117. Finantseerimisasutused peaksid hindama, kas väljanõutud vara väärtus kajastab väljanõutud …

Finantseerimisasutused peaksid hindama, kas väljanõutud vara väärtus kajastab väljanõutud tagatise väärtust adekvaatselt ning on vastavuses tagatiste haldamisele, õiguskindlusele ja riskijuhtimisele kohalduvate mis tahes kehtestatud sisemiste nõuetega. Kui väljanõutud tagatis täidab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artiklis 10 määratletud kõrge kvaliteediga 1. tasandi likviidsetele varadele kohalduvaid kriteeriumeid, võivad finantseerimisasutused realiseerunud sissenõudmisena otseselt arvestada tagatise väljanõudmise aegset turuväärtust. Kõigil muudel juhtudel peaksid finantseerimisasutused väljanõudmise väärtust asjakohaselt kärpima ning lisama majandusliku kahju kalkulatsiooni sissenõutud summa väljanõudmise väärtuses pärast asjakohast kärbet. Finantseerimisasutused peaksid vastava väärtuskärpe hindamisel võtma arvesse kõiki alljärgnevaid tingimusi.

• (a) Väärtuskärbe peaks kajastama väljanõudmise aegse tagatise potentsiaalseid väärtuse hindamise vigu, võttes arvesse väljanõudmise ajal kasutusel olnud väärtuse hindamise meetodit, hindamise kuupäeva ning vastava vara liigi turu likviidsust.
• (b) Väärtuskärpe hindamine peaks tuginema eeldusel, et finantseerimisasutus kavatseb väljanõutud tagatise müüa sõltumatule kolmandale isikule, ning see peaks kajastama nii vastavast müügist potentsiaalselt saadavat hinda, müügiga seotud kulusid kui ka väljanõudmise ajast müügini jäävale perioodile kohalduva diskonteerimise mõju, võttes arvesse vastava vara liigi turu likviidsust.
• (c) Kui on olemas sama liiki tagatiste väljanõudmise ja edasimüügi vaatlustulemused, peaks väärtuskärpe hindamine põhinema vastavatel vaatlustulemustel, mida tuleks regulaarselt järeltestida; sellel otstarbel peaksid finantseerimisasutused pöörama tähelepanu kõigele alljärgnevale:
• (i) väljanõudmise väärtuse ja müügihinna erinevus, eelkõige kui turu- ja majandustingimustes ei esinenud väljanõudmise ja müügi toimumise vahelisel ajal märkimisväärseid muutusi;
• (ii) väljanõudmise kuupäeva ja müügihetke vahelisel perioodil täheldatud vastava varaga seotud mis tahes tulu ning kulud;
• (iii) diskonteerimise mõju;
• (iv) kas finantseerimisasutus nõudis tagatise välja vahetu müügi kavatsusega või rakendas mõnda muud strateegiat.
• (d) Kui ajaloolised vaatlustulemused sarnast liiki tagatiste väljanõudmise ja edasise müümise kohta puuduvad, peaks väärtuskärpe hindamine põhinema juhtumipõhisel hindamisel, sh selle ajahetke turu- ja majandustingimuste analüüsil.
• (e) Mida vähem on finantseerimisasutusel andmeid varasemate väljanõudmiste kohta ja mida väiksem on konkreetset liiki vara turu likviidsus, seda suurem on hinnangute ebakindlus ning seda tuleks asjakohaselt kajastada konservatiivsusmarginaalis kooskõlas jaoga 4.4.3.

1. Ülevaade

1.1 Viited

• Artikkel 10 1. tasandi varad

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/