4. Üldsätted

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 108 lõike 2 kohaselt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes rakendavad sisereitingute meetodit, kasutades makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid kooskõlas sama määruse artikli 143 lõikega 2, kajastada krediidiriski maandamist kooskõlas selle määruse III osa II jaotise 3. peatükiga. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kajastada krediidiriski maandamist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükiga, kui neile nõuetele on viidatud selle määruse III osa II jaotise 3. peatükis, ja kooskõlas käesolevate suunistega.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 kohaldamisel tuleks mõista kõiki viiteid mõistele „tagatis“ viitena muule otsesele krediidiriski kaitsele peale otsese krediidiriski kaitse, millele on viidatud selle määruse artikli 166 lõigetes 2 ja 3. See hõlmab eelkõige muud otsest krediidiriski kaitset peale tasaarvestuse raamlepingute ja bilansilise tasaarvestuse. Tasaarvestuse raamlepingutest ja bilansilisest tasaarvestusest tulenev krediidiriski maandamise mõju kajastub riskipositsiooni väärtuses. Seega võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud nende riskipositsiooni liikide puhul, mille jaoks neil on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, kajastada otsest krediidiriski kaitset kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõikega 1 ainult juhul, kui seda kaitset ei ole juba kajastatud selle määruse artiklis 166 täpsustatud juhtudel riskipositsiooni väärtuses, ja kooskõlas punktiga 13.

Bilansilisest tasaarvestusest tulenevat krediidiriski maandamise mõju tuleks kajastada riskipositsiooni väärtuses kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 166 lõikega 3 ning tasaarvestuse raamlepingutest tulenevat krediidiriski maandamise mõju tuleks kajastada riskipositsiooni väärtuses kooskõlas sama määruse artikli 166 lõikega 2. Bilansilisest tasaarvestusest ja tasaarvestuse raamlepingutest tuleneva mõju kajastamisel peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud võtma arvesse kõiki nende meetoditega seotud nõudeid, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis, sh aktsepteeritavuse kriteeriumeid ja selliste instrumentide riskimaandamise mõju kajastamise meetodid.

Nende riskipositsiooni liikide puhul, mille jaoks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel on lubatud kasutada makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnanguid, tuleks kajastada kaudse krediidiriski kaitse mõju kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 160 lõikega 5, artikli 161 lõikega 3, artikli 164 lõigetega 2–3 ja artikliga 183.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kajastada krediidikindlustust vastavalt punktile 14, kui seonduvad krediidiriski maandamise meetodid saab liigitada kaudse krediidiriski kaitseks kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 59 määratlusega. Nimelt võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud kajastada krediidikindlustust kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõikega 1 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 183 lõigetega 2 või 3 olenevalt sellest, kas krediidikindlustus toimib põhimõtteliselt vastavalt tagatisena või krediidituletisinstrumendina.

EBA makseviivituse tõenäosuse ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise suuniste punktides 62–64 sätestatud kolmandate isikute reitingute käsitlemist – võttes arvesse krediidiriski maandamist kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktiga 57 – ei tuleks lugeda krediidiriski maandamise mõju kajastamise meetodiks ning see ei kuulu käesolevate suuniste kohaldamisalasse. Täpsemalt on nende suuniste punkti 62 alapunktis a viidatud nõuetekohane tagatis seotud teatud tüüpi lepingulise toega, mida kolmas isik võlgnikule pakub, ja seega ei ole see krediidiasutuse või investeerimisühingu kasutatav krediidiriski maandamise meetod määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktide 57 ja 59 tähenduses.