4. Suunised hoiuste tagamise skeemide stressitestide kohta

1.1 Hoiuste tagamise skeemide stressitestid peaksid kaasa aitama hoiuste tagamise skeemide Euroopa süsteemi vastupidavuse järkjärgulisele parendamisele järgmiselt:

• (i) hoiuste tagamise skeemide vastupanuvõime hindamine läbi hoiuste tagamise skeemide poolt neile direktiivide 2014/49/EL ja 2014/59/EL kohaselt antud ülesannete täitmise suutlikkuse testimise (sh koostöö tegemisel teiste Euroopa Liidu hoiuste tagamise skeemidega);
• (ii) hoiuste tagamise skeemi täiendusi vajavate või eelmiste testidega võrreldes juba parenenud valdkondade tuvastamine; ja
• (iii) võrreldavust ja vastastikusi eksperdihinnanguid võimaldavate tulemuste saamine.

2.1 Tervikliku lähenemisviisi tagamiseks tuleks stressitestide kava koostada keskpika perspektiivi jaoks. Igale stressitestile peaks järgnema mitu põhietappi, nagu on kirjeldatud 2. suunises.

2.2 Direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõike 11 nõuetele vastavuse kaitsmiseks peaksid määratud asutused tagama, et hoiuste tagamise skeemid hangivad oma süsteemide stressitestide tegemiseks vajaliku teabe ja kasutavad seda ainult nende testide tegemiseks ning säilitavad seda ainult selleks vajalikuks ajavahemikuks. Selle direktiivi artikli 4 lõike 9 nõuete täitmise kaitsmiseks ning seda eriti juhul, kui test hõlmab hoiustajate kontode andmete töötlemist, peaksid määratud asutused tagama, et hoiuste tagamise skeemid säilitavad konfidentsiaalsust, töötlevad hoiustajate kontode andmeid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ P3F⁴ P ning kaitsevad neid andmeid täielikult, sh anonüümistades, kui asjakohane.

Stressitestide programmeerimine

2.3 Hoiuste tagamise skeemid peaksid maksimaalselt kolme aasta pikkuse perioodi jooksul välja töötama stressitestimise programmi, mis hõlmab kõiki 3. suunises nimetatud põhiteste. Stressitestimise tsükkel lõpeb igal juhul siis, kui kõik põhitestid on vähemalt üks kord läbi viidud (pärast suuniste jõustamist või viimase tsükli vastuvõtmist).

2.4 Kavas tuleks sätestada kavakohaste testide hinnanguline ajakava ning määratleda iga testi kavandatud ulatus formaatide ja eelduste seisukohast. Programm võib koosneda ühest või mitmest stressitestimise tsüklist.

2.5 Kava tuleks korrapäraselt ajakohastada, arvestades varasemate stressitestide tulemusi (nt tulemusi, mis tooksid põhjalikuma hindamise vajaduse), tegelikke hoiuste tagamise skeemide sekkumisi või regulatiivnõuete muutusi (nt tagasimakseaegade lühenemine).

2.6 Kui stressitestimise tsükli vältel toimus tegelikkuses sekkumine, mis võimaldas hoiuste tagamise skeemil hinnata mõne või kõigi põhitestide ja/või testimiskava näitajate vastupidavust, peaks hoiuste tagamise skeem kaaluda testimiskava muutmist, et kajastada olukorda, kus tegelikkusel põhinev test asendab algselt kavandatud testi. Sellisel juhul võib hoiuste tagamise skeem alljärgnevalt kirjeldatud kõigi põhietappide täitmise asemel keskenduda aruandluse ja parandusmeetmete etappidele.

Stressitesti põhietapid

2.7 Hoiuste tagamise skeemid peaksid stressitesti tegemisel täitma järgmised etapid.

Planeerimisetapp

2.8 Hoiuste tagamise skeemid peaksid määrama oma sisepersonali hulgast juhtrühma või juhtametniku (edaspidi: „juhtrühm“), kes vastutab stressitestiga hõlmatud ülesannete kavandamise ja koordineerimise eest. Asutusesisene personal tähendab selles kontekstis hoiuste tagamise skeemi töötajaid ja alltöövõtjaid ning teiste avalike asutuste personali, kellele on usaldatud hoiuste tagamise skeemi funktsioone, mis on sätestatud hoiuste tagamise skeemi direktiivi ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. Stressitestide mitmesugustesse faasidesse võib kaasata ka asutuseväliseid osalejaid ja jälgijaid ilma, et nad kaasataks juhtrühma. Kõrgem juhtkond peaks tagama, et juhtrühm saab kogu vajaliku teabe ja hoiuste tagamise skeemi ülejäänud töötajate täieliku toetuse.

2.9 Enne iga testimist peaks juhtrühm määratlema testi toimumise ajavahemiku ning nimetama sise- ja/või välisosalejad ja -vaatlejad.

2.10 Stressitestimise kava alusel peaks juhtrühm määratlema üksikasjalikumalt testi rõhuasetuse, vormid, mõõdetavad näitajad ja testimise aluseeldused (nt hoiuste tagamise skeemi sekkumise rahastamise summa, väljamakse tase likvideerimise korral või mis krediidiasutustele määratakse kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteedikontroll).

2.11 Hoiuste tagamise skeemid võivad kasutada eeldusi varasematest sekkumise juhtudest ning hinnata hoiuste tagamise skeemide süsteemide varasemat tulemuslikkust. Nad võivad imiteerida ka viisi, kuidas nende kava toimiks praegustel tingimustel sarnases olukorras. 2.12 Hoiuste tagamise skeemid peaksid eraldama testi jaoks vajalikud ressursid seoses tugitöötajate, eelarve ja taristuga. Nende vahendite adekvaatsust tuleks testi käigus pidevalt läbi vaadata.

