9.3.1 Üldised kaalutlused

Krediidiasutused peaksid olema kindlaks määranud tagatise väärtuse hindamise meetodid iga tagatise liigi kohta; need peaksid olema piisavad ja asjaomase tagatise liigiga sobivad.

Kõiki kinnisvaratagatisi tuleks hinnata turuväärtuse või hüpoteekimisväärtuse alusel, nagu on täpsustatud määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 229. Vallasvara väärtust tuleks hinnata selle turuväärtuse alusel.

Vallasvara puhul peaksid krediidiasutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 199 lõike 6 nõuetele perioodiliselt hindama vara likviidsust. Kui turuhinnad on väga volatiilsed, peaks asutus tõendama, et tagatise väärtuse hinnang on piisavalt konservatiivne.

Vallasvara puhul peaksid krediidiasutused vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 210 sätestatud nõuetele läbi viima piisava õigusliku kontrolli, mis kinnitaks tagatise jõustatavust ning annaks hinnangu seaduslikule õigusele tagatis kohustuste täitmata jätmise korral mõistliku aja jooksul jõustamisele pöörata ja likvideerida.

Kasutada ei tohiks üldisi hindamisi, mis põhinevad üksnes diskonteeritud asenduskuludel. Tulutoovate varade jaoks võib kasutada turuvõrdluse või diskonteeritud rahavoogude meetodit.

Kinnisvaratagatist tuleks hinnata kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste, üleeuroopaliste ja riiklike standarditega³³ .

³³ Nende hulka kuuluvad Euroopa hindamisstandardid EVS-2016 (sinine raamat) ja Royal Institute of Chartered Surveyors'i (RICS) standardid.