7.3.2.3 Relation of EL BE to specific credit risk adjustments

Kui spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste jaoks kasutatav mudel vastab määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 3. peatüki 6. jaos sätestatud makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangutele kohalduvatele nõuetele või kui seda saab nõuetele vastavuse tagamiseks kohandada, võivad finantseerimisasutused täpseimate oodatava kahju määra hinnangutena kasutada spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi.

Kui spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi hinnatakse eraldiseisvalt ühe riskipositsiooni või ühe võlgniku puhul, võivad finantseerimisasutused täpseimaid oodatava kahju määra hinnanguid spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste alusel korrigeerida, kui nad on suutelised tõendama, et see suurendaks täpseimate oodatava kahju määra hinnangute täpsust ning et spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised kajastavad jaos 6.3.1 sätestatud majandusliku kahju arvutamisele kohalduvaid nõudeid või on neile vastavaks kohandatud.

Selleks, et põhjendada olukordi, kus spetsiifilised krediidiriskiga korrigeerimised ületavad täpseimaid oodatava kahju määra hinnanguid sisereitingute meetodil põhinevat hindamismetoodikat käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite artikli 54 lõike 2 punkti f kohaselt, peaksid finantseerimisasutused tagama täpseimate oodatava kahju määra hinnangute kooskõla nii jaos 6.3.1 kirjeldatud majandusliku kahju komponentidega kui ka määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 178 täpsustatud makseviivituse määratlusega ning analüüsima mis tahes erinevusi, lähtudes spetsiifiliste krediidiriskiga korrigeerimiste kindlaks määramise otstarbel kasutatavatest definitsioonidest ja meetoditest. Eelkõige peaksid finantseerimisasutused pöörama tähelepanu võimalikele diskontomääraga seotud erinevustele, sellise tagatise olemasolule, mis ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti f kohaselt aktsepteeritav, kulude erinevale käsitlusele ning erinevate makseviivituse määratluste rakendamisele.

7.3.3 Makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamisele kohalduvad erinõuded

Selleks, et võtta arvesse sisereitingute meetodil põhinevat hindamismetoodikat käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite artikli 54 lõike 2 punktis a viidatud sissenõudmise protsesside arvatava ajaperioodi majandustingimuste võimalikke negatiivseid muutusi, peaks makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäär kajastama vähemalt majanduslangusega seotud tingimusi, kui majanduslangusele vastavad makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hinnangud on lõikes 180 osutatud makseviivituses olevate riskipositsioonide pikaajalisest keskmisest makseviivitusest tingitud kahjumäärast konservatiivsemad.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti h kohaldamisel tuleks makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäär tõsta lõikes 189 osutatud tasemest suuremaks, kui see on vajalik tagamaks, et makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära ja täpseima oodatava kahju määra hinnangu vaheline erinevus kataks sissenõudmise perioodil ette tulevast võimalikust täiendavast ettenägematust kahjust tingitud kahjumäära mis tahes suurenemise.

Selleks, et tagada, et makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäär oleks täpseimast oodatava kahju määra hinnangust suurem või erandjuhtudel konkreetsete riskipositsioonide puhul täpseima oodatava kahju määra hinnanguga võrdne, peaksid finantseerimisasutused kooskõlas sisereitingute meetodil põhinevat hindamismetoodikat käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite artikli 54 lõike 2 punktiga d analüüsima ning korrigeerima makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära olukordades, kus täpseim oodatava kahju määra hinnang saadi lõike 186 kohaselt spetsiifilisi krediidiriskiga korrigeerimisi kasutades ning see on suurem kui makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäär, mis on saadud kooskõlas sisereitingute meetodil põhinevat hindamismetoodikat käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite artikli 54 lõike 1 punktiga a tehtud otsese hindamisega.

Kui täpseima oodatava kahju määra hinnangu väljundite korrigeerimise põhjused on asjakohased ka makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära seisukohast, tuleks järjepidevat korrigeerimist rakendada ka makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära kindlaks tegemisel nii, et täpseima oodatava kahju määra hinnangu lisand kataks sissenõudmise perioodil ette tulevast võimalikust täiendavast ettenägematust kahjust tingitud kahjumäära mis tahes suurenemise kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktiga h.

Olenemata sellest, kumba kahest sisereitingute meetodil põhinevat hindamismetoodikat käsitlevate regulatiivsete tehniliste standardite artikli 54 lõike 1 punktides a ja b viidatud lähenemisest makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamise otstarbel kasutatakse, peaksid finantseerimisasutused eraldi dokumenteerima kõik alljärgneva:

• (a) makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära komponentide liigendus: täpseim oodatava kahju määra hinnang ja lisand;
• (b) lisandi kõigi alljärgnevate komponentide liigendus:
• (i) majanduslangusega seotud tingimuste komponent, mis kalibreeritakse lõikes 189 täpsustatud pikaajalise keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära kohandamisel majanduslangusega arvestamiseks;
• (ii) jaos 4.4 viidatud konservatiivsusmarginaali komponent;
• (iii) mis tahes komponent, mis katab määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktis h viidatud sissenõudmise perioodil ette tuleva võimaliku täiendava ettenägematu kahju; see komponent tuleks kaasata üksnes erandjuhtudel, kui potentsiaalne täiendav kahju ei kajastu piisavalt punktides i ja ii osutatud komponentides.