2.13 Hoiuste tagamise skeemid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada stressitesti eelduste määratlemise objektiivsus, testi läbiviimise objektiivsus ja objektiivsete järelduste koostamine. Hoiuste tagamise skeemid peavad sellistest korraldustest aruandevormi kaudu teatama. Hoiuste tagamise skeem peaks selliste korralduste menetlused dokumenteerima ja tagama, et objektiivsusnõudeid kohaldatakse kõigis testi etappides kõigile testis osalejatele ja vaatlejatele. Selliste korralduste raames peaksid hoiuste tagamise skeemid selgelt eristama juhtrühma ja hoiuste tagamise skeemi raames testi teised osalejad ja vaatlejad. Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama ka asjaoludest, millest tulenevalt sellised korraldused seati, nt hoiuste tagamise skeemi konkreetne ülesehitus/juhtimine, kulude struktuur, huvide konfliktid, lisandväärtus, riiklikud sätted ametisaladuse kohta ja hoiuste tagamise skeemi järelevalve.

2.14 Sellised korraldused võivad kaasata välisvaatlejaid testimise protsessi. Vaatlejad võivad olla määratud asutused, kui nad ise skeeme ei halda, muud avaliku sektori asutused, nõustamisettevõtjad või teised hoiuste tagamise skeemid. Vaatlejate eesmärk on kontrollida, et protsessi juhitakse objektiivselt, ning selles kahtlemise korral peavad nad teatama sellest juhtrühmale. Vaatlejatel peaks olema juurdepääs asjakohasele teabele kõikides protsessi etappides. Selles kontekstis jagatud mis tahes teabele tuleks kohaldada rangeid ametisaladuse nõudeid. Eristamise või alternatiivselt vaatlejate kaasamise nõudeid tuleks käsitada täidetuna seoses kliendipõhise lähenemise toimikute testidega.

2.15 Juhtrühm peaks kontakteeruma sise- ja välisosalejatega ning -vaatlejatega, kes osalevad testi eri etappides, ja tagama, et igaüks mõistab oma rolli seoses testiga.

Toimumisetapp

2.16 Testi toimumise ajal peaks juhtrühm küsima ja koguma testis osalejatelt ning vaatlejatelt 3. ja 4. suunises kirjeldatud teavet, mida on vaja testimisvaldkondade ja näitajate kohta hoiuste tagamise skeemi süsteemide tulemuslikkuse hindamiseks.

2.17 Teste võib korraldada eri vormides, sh reaalajas rollimängu sessioonidena, kus sise- ja välisosalejad imiteerivad toiminguid ja otsuseid, mida nad teeksid konkreetse 3. suunises kirjeldatud põhitesti korral, või back office ’i teabevahetustena (nt kui juhtrühm küsib krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliendipõhise lähenemise toimikuid ja mõõdab teabe täpsust). Hoiuste tagamise skeemid peaksid iga testi jaoks valitud vormi tüübist teatama aruandlusvormil, kasutades selleks järgmisi kategooriaid:

• • dokumendipõhised ülevaatused, mis hõlmavad olemasolevate kordade ning korralduste (kvaliteedi) ülevaatust, näiteks (fiktiivse) makse juhtumi kirjeldamiseks ning protsesside algusest peale läbimiseks, et hinnata mitmesuguseid valdkondi.
• • kohapealsed kontrollid, näiteks hoiuste tagamise skeemide või nende teenusepakkujate külastused krediidiasutustesse nende kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteedi hindamiseks. Need külastused saab läbi viia ja täpsustada kohalduva riikliku raamistiku kaudu;
• • simulatsioonid, näiteks teatud põhitesti simulatsioon algusest lõpuni või protsessi osade, näiteks maksekorralduse faili päritoluriigist vastuvõtjariiki hoiuste tagamise skeemile edastamise või eelneva rahastamise ülekande ja krediidiliini kasutamise simulatsioonid;
• • tegeliku elu juhtumid, mis leidsid aset stressitestimise tsükli ajal ning võimaldasid hinnata hoiuste tagamise skeemide käesolevate suunistes käsitletavat võimekust; ja
• • teised testid, mida kasutatakse ainult juhul, kui test ei kuulu ülaltoodud kategooriatesse. Hoiuste tagamise skeem peaks teisi teste aruandes selgitama.

2.18 Toimumisetapis osalejad peaksid, teisiti kui juhtrühm, esindama neid ametiasutusi, üksusi või sisemisi osakondi, sh hoiuste tagamise skeemi raames, mis peaksid võtma vajalikud meetmed, tegema vajalikud otsused või esitama vajaliku teabe reaalse stsenaariumi korral. See võib hõlmata siseosalejaid (nt hoiuste tagamise skeemis rahastamisküsimuste eest vastutav sisemine osakond) või välisosalejaid (nt kriisilahendusasutused, mis määraksid pärast hoiuste tagamise skeemiga konsulteerimist oma kriisilahendusse tehtava makse).

Aruandluse ja parandusmeetmete etapp

2.19 Juhtrühm peaks töötlema ja tõlgendama testi tulemusi eesmärgiga hinnata objektiivselt hoiuste tagamise skeemi vastupidavust tema seadustega määratud kohustuste täitmisel.

2.20 Juhtrühm peaks registreerima tulemused järjepidevalt, kasutades standardvormi, näiteks Euroopa hoiusetagajate foorumi koostatud vormi. Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama stressitestide tulemused määratud asutustele vähemalt korra aastas.

2.21 Stressitestid peaksid olema pideva täiustamise protsessi osa. Kui hoiuste tagamise skeemide süsteemides leitakse stressitesti tulemusel puudusi, peaksid hoiuste tagamise skeemid võtma vastavaid parandusmeetmeid. Kui leitakse puudusi, mis on omistatavad krediidiasutustele, näiteks puudusi kliendipõhise lähenemise toimikutes, peaks hoiuste tagamise skeem võtma vajaduse korral parandusmeetmeid nende krediidiasutuste järelevalve eest vastutava pädeva asutuse kaudu. Hoiuste tagamise skeemid peaksid seejärel veenduma järgmiste testidega, et puudused on kõrvaldatud.

Koostöö asjakohaste haldusasutustega

2.22 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hoidma määratud asutusi täielikult kursis, kui nad kavandavad ja korraldavad stressiteste, v.a juhul kui hoiuste tagamise skeem on ka määratud asutus. Hoiuste tagamise skeemid peaks selleks kolme kuu jooksul pärast stressitestimise kava lõpetamist oma stressitestimise kava esitama selleks määratud asutustele. Sellest teabevahetusest võib alata konstruktiivne dialoog, mis võib kaasa tuua kava täiustamise. Määratud asutused peaksid esitama oma sisendi kuue kuu jooksul pärast hoiuste tagamise skeemi väljatöötatud kava saamist. Mis tahes olulised uuendused tuleks otsekohe teatada määratud asutustele.

