Likviidsusnäitajad

Likviidsusnäitajad peaksid andma krediidiasutusele või investeerimisühingule märku krediidiasutuse või investeerimisühingu võimalikust või tegelikust võimekuse vähenemisest täita praeguseid ja ettenähtud likviidsuse ning rahastamise vajadusi.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsusnäitajad peaksid osutama nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele krediidiasutuse või investeerimisühingu likviidsuse ja rahastamise vajadustele ning väljendama krediidiasutuse või investeerimisühingu sõltuvust hulgimüügi turgudest ja jaehoiustest, eristades vajaduse korral peamisi valuutasid.

Likviidsusnäitajad tuleks kaasata iga krediidiasutuse või investeerimisühingu direktiivi 2013/36/EL artikli 86 kohastesse väljatöötatud strateegiatesse, põhimõtetesse, protsessidesse ja süsteemidesse ning olemasolevasse riskijuhtimise raamistikku.

Likviidsusnäitajad peaksid sisaldama ka muid võimalikke likviidsuse ja rahastamise vajadusi, näiteks grupisisese rahastamise riskipositsioone ja bilansivälistest struktuuridest tulenevaid riskipositsioone.

Krediidiasutus või investeerimisühing peaks likviidsusnäitajate künnised kalibreerima sobival tasemel selleks, et krediidiasutust või investeerimisühingut saaks teavitada võimalikest ja/või tegelikest nendele miinimumnõuetele mittevastavusega kaasnevatest riskidest (sh vajaduse korral direktiivi 2013/36/EL artikliga 105 kehtestatud täiendavatest likviidsusnõuetest).

Seega tuleks regulatiivsetel likviidsusnõuetel põhinevate näitajate künnised (likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja) kalibreerida kõrgemal tasemel kui 100%.

Likviidsuspositsiooni künniste kalibreerimiseks peaks krediidiasutus või investeerimisühing kaaluma asutusesiseses seires kasutatud likviidsusmõõte, kajastades enda oletusi likviidsuse kohta, mis võivad olla realistlikult tuletatud allikatest, mida ei ole regulatiivsete nõuete raames arvesse võetud. Selleks võib krediidiasutus või investeerimisühing kaaluda tasakaalustamissuutlikkuse, teiste likviidsuse allikate (nt hoiused teistes krediidiasutustes või investeerimisühingutes) ja muude asjaomaste korrigeerimiste summasid. Tulevikku suunatud näitajate määramisel peaks krediidiasutus või investeerimisühing hindama, missuguse tähtajaga krediidiasutuse või investeerimisühingu riskiprofiilist lähtudes arvestada, ning võtma seejärel arvesse hinnangulised sissetulekud ja väljaminekud.