period

Kasutatavast lähenemisviisist sõltumata peavad asutused koostama lähenemisviisi valiku põhjendamiseks põhjaliku dokumentatsiooni. Igal juhul peab dokumentatsioon hõlmama varasema perioodi praegust valikut ja selle asjakohasust olemasoleva portfelli suhtes toetavaid kvantitatiivseid hinnanguid. Samuti peab see sisaldama dokumenteeritud tõendeid riskitegurite tulemi modelleerimise kohta.

Kui asutused rakendavad stressiperioodi kindlaksmääramiseks standardset lähenemisviisi, tuleb dokumentatsioonis käsitleda vähemalt järgmisi aspekte:

• i. kasutatavate riskitegurite valiku põhjendus, kui kasutatakse riskiteguripõhist lähenemist ja kui valitud riskitegurite arv on modelleerimise tulemusena saadud tegurite arvust väiksem;
• ii. mis tahes lihtsustuse põhjendus, kui varasema perioodi kindlaksmääramiseks kasutatakse riskiväärtuse lihtsustatud mudelit.

Kui kasutatakse riskiväärtuse lihtsustatud mudelil põhinevat standardset lähenemisviisi, peab asutus esitama piisavaid tõendeid ka selle kohta, et lihtsustatud hindamine annab ligikaudu samu riskiväärtuse tulemusi kui riskiväärtuse täielik mudel (ja mis on seepärast kõige suuremat survet avaldanud perioodi määramiseks täpne). Need tõendid peavad sisaldama empiirilist analüüsi.

Kui rakendatakse standardset lähenemisviisi eesmärgiga määrata kindlaks mitme riskiteguri suhtes suurima volatiilsusega periood, peab asutus esitama piisavad tõendid, et suure volatiilsusega periood on sobiv lähendi perioodi jaoks, mil riskiväärtus peaks olema kõrge, ning riskiväärtuses kajastatavate korrelatsioonide või muude tegurite hõlmamata jätmine ei muuda näitajat sobimatuks.

B. Stressiperioodi läbivaatamine