2.23 Seejärel tuleb määratud asutusi iga testi kavandamisel teavitada testi ulatusest seoses osalevate krediidiasutuste, testiformaatide, testi eelduste ning muu asjaomase teabega.

2.24 Lisaks sellele peaks hoiuste tagamise skeem enne 3. suunises määratletud põhitesti läbiviimist teatama avaliku sektori asutustele, mis osaleksid seda liiki testitavas seadustega sätestatud funktsioonis. Tagasimakse stsenaariumi testimisel tuleks sellest teatada vähemalt direktiivi 2014/49/EL artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjakohastele haldusasutustele ning sama direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 17 nimetatud pädevatele asutustele. Kriisilahenduse stsenaariumi testimise korral tuleks sellest teatada pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele.

2.25 Hoiuste tagamise skeemid peaksid küsima nende asutuste arvamust testi eelduste kohta ja pakkuma neile võimalust osaleda toimumisetapis. Kui hoiuste tagamise skeem on määratud asutusest eraldi, võib osalemise või konsulteerimise korraldada määratud asutus.

2.26 Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid kas vahetult või määratud asutuste kaudu tegema koostööd hoiuste tagamise skeemiga stsenaariumide määratlemisel ja testide korraldamisel.

2.27 Hoiuste tagamise skeemid peaksid stressitesti tulemusi I lisas esitatud aruandlusvormi kujul määratud asutustega jagama. Stressitesti tulemust tuleks aruandlusvormina või mõnel teisel kujul asjakohaste asutuste P4F⁵ P soovil ning vastavalt konfidentsiaalsussätetele ka nende asutustega jagada.

⁴ Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

⁵ Muuhulgas kriisilahendusasutused või riiklikud pädevad asutused.

3.1 Hindamaks põhjalikult hoiuste tagamise skeemide suutlikkust tulemuslikult käsitleda krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse juhtumeid, peaksid skeemid testima käesolevas suunises ette nähtud põhiteste.

Põhitestidesse kaasatud hoiuste tagamise skeemi funktsioonid

3.2 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hoiuste tagamise skeemi stressitestimise tsükli käigus Euroopa Pangandusjärelevalve läbiviidavat vastastikust eksperdihindamist silmas pidades viima läbi neile seadusega määratud funktsioonide (sätestatud direktiividega 2014/49/EL ja 2014/59/EL ning riigisisesesse õigusesse üle võetud) põhitestid ning tulemused Euroopa Pangandusjärelevalvele esitama. Nendel eesmärkidel peaksid hoiuste tagamise skeemide funktsioonid olema järgmised:

• • teha oma liikmesriigi hoiustajatele tagasimakseid krediidiasutuse maksejõuetuse korral kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 1 (tagasimakse funktsioon);
• • teha teises liikmesriigis volitatud krediidiasutuste asutatud filiaalides hoiustajatele tagasimakseid krediidiasutuse maksejõuetuse korral kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 1 ja artikliga 14 (tagasimakse piiriülese koostöö funktsiooniga). Hoiuste tagamise skeemid peaksid selliseid põhiteste läbi viima ainult juhul, kui nad oleksid vastavalt eespool mainitud hoiuste tagamise skeemi direktiivi artiklile 14 ja kohalduvatele riiklikele sätetele kaasatud piiriülesesse tagasimaksete tegemisse (päritoluriigi või vastuvõtjariigi skeemiga või mõlema rollis);
• • rahastada krediidiasutuste kriisilahendust, et tagada pidev juurdepääs hoiustele kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 2 ja direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 (kriisilahendusse tehtava makse funktsioon);
• • kasutada likviidseid rahalisi vahendeid alternatiivsete meetmete võtmiseks, et vältida krediidiasutuse maksejõuetust, kui see on võimalik selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus hoiuste tagamise skeem on asutatud, kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 3 (maksejõuetuse vältimise funktsioon); ning
• • kasutada likviidseid rahalisi vahendeid, et rahastada riigisiseste maksejõuetusmenetluste raames meetmeid, millega säilitatakse hoiustajate juurdepääsu tagatud hoiustele, kui see on võimalik selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus hoiuste tagamise skeem on asutatud, kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 6 (maksejõuetusmenetlusse tehtava makse funktsioon).

3.3 Hoiuste tagamise skeemid peaksid regulaarselt läbi viima ka kliendipõhise lähenemise toimiku teste ning nende tulemustest teatama. Regulaarsed kliendipõhise lähenemise toimiku testid on ka põhitestid. Regulaarsete kliendipõhise lähenemise toimiku testide tulemusi ei tohi segi ajada kliendipõhise lähenemise toimiku hindamisega, mis viiakse läbi tagasimakse funktsioonile suunatud põhitesti läbiviimisel. Viimasel juhul tuleb kliendipõhise lähenemise toimiku hindamisest teatada hoiustaja makse põhitesti tulemuste raames.

3.4 Kui hoiuste tagamise skeemid on stressitestimise tsükli käigus süsteeme või protsesse oluliselt muutnud, peavad hoiuste tagamise skeemid teatud põhiteste käimasoleva stressitestimise tsükli käigus uuesti testima – kui selles ajavahemikus uuesti testimine on teostatav. Näiteks kui hoiuste tagamise skeem muudab oma maksemeetodi korrespondentpanga mudelist elektroonilise ülekande mudeliks, kasutades selleks hoiuste tagamise skeemi ette nähtud IT-platvormi, muutub maksete tegemise protsess oluliselt ning hoiuste tagamise skeem peaks vastupanuvõime tagamiseks oma tagasimakse funktsiooni 4. suunises kirjeldatud muutusest mõjutatud näitajate suhtes uuesti testima.

3.5 Hoiuste tagamise skeemid kasutavad põhitestist sõltuvalt 4. suunises välja toodud näitajaid. Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama eespool nimetatud põhitestide tulemused määratud asutustele ja EBA-le I lisas esitatud aruandlusvormi abil.

3.6 Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama iga põhitesti kohta Euroopa Pangandusjärelevalvele aruandlusvormi kasutades maksimaalselt kolmest testist.

