11.2. Järelevalvelise stressitestimise põhielemendid

Järelevalvelise stressitestimise põhielementide üle otsustamisel peaksid pädevad asutused muu hulgas kaaluma järgmist:

• a. kaetus, seoses teatud riskitegurite või mitmikriskitegurite, teatud individuaalsete portfellide või tegevuste või sektorite / geograafiliste asukohtade, kõigi või mitme portfelli katmisega;
• b. kavandamine järgmistes valdkondades: ühe teguri või lihtne mitme teguri tundlikkuse analüüs, maksevõime või likviidsuse stressitestid, pöördstressitestid või keskpika kuni pikaajalise stsenaariumi analüüs. Pädevad asutused peaksid valima struktuuri, mis on stressitestiga taotletava eesmärgi saavutamiseks kõige asjakohasem;
• c. reguleerimisala, mis hõlmab piiriüleseid konsolideerimisgruppe tervikuna, tagades, et arvesse võetakse kõiki asjakohaseid konsolideerimisgrupi ettevõtjaid;
• d. stressitestidega hõlmatud finantsinstitutsioonide valim: järelevalvelise stressitestimise kavandamisel peaksid pädevad asutused kaaluma stressitestimise jaoks asjakohase valimi koostamist, eelkõige juhul, kui järelevalvelist stressitestimist kasutatakse kindlate ärivaldkondade/-mudelite või mõju-uuringute/-hinnangute temaatiliseks hindamiseks;
• e. lähenemisviis, nimelt ülalt-allapoole stressitest, alt-ülespoole stressitest, mõlema kombinatsioon, finantsinstitutsioonidele konkreetsete ankrustsenaariumide määramine.

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi jaoks stressitestide koostamisel ja läbiviimisel peaksid pädevad asutused kaaluma vara kvaliteedi läbivaatamise tulemusi, kui need on kättesaadavad, asjakohased ja neid ei ole veel lisatud finantsinstitutsiooni finantsaruannetesse. Järelevalvelise stressitestimise kombineerimine vara kvaliteedi läbivaatamisega võib osutuda kasulikuks juhul, kui on vaja olla kindel, et stressitestidega kaetud finantsinstitutsioonide bilansilisi positsioone kajastatakse õigesti, võttes arvesse kõikide osalevate finantsinstitutsioonide parandatud ja võrdlemist võimaldavaid alguspunkte.