+8.2 Kapitalitaseme määramine
---+116. Kapitalitaseme määramiseks peaksid pädevad asutused: (a) asjakohaselt tuvastama riskid (ja …
---+117. Kui pädev asutus on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, peaks ta hindama äsja …
---+118. Kui panganduskontserni kuuluv tegevusloa taotleja taotleb kapitalinõuete määruse artiklite 7 …
---+119. Kui pädev asutus leiab oma kaalutlusõigust kasutades, et tal on võimalik teha range ja …
---+120. Kui pädev asutus leiab, et kapitaliga seotud erandi kohaldamist ei saa loa andmise ajal …

8.2 Kapitalitaseme määramine

8.2 Kapitalitaseme määramine

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
116. Kapitalitaseme määramiseks peaksid pädevad asutused: (a) asjakohaselt tuvastama riskid (ja …

Kapitalitaseme määramiseks peaksid pädevad asutused:

  • (a) asjakohaselt tuvastama riskid (ja seonduvad riskiga kaalutud varad), tuginedes kooskõlas jaotisega 7.2.6 läbivaadatud äriplaanile, ning hindama omavahendite nõudeid (riskil ja finantsvõimendusel põhinevad) vähemalt kolme aasta korral (st omavahendid, mida on vaja usaldatavusnõuete täielikuks täitmiseks esimese kolme aasta jooksul ja selle perioodi lõppedes, arvestades selle perioodi eeldatavat kumulatiivset kahjumit);
  • (b) liitma algkapitali summale esimese kolme aasta eeldatava kumulatiivse kahjumi summa;
  • (c) valima punktis a või b nimetatud summadest suurema20 .

Pädevad asutused peaksid veenduma, et käesoleva punkti alapunkti a alusel saadud hinnanguline nõutavate omavahendite summa21 on suurem22 summa, mis tuleneb punkti 7.2.6 kohaselt läbivaadatud äriplaani põhistsenaariumist või raskest, kuid usutavast stressistsenaariumist23 . Pädevad asutused peaksid tagama, et sellest tuvastatud suuremast summast lähtutakse, kui arvutatakse kapitali summat, mis taotleval krediidiasutusel peaks olema olemas loa andmise hetkel, nagu on täpsustatud punktis 8.3. See osa loa andmise ajal nõutavast kapitalist, mis tuleb maksta sisse enne tegevuse alustamist, määratakse vastavalt lõigule 123.


20 Lisa joonistel 1, 2 ja 3 on järgmised olukorrad: a) joonisel 1 on olukord, kui nõutavate omavahendite summa on suurem kui algkapitali ja kumulatiivse aastakahjumi summa; b) joonisel 2 on olukord, kui algkapitali ja kumulatiivse aastakahjumi summa on suurem kui hinnanguline nõutavate omavahendite summa; c) joonisel 3 on näide algkapitali ja kahjumi ning omavahendite nõuete suurema summa muutumise kohta kolme aasta jooksul, mida arvestatakse loa andmise ajal nõutava kapitali määramisel.

21 Samuti seotud eeldatav kumulatiivne kahjum, mida kasutatakse käesoleva lõigu alapunkti (b) kohase summa määramiseks.

22 Mõnel juhul on see pigem äriplaani põhistsenaarium kui ebasoodne stsenaarium (vajaduse korral seavad pädevad asutused need mõlemad nõuetekohaselt kahtluse alla), millest tulenevalt määratakse suuremad nõutavate omavahendite summad (nt äritegevuse suurema kasvu tõttu) ja sellest tulenevalt tervikuna suuremad nõutava kapitali summad (hõlmates planeerimisperioodi kolme aasta eeldatava kahjumi summa). Sellisel juhul määratakse nõutava kapitali summa, tuginedes põhistsenaariumile vastavatele esimese kolme aasta suurimatele hinnangulistele nõutavate omavahendite summadele ja esimese kolme aasta kumulatiivse kahjumi summadele.

23 Stressistsenaariumis prognoositava kahjumi arvestamise eesmärk peaks olema tagada krediidiasutuse piisav kerksus tegevuse alguses, seda ka seepärast, et täiendava omakapitali nõuet ei ole veel määratud.

117. Kui pädev asutus on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, peaks ta hindama äsja …

Kui pädev asutus on konsolideeritud järelevalvet tegev asutus, peaks ta hindama äsja tegevusloa saanud krediidiasutuse eeldatavat mõju – tuginedes punkti 7.2.6 kohaselt läbivaadatud äriplaanile – kapitalinõuetele konsolideeritud alusel. Selleks peaks pädev asutus tuginema lõigu 33 kohaselt hinnatud konsolideerimise ulatuse analüüsile.

118. Kui panganduskontserni kuuluv tegevusloa taotleja taotleb kapitalinõuete määruse artiklite 7 …

Kui panganduskontserni kuuluv tegevusloa taotleja taotleb kapitalinõuete määruse artiklite 7 või 10 alusel kapitalinõudega seotud erandite kohaldamist, võivad pädevad asutused vastavalt eespool nimetatud sätete kohasele kaalutlusõigusele otsustada hinnata rangelt ja põhjalikult taotleja sobivust erandi kohaldamiseks, arvestades tegevusloa taotluse eripära.

119. Kui pädev asutus leiab oma kaalutlusõigust kasutades, et tal on võimalik teha range ja …

Kui pädev asutus leiab oma kaalutlusõigust kasutades, et tal on võimalik teha range ja põhjalik hindamine, ning tuvastab, et kapitalinõuete määruses sätestatud asjakohased tingimused on täidetud ja erandit võib kohaldada, ning sellise erandi kohaldamist võimaldatakse loa andmise ajal, tuleks loa andmise ajal nõutav kapital (ja seotud sissemakse) määrata kooskõlas lõikudega 116–117, arvestades erandit.

120. Kui pädev asutus leiab, et kapitaliga seotud erandi kohaldamist ei saa loa andmise ajal …

Kui pädev asutus leiab, et kapitaliga seotud erandi kohaldamist ei saa loa andmise ajal võimaldada, peaks ta kapitalitaseme määrama vastavalt lõikudes 116–117 sätestatud metoodikale. Selliste erijuhtumite korral, kui pädev asutus leiab, et erandi kohaldamist ei saa loa andmise ajal võimaldada, kuid tal on põhjust arvata, et seda saab võimaldada hiljem, võib pädev asutus rakendada meetmeid, et leevendada loa andmise ajal nõutava kapitalitaseme mõju.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue
  • EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/