3.7 Põhitest tuleb stressitestimise tsükli käigus vähemalt ühel korral täielikult algusest lõpuni läbi viia. Põhitesti kordustestid võib sama stressitestimise tsükli käigus läbi viia mitmete üksikasjalike testidena, mis hõlmavad kõiki vastava põhitestiga seotud näitajaid.

Tagasimakse funktsioon

3.8 Hoiuste tagamise skeemid peaksid testima oma suutlikkust teha hoiustajatele tagasimakseid, nagu on sätestatud direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikes 1. Ükski hoiuste tagamise skeem ei tohiks hoiduda tagasimakse funktsiooni testimisest põhjendusega, et ta on testinud allpool kirjeldatud kriisilahenduse või maksejõuetuse vältimise funktsioone või et kõik seotud krediidiasutused kuuluksid punktis 3.27 kirjeldatud kategooriasse.

3.9 Tagasimakse stsenaariumi korral peaksid hoiuste tagamise skeemid imiteerima ühe või mitme krediidiasutuse maksejõuetust, et hinnata, kas direktiivi 2014/49/EL artiklis 7 nimetatud tagasimakstav summa oleks kättesaadav sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tagasimakseaegade jooksul.

3.10 Hoiuste tagamise skeemid peaksid ka oma hoiustajatele hüvitamise vastupanuvõimet testides hindama oma siseprotsesside kvaliteeti, et koguda ja analüüsida kliendipõhise lähenemise toimikuid ning vajaduse korral täiendavate/parandatud andmete taotlemiseks asjaomase krediidiasutusega suhelda. Neid kliendipõhise lähenemise toimikutega seotud teste ei tohiks segi ajada tavaliste kliendipõhise lähenemise toimiku hindamistega.

3.11 Hoiuste tagamise skeemid peaksid 2. suunises nimetatud kava elluviimise perioodil rakendama tagasimakse funktsioonile kohalduvaid 4. suunises kirjeldatud näitajaid. Tagasimakse piiriülese koostööga

3.12 Kui hoiuste tagamise skeemid täidavad hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 14 kohaselt päritoluriigi või vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemi rolli, peaks hoiuste tagamise skeem simuleerima ühe või mitme sellise krediidiasutuse maksejõuetust, millel on teises liikmesriigis üks või mitu filiaali.

3.13 Hoiuste tagamise skeemid peaksid need testid läbi viima oma vastavates rollides: päritoluriigi või vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemina või asjakohastel juhtudel mõlema rollis. Kui hoiuste tagamise skeem asub liikmesriigis, kus asub vähemalt üks teise liikmesriigi krediidiasutuse filiaal, peaks hoiuste tagamise skeem oma rolli testima vastuvõtva skeemina. Kui hoiuste tagamise skeemi mis tahes liikmesasutusel on filiaal teises liikmesriigis, peaks hoiuste tagamise skeem testima oma rolli päritoluriigi skeemina. Kui hoiuste tagamise skeemile kehtivad mõlemad ülaltoodud variandid, peaks ta testima mõlemaid rolle. Kui siseriiklike õigusaktidega on sätestatud, et üks hoiuste tagamise skeem vastutab teiste samas liikmesriigis asuvate skeemide nimel piiriülese hüvitamise eest, kohaldub päritoluriigi-vastuvõtjariigi koostöö põhitestide läbiviimise nõue ainult asjaomasele skeemile.

3.14 Hoiuste tagamise skeemid peaksid võimaluse korral piiriülese koostöö stsenaariumiga tagasimakse testimise korral partnerskeem(ide) valimisel riskipõhise lähenemisviisi kasutamist kaaluma. Näiteks kui hoiuste tagamise skeem X on skeemi Y jaoks päritoluriigi või vastuvõtjariigi skeem ning skeemi Z puhul ainult vastuvõtjariigi skeem, võib skeem X riskipõhise lähenemisviisi alusel otsustada viia testi skeemi Y suhtes läbi päritoluriigi ja skeemi Z suhtes vastuvõtjariigi skeemi rollis.

3.15 Hoiuste tagamise skeemid peaksid 2. suunises nimetatud kavaperioodi jooksul kasutama päritoluriigi ja vastuvõtjariigi koostööga tagasimakse stsenaariumi näitajaid, nagu on kirjeldatud 4. suunises.

3.16 Kui hoiuste tagamise skeemil ei ole võimalik sellist põhitesti läbi viia, sest ükski teine skeem ei otsustanud piiriülese koostöö testi kontekstis partnerskeemina osaleda, tuleks see aruandlusvormil välja tuua märkusega „valdkonda ei testitud“, nagu on kirjeldatud punktis 5.7.

Kriisilahendusse tehtav makse

3.17 Kriisilahenduse stsenaariumide korral tuleks eeldada sekkumist seoses krediidiasutusega, mille suhtes kohaldatakse kriisilahendust kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL ja mille korral nõutakse sama direktiivi artikli 109 alusel hoiuste tagamise skeemi makse tegemist.

3.18 Hoiuste tagamise skeemi stressitestid kriisilahenduse stsenaariumide alusel võib teha eraldi või need võivad olla kriisilahendusasutuse juhtimise läbi laiema kriisilahenduse testi osa, kui vastavalt testitakse ja kohaldatakse 4. suunises kirjeldatud ettenähtud näitajate kogumit.

3.19 Kui hoiuste tagamise skeemi stressitest kriisilahenduse stsenaariumi alusel toimub eraldi, peaksid hoiuste tagamise skeemid konsulteerima kriisilahendusasutusega stsenaariumi koostamisel ja testi korraldamisel ning nad peaksid nõudma tema testis osalemist. Kriisilahendusasutused peaksid tegema koostööd hoiuste tagamise skeemidega ja esitama neile vajaliku teabe kas vahetult või määratud asutuste kaudu, et koostada ja rakendada stressiteste.

3.20 Kriisilahenduse rahastamisse tehtava hoiuste tagamise skeemi osamakse eeldatavat taset tuleks kohandada, arvestades direktiivi 2014/59/EL artiklites 108 ja 109 sätestatud eeskirju ning kriisilahenduse stsenaariumi hõlmava testi jaoks valitud krediidiasutuste profiili.

