7. Riskipositsiooni alamkategooriate määratlemise üldised põhimõtted

Sektori riskipositsiooni alamkategooriate määratlemisel kooskõlas jagudega 4–6 peaks asjakohane asutus tagama õige tasakaalu kõnealusest alamkategooriast tulenevate makrotasandi usaldatavusjärelevalve või süsteemsete riskidega tegelemise ning sellele alamkategooriale süsteemse riski puhvri kohaldamisega kaasnevate soovimatute tagajärgede vahel.

Selleks, et hõlbustada sektori riskipositsiooni alamkategooriate nõuetekohast määratlemist, millele võib kohaldada süsteemse riski puhvrit, ning eelkõige selleks, et vältida riskide kattumist ja topelt loendamist, peaksid asjakohased asutused tegema koostööd pädevate asutustega, kui need on erinevad.

7.1. Põhjendamatud seosed teiste makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetega

Lõigu 32 eesmärkidest lähtuvalt peaksid asjakohased asutused tegema järgmist:

• a. tagama, et riskid, millega tegelemiseks kohaldatakse sektori süsteemse riski puhvrit kooskõlas käesolevate suunistega, on väga selgelt ja põhjalikult määratletud;
• b. võtma arvesse ja täpsustama, millal nad plaanivad juurutada sektori süsteemse riski puhvrit ning milline on selle seos teiste kehtivate makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmetega, et vältida süsteemse riski kohaldamist põhjendamatul viisil riskidele, millega tegeletakse juba nende makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete abil;
• c. vältima põhjendamatuid seoseid, mis võivad tekkida süsteemse riski puhvrite vahel, kui samade süsteemsete riskidega tegeletakse mitme süsteemse riski puhvriga (sektori ja/või laiemad süsteemse riski puhvrid) või kui sektori riskipositsiooni alamkategooria määratlemise sama elementi kasutatakse mitme sektori süsteemse riski puhvi jaoks.

7.2. Vastastikkus

Määratlemisel, millisele nõuetekohasele sektori riskipositsiooni alamkategooriale asjakohased asutused võivad süsteemse riski puhvrit kohaldada, tuleks arvestada järgnevaga:

• a. sektori süsteemse riski puhvri liigselt granulaarne kohaldamine võib takistada teistel asutustel vastastikku kohaldamist kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 134, kui meetme rakendamine institutsioonide poolt ja sellele järgnev seire asjakohaste asutuste poolt seostub tõenäoliselt suurte kuludega.
• b. Jurisdiktsioonide vahel võib esineda kooskõlastamata mõistete määratlustest tulenevaid andmelünkasid, mis toovad kaasa probleeme meetme vastastikuse kohaldamise ja seega meetme kasuliku mõjuga. Nende lünkade vähendamiseks peaksid asjakohased asutused kasutama ära juba olemasolevaid andmeallikaid.

Selleks, et muuta vastastikku kohaldavate asutuste jaoks vastastikku kohaldamist nii lihtsaks kui võimalik, peaksid kohaldava liikmesriigi asjakohased asutused püüdma esitada kogu asjakohast teavet (sh mõisted ja asjakohased arvutused), mis nende arvates on asjakohane ning mis ei ole teistele liikmesriikidele kättesaadav, et vastastikku kohaldavad asutused saaksid piisavalt hinnata, kas süsteemse riski puhvri määra tuleks vastastikku kohaldada.

Asjakohased asutused peaksid kaaluma ESRB soovitust 2015/2 piiriülese mõju hindamise ja makrotasandi usaldatavuspoliitika meetmete vabatahtliku kõigipoolsuse kohta ning sobival juhul teistes liikmesriikides juurutatud süsteemse riski puhvreid vastastikku kohaldama.

7.3. Avalikustamine

Asjakohased asutused peaksid püüdma avalikustada mis tahes eeskirju või üldisi suuniseid, sh olulisuse piirmäärasid, millele viidati käesolevate suuniste jaos 5, mis on avaldatud selleks, et rakendada käesolevates suunistes sätestatud sätteid, eeldades, et selle teabe avalikustamine ei sea ohutu finantssüsteemi stabiilsust.