Nõuded finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreerimisele

Näitajate raamistiku kalibreerimiseks peaks krediidiasutus või investeerimisühing arvesse võtma järgmist:

• a. Võimalike variantide üldine taastumissuutlikkus: rohkem piiratud üldine taastumissuutlikkusega krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kaaluma madalamat taastamise kava näitajate rikkumise taset, et maksimeerida oma rohkem piiratud taastamise võimaluste eduka rakendamise võimalused.
• b. Taastamise võimaluste rakendamise ajakava ja keerukust, võttes arvesse juhtimiskorraldusi, kõigis asjaomastes õigusruumides nõutud õigusaktidega sätestatud heakskiite ning võimalikke elluviimist takistavaid töötakistusi. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, mis tuginevad võimalustele, mille elluviimine on keerulisem ning millele kulub tõenäoliselt rohkem aega, peaksid piisava etteteatamisaja tagamiseks oma näitajad selle alusel konservatiivsemalt kalibreerima.
• c. Mis kriisi etapis saab taastamise võimalust reaalselt tõhusalt kasutada. Sellele aspektile mõeldes peaks krediidiasutus või investeerimisühing arvestama asjaoluga, et mõnedest võimalustest saadavat kasu on stressiolukorra hilisemas järgus varase rakendamisega võrreldes raskem saavutada. Taastamise võimaluse „turult kapitali kaasamine“ korral peaks krediidiasutus või investeerimisühing näiteks kaaluma, kas ja kuidas saab seda realistlikult saavutada. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid aduma, et mida lähemale krediidiasutus või investeerimisühing jõuab oma kapitalinõuete rikkumisele, seda raskem võib olla kaasata välist kapitali.
• d. Olukorra halvenemise kiirus kriisi korral. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid mõistma, et ehkki olukorra halvenemise kiirus sõltub lõpuks kriisi konkreetsetest asjaoludest, võivad konkreetsete krediidiasutuste ja investeerimisühingute profiilid (sh vähem mitmekesise ärimudeliga finantsinstitutsioonid) ja muud individuaalsed asjaolud, järsult halvendada finantsinstitutsiooni finantsseisundit ja lühendada taastamise kavade kasutamiseks vajalikku aega. Selles küsimuses peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud kaaluma ka selliste näitajate kasutamist, mis näitavad olukorra halvenemist teatud aja jooksul, et tuvastada olukorrad, milles leiab aset krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi (näiteks kapitali) kiire ja oluline halvenemine. Kui konkreetse ajahetke määramine, mil eskaleerimine vajalikuks muutub, on keeruline, tuleks kaaluda ka näitaja muutumise jälgimist.
• e. Krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimise raamistik (sh sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess) ja riskivalmiduse raamistik. Krediidiasutus või investeerimisühing peaks tagama, et finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreering on kooskõlas asutuse riskijuhtimise ja riskivalmiduse raamistikuga (näiteks varajase hoiatuse raamistik, hädaolukorra lahendamise ja talitluspidevuse kavad).

Krediidiasutus või investeerimisühing peaks suutma esitada pädevale asutusele selgituse selle kohta, kuidas on finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreeringud kindlaks määratud, ning tõendama, et künnised ületataks tulemuste saavutamiseks piisava ajavaruga.

Finantsseisundi taastamise kava näitajate sobivat kalibreeringut tuleks pidevalt jälgida ja direktiivi 2014/59/EL artikli 5 lõike 2 kohaselt uuendada vähemalt kord aastas või sagedamini, kui seda tuleb krediidiasutuse või investeerimisühingu hinnangul uuendada asutuse finants- või ärialase situatsiooni muutumise tõttu. Kõigist muudatustest finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreeringus tuleks pädevale asutusele kohe neid muudatusi selgitades ja põhjendades teatada. Pädevad asutused peaksid finantsseisundi taastamise kavale hinnangu andmisel nende muudatustega nõustuma.

Pädevad ja kriisilahendusasutused võivad otsustada süsteemse kriisi korral kohaldada ajutisi toetusmeetmeid, et leevendada õigusaktidega sätestatud koormust, millel võib olla negatiivne mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu võimele jätkata reaalmajanduse toetamist. Võttes arvesse nende järelevalve- ja kriisilahendusmeetmete ajutist iseloomu ning konkreetset eesmärki, peaks nende võimaldamisega kaasnema krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreeringu automaatne muutumine.

Pädevad asutused võivad finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreeringu muutmiseks nõusoleku anda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel, näiteks järgmistes olukordades:

• a. Ümber kalibreeritud näitajad on kooskõlas punktis 27 toodud üldiste nõuetega finantsseisundi taastamise kava näitajate kalibreeringule.
• b. Need muudatused peegeldavad muudatusi krediidiasutuse või investeerimisühingu äri- ja finantsprofiilis ning vastavad krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemisele riskijuhtimise ja riskivalmiduse raamistikule.
• c. Ümber kalibreerimine ei ole vastuolus järelevalveliste kriisilahendusmeetmete eesmärkidega.
• d. Kapitalinäitajad tuleb alati kalibreerida tasemetel, mis on suuremad määruse (EL) nr 575/2013 kolmanda, neljanda ja seitsmenda osa, määruse (EL) 2017/2402 2. peatüki ning direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt nõutavast omavahendite summast.