3.21 Erandkorras võib hoiuste tagamise skeem pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist loobuda kriisilahenduse stsenaariumide testimisest, kui ta tuvastab olukorra, milles ükski seotud krediidiasutus ei kuulu punktis 3.27 kirjeldatud kategooriasse.

Maksejõuetuse vältimine

3.22 Kui hoiuste tagamise skeem võib direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõike 3 kohaselt kasutada vahendeid krediidiasutuse maksejõuetuse vältimiseks, peaks ta tegema vähemalt kaht järgmist liiki teste.

• • Test, mis imiteerib ühe või mitme sidusettevõtjast krediidiasutuse finantsolukorra, sh kapitalipositsiooni, varade kvaliteedi ja likviidsuspositsiooni olulist halvenemist. Selles kontekstis peaks test hindama, kas hoiuste tagamise skeem suudaks direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikes 3 sätestatud tingimustel vältida maksejõuetust, sh arvestades nende võimalike rakendatavate alternatiivsete meetmete liiki, ja kas hoiuste tagamise skeemil oleks piisavalt rahalisi vahendeid vajaliku toe andmiseks; ja
• • hoiuste tagamise skeemi riskide seire süsteemide test. Kui eelnevalt on registreeritud hädaolukordi, peaksid hoiuste tagamise skeemid määrama, kas seiresüsteemid on suutnud tuvastada vahetult avalduvat riski.

3.23 Maksejõuetuse vältimisega seotud hoiuste tagamise skeemi stresstestid tuleks läbi viia 4. suunises kirjeldatud määratud näitajate kogumi abil.

Maksejõuetusmenetlustesse tehtavad maksed

3.24 Põhitestides, mis on seotud hoiuste tagamise skeemi maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksetega, tuleks eeldada sekkumist riiklike maksejõuetusmenetluste kontekstis vastavalt direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikele 6 hoiustajatele tagatud hoiustele juurdepääsu säilitamist.

3.25 Maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksetega seotud hoiuste tagamise skeemi stresstestid tuleks läbi viia 4. suunises kirjeldatud määratud näitajate kogumi abil. Põhitestidesse kaasatavate sidusettevõtjast krediidiasutuste valimine

3.26 Hoiuste tagamise skeem peaks põhitesti läbiviimiseks valima vähemalt ühe sidusettevõtjast krediidiasutuse, mille profiil on adekvaatne testi kavandatud rõhuasetuse, sh juba testitud funktsioonide liigi, stsenaariumi raskuse ja keerukuse ning geograafilise ulatuse jaoks.

3.27 Hoiuste tagamise skeem peaks valima ühe või mitme seotud krediidiasutuse, mida peetakse kriisilahendusse tehtava makse seisukohalt oluliseks. Hoiuste tagamise skeemid peaksid kaaluma kriisilahendusasutustega konsulteerides ühe või mitme seotud krediidiasutuse valimist.

Põhitestide raskus ja keerukus

3.28 Hoiuste tagamise skeemid peaksid läbi viima põhiteste, arvestades mitmesuguseid raskuse ja keerukuse tasemeid. Euroopa Pangandusjärelevalve tunnistab siiski, et teste saab keerukamaks ja raskemaks teha teatud piirini ning et stressitestide stsenaariumid peaksid jääma hoiuste tagamise skeemidele realistlikult kehtivaks. Seega peaksid hoiuste tagamise skeemid aja jooksul aina keerukamaid ja raskemaid stsenaariume kasutama, hinnates samas edasi realistlikult eeldavate baasstsenaariumite haldamise võimet. Hoiuste tagamise skeem võib näiteks esmalt piiriülese koostöö testi läbi viia päritoluriigi skeemi rollis, millel on üks teine vastuvõtjariigi skeemi rolli täitev hoiuste tagamise skeem. Seejärel võib hoiuste tagamise skeem testi keerukamaks muuta, viies korraga läbi teise piiriülese koostöö testi kahe või kolme vastuvõtva hoiuste tagamise skeemiga. Hoiuste tagamise skeemid võivad suurendada ka stressitestide ülesehituse raskust ja keerukust, näiteks erinevat tüüpi testi valimise teel (st hoiuste tagamise skeem võib esialgu läbi viia desktop -harjutus teatud aspekti hindamiseks ja seejärel sama aspekti hindamiseks ka simulatsiooni).

3.29 Hoiuste tagamise skeemid peaksid kaaluma ühele või mitmele põhitestile teise keerukuse ja stressi taseme lisamist, lisades valitud põhitestile nn eristsenaariumi suurte probleemidega talitluspidevusele või asutuseväliste asjaoludega, mis seaksid hoiuste tagamise skeemi tema 4. suunises toodud ülesannete täitmisel lisapinge alla.

3.30 Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama, kas ja kuidas nad on aja jooksul hoiuste tagamise skeemi läbiviidud stressitestide raskust ja keerukust suurendanud (võrreldes eelmise stressitestimise tsükliga või asjaomastel juhtudel aruandes käsitletava stressitestimise tsükli käigus). Hoiuste tagamise skeem peaks kaaluma kahe stressitestimise tsükli vahel stressitesti raskuse ja keerukuse suurendamist. Hoiuste tagamise skeem peaks kaaluma ka sama stressitestimise tsükli raames kahe sarnase läbi viidud (samal juriidilisel funktsioonil põhineval) stressitesti raskuse ja keerukuse suurendamist.

3.31 Ajaloolise asjakohasuse tagamiseks peaksid hoiuste tagamise skeemid 2. suunises nimetatud kava vältel testima stsenaariume, millega hinnatakse nende süsteemide suutlikkust tulla toime varem, eelkõige aastatel 2008–2012 kogetud liiki ja intensiivsusega sekkumise juhtumitega.

4.1 Stressitesti eesmärk peaks olema hoiuste tagamise skeemi vastupanuvõime tagamine, käsitledes kahte peamist riskiala:

• (i) operatsiooniriskid – riskid, et hoiuste tagamise skeem ei suuda täita oma kohustusi ebaadekvaatsete või ebaõnnestunud siseprotsesside ning ebaadekvaatsete tööressursside ja süsteemide tõttu;
• (ii) rahastamisriskid – riskid, et direktiivi 2014/49/EL artiklis 10 sätestatud rahastamisallikad (korrapärased osamaksed, erakorralised osamaksed ja alternatiivsed rahastamiskorrad) ei ole piisavad, et võimaldada hoiuste tagamise skeemil täita oma potentsiaalseid kohustusi või täita neid riiklike või Euroopa Liidu õigusaktide alusel nõutud ajavahemike vältel.

