Kohaldamisala

Käesolevaid suuniseid kohaldatakse seoses direktiivi 2013/36/EL² artikliga 74, milles nõutakse, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peab olema kindel juhtimiskord, mis hõlmab selget organisatsioonilist ülesehitust, kus vastutusalad on selgesti määratletud, läbipaistvad ja järjepidevad, tõhusaid protseduure riskide või võimalike riskide kindlaksmääramiseks, juhtimiseks, jälgimiseks ja nendest teatamiseks ning piisavaid kontrollimehhanisme.

² Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/36/EL, 26. juuni 2013, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

Pädevad asutused peaksid tagama, et krediidiasutused täidavad neid suuniseid individuaalselt, allkonsolideeritud ja konsolideeritud alusel vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 109.

Suuniste kõiki punkte kohaldatakse kõikide riskipositsioonide suhtes, millele kohaldatakse komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014³ V lisas määratletud viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete mõisteid.

³ Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 680/2014, 16. aprill 2014, millega sätestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute järelevalvelise aruandlusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (ELT L 191, 28.6.2014, lk 1).

Eelnimetatud viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete mõistete kontekstis, mis on esitatud komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisas, hõlmavad kauplemisriski positsioonid riskipositsioone kauplemisportfellis, nagu see on määratletud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 86.

Krediidiasutused, kelle brutoviivislaenude suhtarv on võrdne või suurem kui 5% konsolideeritud, allkonsolideeritud või individuaalsel tasandil, peaksid kohaldama käesolevate suuniste punkte 4 ja 5 nende üksuste suhtes, kelle viivislaenude suhtarv ületab kindlaksmääratud künnise.

Kui krediidiasutuste brutoviivislaenude suhtarv on alla 5%, kuid neil on suur osa või oluline summa viivisnõudeid üksikportfellis või üksikportfellides, mille puhul on tegemist viivisnõuete konkreetse kontsentratsiooniga geograafilises piirkonnas, majandussektoris või omavahel seotud klientide rühmas, võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutused kohaldaksid kõnealuste portfellide tasandil punkte 4 ja 5.

Lisaks lõikega 11 hõlmatud krediidiasutustele võivad pädevad asutused määrata kindlaks muud krediidiasutused, kes peaksid samuti kohaldama punkte 4 ja 5. Pädevad asutused peaksid nõudma nende punktide kohaldamist, kui nad tuvastavad märke varade kvaliteedi halvenemisest. Punktide 4 ja 5 kohaldatavuse hindamisel peaksid pädevad asutused kaaluma järgmisi elemente ja nende koostoimet:

• a) viivisnõuete suurenenud sissevool;
• b) makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete kõrge või suurenenud tase;
• c) sundtäitmisel olevate varade kõrge või suurenenud tase;
• d) madalad kattekordajad;
• e) varajase hoiatamise näitajate rikkumine;
• f) suurenenud Texase suhtarv;
• g) realiseerimistegevuse kvaliteet ja asjakohasus.

Kõik krediidiasutused peaksid kohaldama punkte 6–9.

Krediidiasutused peaksid järgima neid suuniseid viisil, mis vastab nende suurusele ja sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele; eelkõige võivad krediidiasutused järgida punkte 4 ja 5, võttes arvesse proportsionaalsuse kriteeriume, mis on sätestatud sisejuhtimist käsitlevate EBA suuniste⁴ I jaotise 4. punktis. Kui pädevad asutused klassifitseerivad krediidiasutuse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 3. või 4. kategooriasse (vastavalt EBA suunistele järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühiste menetluste ning metoodikate kohta⁵ ), tuleks suuniseid kohaldada proportsionaalselt. Proportsionaalsuse põhimõte, mida kohaldatakse käesolevate suuniste rakendamisel, on eelkõige seotud krediidiasutuste viivisnõuete strateegiaid toetava rakendamis- ja juhtimiskorra lihtsustatud nõuetega (punkt 5).

⁴ Direktiivi 2013/36/EL kohased suunised sisejuhtimise kohta (EBA/GL/2017/11).

⁵ Kirjeldatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühiste menetluste ning metoodikate suuniste punktis 2.1.1 („Krediidiasutuste või investeerimisühingute kategooriatesse jaotamine”) (EBA/GL/2014/13).

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 3. või 4. kategooriasse kuuluva asutuse viivisnõuete strateegia proportsionaalsust on järelevalvealase hindamise seisukohast võimalik saavutada, kui viia hindamine kooskõlla järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi sekkumise mudeliga, mis tagab järelevalve riskipõhise käsitluse ja võtab arvesse asutuse süsteemset olulisust.