolli protseduurid ning et järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani tasandil on olemas piisav järelevalveraamistik.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid direktiivi 2013/36/EL artikli 88 lõikele 1 vastavuseks juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antavate laenude kohta³⁴ nõuetekohaselt dokumenteerima vähemalt järgmise teabe:

• a. võlgniku nimi ja staatus (st juhtorgani liige või seotud isik) ning seotud isikule antava laenu korral selle juhtorgani liikme nimi, kellega isik on seotud, ja juhtorgani liikme ning seotud isiku vahelise suhte olemus;
• b. laenu liik/laad ja summa;
• c. laenule kehtivad tingimused;
• d. laenu heakskiitmise kuupäev;
• e. laenu ja sellele kehtivate tingimuste heakskiitmise otsuse teinud isiku või organi nimi ja organi koosseis;
• f. kas laen anti turutingimustel või mitte (jah/ei); ja
• g. kas laen anti kõigile töötajatele pakutavatel tingimustel või mitte (jah/ei).

³⁴ VT ka EBA suuniseid laenude väljastamise kohta, mis on leitavad veebilehel https://eba.europa.eu/regulation-and-policy/credit-risk/guidelines-on-loan-origination-and-monitoring.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et kõik juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antavad laenud dokumenteeritakse täielikult, vastavat teavet uuendatakse ja et krediidiasutusel või investeerimisühingul on võimalik teha kõik dokumendid pädevatele asutustele viimaste nõudmisel sobivas vormis viivitamatult kättesaadavaks.

Juhtorgani liikmele või temaga seotud isikutele enam kui 200 000 euro suuruse laenu andmise korral peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik pädevale asutusele viimase nõudmisel esitada järgmist täiendavat teavet:

• a. laenusumma protsent ja samale võlgnikule antud laenude tagasimaksmata osade summa protsent võrreldes:
• i. esimese taseme omavahendite ja teise taseme omavahendite summaga ja
• ii. krediidiasutuse või investeerimisühingu esimese taseme põhiomavahenditega;
• b. kas laen on suure riskide kontsentreerumise osa³⁵ ; ja
• c. samale võlgnikule antud laenude tagasimaksmata osa koondsumma suhtelise kaaluga, mis arvutatakse protsendina jagades kogu tagasimaksmata laenusumma kõigi juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antud laenude tagasimaksmata summaga.

³⁵ Vt ka määruse (EL) nr 575/2013 IV osa ja eelkõige artiklit 392.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kehtestama ja alal hoidma asjakohased õigusrikkumistest teavitamise põhimõtted ja menetlused, mis võimaldavad töötajatel anda konkreetse, sõltumatu ja autonoomse kanali kaudu teada regulatiivsete või asutusesiseste nõuete (sh määruse (EL) nr 575/2013 nõuete ja direktiivi 2013/36/EL ülevõtvate riiklike sätete) või sisejuhtimiskorra potentsiaalsest või tegelikust rikkumisest. Teavitavatel töötajatel ei peaks olema vaja omada tõendeid rikkumise kohta, ent nad peaksid olema rikkumises piisavalt kindlad uurimise algatamise põhjendamiseks. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid rakendama ka sobivaid protsesse ja kordasid, millega tagatakse, et nad peavad kinni neile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019 direktiivi (EL) 2019/1937 riikliku rakendamise raames kehtivatest kohustustest seoses ELi seaduste rikkumisest teatavate isikute kaitsega.

Huvide konfliktide vältimiseks peaks töötajatel olema võimalik teatada rikkumistest väljaspool tavapäraseid aruandlusahelaid (nt vastavuskontrolli või siseauditi funktsiooni kaudu või sõltumatu asutusesisese rikkumisest teatamise menetluse teel). Teavituskord peaks tagama nii rikkumisest teatava isiku kui ka väidetavalt rikkumise toimepanemise eest vastutava füüsilise isiku isikuandmete kaitse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 (GDPR)³⁶ .

³⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

Hoiatuskord peaks olema kättesaadav kõikidele asutuse töötajatele.

Kui see on asjakohane, tuleks töötaja poolt teavituskorra alusel edastatud teave teha kättesaadavaks juhtorganile ja asutusesisese teavitamise põhimõtetes määratletud muude vastutavatele funktsioonidele. Kui rikkumisest teatanud töötaja seda nõuab, tuleks teave juhtorganile ja muude vastutavatele funktsioonidele edastada anonüümselt. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kehtestada ka sellise rikkumisest teatamise korra, mis võimaldab teavet edastada anonüümselt.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et rikkumisest teataja oleks asjakohaselt kaitstud mis tahes negatiivse tagajärje, nt kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebavõrdse kohtlemise eest. Krediidiasutus või investeerimisühing peaks tagama, et ükski krediidiasutuse või investeerimisühingu kontrolli alla kuuluv isik ei ohvristaks rikkumisest teatajat, ning võtma asjakohaseid meetmeid iga ohvristamise eest vastutava isiku suhtes.