4.2 Stressitestid peaksid hõlmama hoiuste tagamise skeemi sekkumise eri tegevusetappe alates maksejõuetuse eelsest kavandamisest kuni maksejõuetuse aegse kavandamiseni ja sekkumise toimumiseni, sh tagasimaksed, kriisilahendusse tehtavad maksed jne. Nad peaksid vähemalt mõõtma käesolevas suunises kehtestatud näitajaid.

4.3 Tegevus- ja rahastamissuutlikkust tuleks testida 3. suunises kirjeldatud põhitestide raames. Hoiuste tagamise skeemid peaksid stressitestimise tsükli käigus läbi viima kõigi liikmesasutuste regulaarseid sihipäraseid kliendipõhise lähenemise toimikute kontrolle.

4.4 Kui hoiuste tagamise skeem otsustas oma võimekuse hindamiseks hinnata aspekte peale nendes suunistes näitajatena toodud aspektide, võib hoiuste tagamise skeem nende aspektide testide tulemustest teatada aruandlusvormi omaalgatuslike, ise välja töötatud näitajate ja tulemuste lisamise teel. Aruandlusvormis on spetsiaalne lõik nendest näitajatest teatamiseks.

Operatiivsuutlikkus

4.5 Hoiuste tagamise skeemide stressitestid peaksid hõlmama hoiuste tagamise skeemi suutlikkust rakendada sekkumisega seotud protsesse ja mehhanisme, sh juurdepääsu andmetele, töötajaid ja teisi operatiivseid ressursse, teabevahetust, maksesüsteeme, aja mõõtmist ning piiriülest koostööd.

Juurdepääs teabele

4.6 Juurdepääsu kvaliteetsetele andmetele krediidiasutuste, hoiustajate ja hoiuste kohta tuleks testida põhitestina, et tagada, et hoiuste tagamise skeemid on alati valmis täitma oma ülesandeid.

4.7 Hoiuste tagamise skeemid peaksid seoses kliendipõhise lähenemise toimikutega läbi viima kahte tüüpi teste:

• a. Kliendipõhise lähenemise toimiku kvaliteedi hindamine hoiuste tagamise skeemi vastupanuvõime testimise kontekstis, et teha hoiustajatele tagasimakseid krediidiasutuse maksejõuetuse korral kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 1 (tagasimakse funktsioon); ja
• b. Kliendipõhise lähenemise toimiku kvaliteedi hindamine regulaarsete rutiinisete testide kontekstis vähemalt kõigi seotud krediidiasutustega, millel on kõlblikke hoiuseid.

4.8 Suunistes on mõlemat liiki testide jaoks toodud erinevad näitajate kogumid. Hoiuste tagamise skeemid peavad regulaarsetest kliendipõhise lähenemise toimikute testide eraldi aruandevormi kaudu teatama.

4.9 Põhimõtteliselt peaksid kõik kõlblike hoiustega liikmesasutused läbi viima regulaarsed kliendipõhise lähenemise toimikute testid. Hoiuste tagamise skeem võib otsustada nende liikmesasutuste puhul, mis ei ole hoiuseid kaasavad asutused, kliendipõhise lähenemise toimikute testimisest loobuda. Hoiuste tagamise skeemid peaksid aruandlusvormil teatama nende eraldiseisvate krediidiasutuste arvu i) mis on aruande esitamise ajal hoiuste tagamise skeemi liikmed; ii) mis on hoiuste tagamise skeemi liikmed iga kliendipõhise lähenemise toimiku testimise ajal; ja iii) mille osas hoiuste tagamise skeeme testiti. Hoiuste tagamise skeemid peaksid asjakohastel juhtudel teatama eraldiseisvate testide läbinud asutuste arvu ja iga konkreetse harjutuse ajal hoiuste tagamise skeemi alla kuuluvate eraldiseisvate asutuste arvu vahelisest erinevusest, näiteks põhjusel, et kõik liikmesasutused ei ole hoiuseid kaasavad asutused või kuna liikmelisuses toimus kliendipõhise lähenemise toimikute testimise jooksul muudatusi.

4.10 Krediidiasutuse või investeerimisühingu kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteeti võib testida hoiustajate alarühma hõlmava valimi alusel, kui valimi koostamise meetodi määrab hoiuste tagamise skeem ja mitte krediidiasutus või investeerimisühing ning kui valim on piisavalt suur ja mitmekesine, et esindada krediidiasutuse või investeerimisühingu kõlblike hoiuste arvestust. See ei piira hoiuste tagamise skeemi õigust testida kliendipõhise lähenemise terviktoimikuid. Proovivõtu kasutamise korral peaksid hoiuste tagamise skeemid aruandlusvormil esitama vastava lähenemise kasutamise põhjused ning absoluutarvuna ja osakaaluna kõigist hoiustajatest keskmise valimisse lisatud hoiustajate arvu.

