7.3 Calibration of EL BE and LGD in-default

Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmise ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamise otstarbel peaksid finantseerimisasutused makseviivituses olevate riskipositsioonide jaoks realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutama kooskõlas jaoga 6.3.1 ning ainsaks erinevuseks on see, et seda tuleks teha makseviivituse kuupäeva asemel lõigete 171 kuni 174 kohaselt määratletud aruandekuupäevadest lähtudes. Konkreetsel aruandekuupäeval realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamisel peaksid finantseerimisasutused kaasama kõik teenustasud ning intressi, mis on kapitaliseeritud enne aruandekuupäeva, ning nad peaksid kõik sellele järgnenud rahavood ja krediidilimiidi kasutamised diskonteerima aruandekuupäeva väärtuseni.

Kui finantseerimisasutused kannavad pärast makseviivituse tekkimist osa riskipositsioonist maha, peaks majandusliku kahju ning realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära kalkulatsioon põhinema krediidi iseloomuga nõude tasumata kogusummal ilma osalist mahakandmist arvestamata. Kui finantseerimisasutused aga kannavad riskipositsioonide osi regulaarselt maha, järgides ajale ja mahakandmise osakaalule kohalduvaid järjepidevaid põhimõtteid, võivad nad vastavad andmed lõpliku täpseima oodatava kahju määra hinnangu ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära kalibreerimisse kaasata. Kui finantseerimisasutused teevad mahakandmisi väiksema regulaarsusega, võivad nad konkreetse riskipositsiooni osalist mahakandmist puudutavat teavet kajastada vastavate parameetrite selle riskipositsiooni suhtes rakendamisel, korrigeerides reitingute määramise protsessi väljundit jao 8.2 kohaselt, et tagatud oleks makseviivitusest tingitud kahjumäärade hindamise ja makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute rakendamise vaheline kooskõla.

Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmise ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamise otstarbel peaksid finantseerimisasutused makseviivituses olevate riskipositsioonide jaoks arvutama lõikes 178 osutatud realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärade pikaajalise keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära, järgides jaos 6.3.2 sätestatud nõudeid, mille ainsaks erandiks on see, et iga aruandekuupäeva puhul tuleks lõpetamata sissenõudmise protsesse kasutada vaid siis, kui asjakohane täpseima oodatava kahju määra hinnangu ja makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära parameetrite rakendamise aruandekuupäev on hindamisele kavandatud aruandekuupäevast hilisem.

Kooskõlas jaoga 6.3.2.3 ei tohiks finantseerimisasutused hinnata mis tahes tulevasi sissenõudmisi riskipositsioonide korral, mille makseviivituses olek kestab kauem kui finantseerimisasutuse määratletud sissenõudmise protsessi maksimaalne ajaperiood. Konkreetseid riskipositsioone puudutavat asjakohast teavet, eelkõige andmeid olemasoleva tagatise kohta võib siiski kajastada vastavate parameetrite rakendamisel, korrigeerides reitingute määramise protsessi väljundit jao 8.2 kohaselt.

7.3.2 Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmisele kohalduvad erinõuded

7.3.2.1 Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmisel konservatiivsusmarginaali kasutamine

7.3.2.1 Consideration of MoC in EL BE estimation

7.3.2.2 Current economic circumstances

7.3.2.3 Relation of EL BE to specific credit risk adjustments