4. Ärimudel ja juhtimine

Lisaks riski põhinäitajatele võib hoiuste tagamise skeem määratleda ja kasutada täiendavaid riskinäitajaid, mis on asjakohased liikmesasutuste riskiprofiili erinevuste määramisel.

Kui liikmesriik on õigusaktidega kehtestanud teatud allsektorisse kuuluvatele krediidiasutustele piirangud viisil, mis vähendab oluliselt hoiuste tagamise skeemi sekkumise tõenäosust, võib hoiuste tagamise skeem vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 13 lõike 1 teisele lõigule vähendada madala riskitasemega sektorisse kuuluvate liikmesasutuste osamakseid, lisades täiendava riskinäitaja, kui pädev ja määratud asutus on seda lubanud koostöös pärast hoiuste tagamise skeemiga konsulteerimist empiiriliste elementide alusel, mis näitavad, et nendes madala riskiga sektorites on olnud hoiuste tagamise skeemi sekkumine järjepidevalt väiksem kui muudes sektorites.

Hoiuste tagamise skeem võib vähendada sellise liikmesasutuse osamakseid, kes on osa krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemist vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 13 lõike 1 kolmandale lõigule, lisades arvutusmeetodisse täiendava riskinäitaja. Krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmesuse näitaja peaks kajastama täiendavat maksevõime- ja likviidsuskaitset, mida skeem pakub liikmesasutusele. Selleks peaks täiendav riskinäitaja mõõtma krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi eelrahastamise vahendite summat, mis on viivitamata kättesaadav nii rekapitaliseerimise kui ka likviidsuse rahastamise eesmärgil. See võib hõlmata ka taotluse korral sissenõutavaid täiendavaid rahastamiskohustusi, mis on tagatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmete hoitavate likviidsusreservidega. Et hinnata, kas need eelfondid on piisavalt suured, et pakkuda sellele liikmesasutusele usaldusväärset ja tõhusat toetust, peaks hoiuste tagamise skeem kehtestama need krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi liikmesasutuse suuruse järgi.

Nõuded riskinäitajatele

Hoiuste tagamise skeem peaks arvutusmeetodis kasutama riskinäitajaid, mis hõlmavad piisavalt laia riskiallikate spektrit. Kui hoiuste tagamise skeem valib täiendavaid näitajaid, võivad need muu hulgas hõlmata rahapesu riske, halba valitsemist või kliendipõhise lähenemise toimikute halba kvaliteeti.

Hoiuste tagamise skeemi riskinäitajate valik peaks olema kooskõlas riskijuhtimise parimate tavade ja kehtivate usaldatavusnõuetega.

Hoiuste tagamise skeem peaks kasutama iga liikmesasutuse jaoks riskinäitajate väärtusi, mis on arvutatud individuaalselt.

Samas peaks hoiuste tagamise skeem arvutama riskinäitajate väärtuse konsolideeritud tasandil, kui liikmesriik kasutab direktiivi 2014/49/EL artikli 13 lõikes 1 sätestatud võimalust lubada, et keskasutuse ja selle keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste suhtes (nagu on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 lõikes 1) kohaldatakse keskasutuse ja sellega seotud krediidiasutuste jaoks tervikuna konsolideeritud alusel määratud riskikaalu.

Kui liikmesasutusele on tehtud erand kapitali- ja/või likviidsusnõuete täitmisest kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artiklitega 7, 8 või 21, peaks hoiuste tagamise skeem arvutama vastavad kapitali-/likviidsusnäitajad konsolideeritud või allkonsolideeritud tasandil.

Konkreetse perioodi jaoks riskinäitajate väärtuste arvutamiseks peaks hoiuste tagamise skeem kasutama järgmist:

• a. kasumiaruande positsioonide väärtus aruandeperioodi lõpus;
• b. bilanssi kuuluvate positsioonide korral aruandeperioodi lõpu väärtuse ja eelmise aruandeperioodi lõpu väärtuse keskmine.