4.11 Kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteeti tuleks hinnata seoses sellega, kas need tagaksid maksejõuetuse korral hoiuste tagamise skeemile kogu teabe, mida on vaja, et sekkuda hoiustajaga, sh hoiustajate tunnusandmed, kontaktandmed, kontod ja kontode summad ning rahastamiskõlblike ja tagatud hoiuste summad. Selleks peaksid hoiuste tagamise skeemid määratlema kliendipõhise lähenemise toimiku nõuetekohasuse ja nõuetele mittevastavuse kriteeriumid (nt valed tuvastamisandmed, valed aadressid, erinevad andmed sama kontoomaniku või kasusaaja koha, mitu kannet sama hoiustaja kohta jne) ning mõõtma nõuetele mittevastavate toimikute arvu krediidiasutuse või investeerimisühingu kannete või, kui asjakohane, valimi osakaaluna. 4.12 Lisaks kehtivate või kehtetute kliendipõhise lähenemise toimikute kriteeriumite tuvastamisele peaksid hoiuste tagamise skeemid kaaluma asutusesisese kliendipõhise lähenemise toimikute hindamise metoodika välja töötamist, milles on välja toodud erinevad hindamiskriteeriumid. Aruandlusvormil on tavaliste kliendipõhise lähenemise toimikute testide osas väli, millel hoiuste tagamise skeem saab esitada täiendavat teavet kliendipõhise lähenemise toimikute hindamisel kasutatava metoodika kohta. Hoiuste tagamise skeemid peaksid kaaluma selle metoodika jagamist krediidiasutustega, et teavitada neid hindamiskriteeriumitest ning motiveerida neid häid tulemusi saavutama. Hoiuste tagamise skeemid peaksid ka kaaluma krediidiasutuste teavitamist sellest, kui head on nende tulemused võrreldes sektori keskmisega, et motiveerida keskmisest madalama tulemuse saavutajaid paremaid tulemusi saavutama. Euroopa Pangandusjärelevalve julgustab hoiuste tagamise skeeme sellist metoodikat välja töötama ning jagama kokkuvõtet metoodikast ning häid tulemusi läbipaistvuse tagamiseks ja julgustamiseks krediidiasutustega.

4.13 Mõned hoiuste tagamise skeemid ühendavad regulaarsete testide läbiviimisel kontoris läbiviidavad läbivaatused krediidiasutuste külastustega, milleks on vaja metoodikat asutustes läbivaatuste läbiviimiseks. Aruandlusvormil on väli, mida hoiuste tagamise skeemid saavad kasutad selleks, et teatada, kuidas nad kliendipõhise lähenemise toimikutega tavateste läbi viivad. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvet teavitades kirjeldama selliste testide läbiviimise põhihoobasid (kontoris läbiviidavate hoiuste tagamise toimikute läbivaatuste ja/või asutuste külastuste kaudu). See hõlmab krediidiasutuste valimise protsessi (iga krediidiasutus kord aastas või riskipõhine lähenemine), kliendipõhise lähenemise toimiku andmete võrdlemine/kontrollimine võrreldes krediidiasutuse algandmetega (näiteks asutuses läbiviidavate kontrollide kaudu), asjaolu, kas kliendipõhise lähenemise toimiku testide taotlused esitatakse olukorrapõhiselt või neist teatatakse ette, krediidiasutuse osalus kvaliteedi hindamisel (näiteks siseaudiitori kaasamise kujul), kas asutuse siseaudiitorit hinnatakse või mitte, kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteedi andmemudelite ja valideerimise skooride kaudu kontrollimise automatiseeritud tase ning vigade tuvastamise korral krediidiasutusega läbiviidavad järeltegevused.

4.14 Kui krediidiasutuses või investeerimisühingus on täheldatud ebapiisavat kvaliteeti, tuleks edasiminekute hindamiseks teha järelkontroll vähemalt kahe aasta jooksul. Hoiuste tagamise skeemid võivad kohandada seda kaheaastast ajavahemikku, kui olemasolevaid töötajaid ja muid ressursse arvestades on vaja prioriseerida teste teistes krediidiasutustes, milles esineb kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteedi probleeme, või hoiuste tagamise skeemide poolse krediidiasutuste üldise riskihindamise alusel.

4.15 Kui riiklike õigusaktide alusel on kehtestatud direktiivi 2014/49/EL artikli 6 lõikes 2 määratletud ajutiselt suure kontojäägi või direktiivi artikli 7 lõikes 3 määratletud toetusesaajate kontode pideva märgistamise kord, tuleks need ajutiselt suured kontojäägid hõlmata kliendipõhise lähenemise toimikute testidega. Sellest nõudest ei tohiks tuleneda hoiuste tagamise skeemile või sidusettevõtjast krediidiasutustele kohustust nõuda testi tulemusena hoiustajatelt teavet. 4.16 Hoiuste tagamise skeemid peaksid kliendipõhise lähenemise failide regulaarseks rutiinseks testimiseks järgmisi näitajaid kasutama:

i1: Edastatavate kehtivate kliendipõhise lähenemise toimikute saamise aeg alates esialgse seotud krediidiasutusele taotluse esitamise päevast (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i2: Kehtivate kliendipõhise lähenemise toimikute arv ja kehtivatest kliendipõhise lähenemise toimikutes sisalduvate nõutust madalama tasemega sissekannete osakaal (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i3: Kliendipõhise lähenemise toimikute küsimise ja saamise kehtiva korra kvaliteedi hinnang (kvalitatiivne)

i4: Kliendipõhise hindamise toimikute kvaliteedi hindamiseks kehtestatud meetmed ning vajaduse korral täiendavate/parandavate andmete taotlemiseks asjaomaste krediidiasutustega suhtlemine (kvalitatiivne)

4.17 Kliendipõhise lähenemise toimikute ülekande saamiseks kuluva aja hindamisel (näitaja i1) peaksid hoiuste tagamise skeemid vastavalt oma väljamaksete tegemise protsessile sätestama piisavalt kvaliteetsete kliendipõhise lähenemise toimikute krediidiasutustelt hoiuste tagamise skeemidele laekumise tähtaja, et hoiustajatele seitsme tööpäeva jooksul tagasimaksed teha. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele andmeid esitades selle tähtaja päevade arvuna esitama. Seejärel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama, kui paljudel krediidiasutustel õnnestus selle tähtaja jooksul piisavalt kvaliteetseid kliendipõhise lähenemise toimikuid edastada. Euroopa Pangandusjärelevalvele teavet esitades peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama skeemi loodud piisavalt kvaliteetse kehtiva kliendipõhise lähenemise faili, et hoiuste tagamise skeem saaks teha väljamakse seitsme tööpäeva jooksul (või täita muidu hoiuste tagamise skeemi direktiivist tulenevaid kohustusi), mida rakendatakse regulaarsetes kliendipõhise lähenemise toimikutes.

4.18 Euroopa Pangandusjärelevalvele näitaja i1 teatamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori ja järgmised kvantitatiivsed aspektid:

• • kogu krediidiasutuste valimi, kus kliendipõhise lähenemise toimikuid katsetati, minimaalne, keskmise ja maksimaalne aeg (võimaluse korral tundides);
• • tähtajaks kehtivaid kliendipõhise lähenemise faile esitanud krediidiasutuste absoluutne ja suhteline arv; ja
• • asjaomastel juhtudel nende kliendipõhise lähenemise toimikute arvu, mida hoiuste tagamise skeem taotles varaseimal võimalikul hetkel, millal skeemil oli võimalik väljamaksestsenaariumi käigus kliendipõhise lähenemise toimikut taotleda (st sihtotstarbeliselt), ja kui palju kliendipõhise lähenemise toimikuid taotleti teatades krediidiasutusele ette (eelnevalt teavitades) , et talle esitatakse lähiajal taotlus skeemile kliendipõhise lähenemise taotluse esitamiseks, ja kas nendel juhtudel oli kliendipõhise lähenemise toimikute ülekannete saamisele kulumise aegade vahel vahe.

4.19 Näitaja i2 hindamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid vastavalt oma makseprotsessile ja kliendipõhise lähenemise toimiku nõuetele kindlaks määrama, kas toimik on ebapiisava kvaliteediga (kehtetu toimik), et raha hoiustajatele õigeaegselt ja nõuetekohaselt hüvitada, et hoiuste tagamise skeem saaks toimiku tagasi lükata ning taotleda krediidiasutuselt uue teabe esitamist. Hoiuste tagamise skeemid peaksid määratlema ka nõuetele mittevastava teabe esitamise määratluse, täpsustades tingimused, mille korral kliendipõhise lähenemise toimikuid võib pidada nõuetele mittevastavaks, võttes arvesse asjaolu, et nõuetele mittevastava teabe esitamisega ei kaasne toimiku tagasi lükkamine ja see ei sea ohtu hoiustajale õigeaegselt tagasimakse tegemist. Seejärel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama, kui paljudel krediidiasutustel õnnestus piisavalt kvaliteetseid kliendipõhise lähenemise toimikuid esitada ja lisaks ka nii kehtivate kui kehtetute kliendipõhise lähenemise toimikute suhtes nõuetele mittevastava teabe esitamise juhtumite osakaalu. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele andmeid esitades järgmisi aspekte kirjeldama:

• a. „kehtetute kliendipõhise lähenemise toimikute“ ja „kehtivate kliendipõhise lähenemise toimikute“ määratlused; ja
• b. nõuetele mittevastava teabe esitamise määratlus vastavalt hoiuste tagamise skeemi poolt kirjeldatule.

4.20 Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele näitajat i2 esitades järgmisi aspekte kirjeldama:

• • kliendipõhise lähenemise toimikute testimise käigus kehtiva toimiku esitanud krediidiasutuste arv (absoluutarvudes ja suhtelise osana testitud krediidiasutustest); ja
• • nõuetele mittevastava esitatud teabe suhteline osakaal ning sellest tulenevalt minimaalsed, maksimaalsed ja keskmised osakaalud igas kliendipõhise lähenemise toimiku testimise ringis iga kehtetu ja iga kehtiva kliendipõhise lähenemise toimiku kohta.

4.21 Näitajate i3 ja i4 korral võivad võetud meetmed muuhulgas hõlmata järgmisi:

• • eeskirjad, nõuded, suunised, mis annavad hoiuste tagamise skeemidele kliendipõhise lähenemise toimikute saamiseks õiguskaitseasutuse volitused;
• • eeskirjad, nõuded, suunised ja/või andmemudelid, milles täpsustatakse kliendipõhise lähenemise toimikute sisu ja toimikutele kehtivad (tehnilised) andmenõuded;
• • teabeedastuskanalid seotud krediidiasutustelt kliendipõhise lähenemise toimikute saamiseks ja nendega teabe vahetamiseks; ja
• • teabeedastuskanalid hoiuste tagamise skeemide ja seotud krediidiasutuste vahel kliendipõhise lähenemise toimikute edastamiseks.

4.22 Selliste kehtestatud meetmete kvaliteedi hindamine võib põhineda nende meetmete kontoris hindamisel või meetmete toimimise praktikas simuleerimisel või mõlema kombinatsioonil. Hoiuste tagamise skeemid peaksid tulemustest teatades esitama kvalitatiivse skoori ning tooma välja kvaliteedi hindamise läbiviimiseks kasutatud testi tüübi.

4.23 Kliendipõhise lähenemise toimikute saamise testimiseks tagasimakse funktsiooni kontekstis peaksid hoiuste tagamise skeemid kasutama ainult ülaltoodud näitajat i3:

i3: Kliendipõhise lähenemise toimikute küsimise ja saamise kehtiva korra kvaliteedi hinnang (kvalitatiivne)

Teave krediidiasutuses tuvastatud probleemide kohta, mis põhjustavad tõenäoliselt hoiuste tagamise skeemi sekkumise

4.24 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hindama kehtivat korda, et saada direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõikes 10 sätestatu kohaselt teavet krediidiasutuses avastatud probleemide kohta, mis võivad tõenäoliselt viia hoiuste tagamise skeemi sekkumiseni. Sellega seoses peaksid nad hindama, kas selline kord annaks piisavalt vara teavet, näiteks kui pädevad asutused kasutavad oma volitusi direktiivi 2014/59/EL artikli 27 (varajane sekkumine) või direktiivi 2013/36/EL P5F⁶ P artikli 104 (järelevalvevolitused) alusel või kui pädevad asutused või kriisilahendusasutused tuvastavad direktiivi 2014/59/EL artikli 32 alusel, et krediidiasutus või investeerimisühing on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks.

4.25 Hoiuste tagamise skeemid peaksid selle teabe saamise testimiseks kasutama järgmist näitajat:

i5: pädevatelt asutustelt või kriisilahendusasutustelt krediidiasutuses tuvastatud nende probleemide teabe saamise korra kvaliteet, mis võiksid põhjustada hoiuste tagamise skeemi sekkumise, sh kas nad tagavad õigeaegse teabe saamise krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsolukorra varajase halvenemise kohta (kvalitatiivne).

4.26 Näitaja i5 korral võivad võetud meetmed muuhulgas hõlmata järgmisi:

• • riiklikud õigusaktid või teised nõuded, millega tagatakse hoiuste tagamise skeemi ja pädeva ja/või kriisilahendusasutuse vaheline teabevahetus ja koostöö;
• • hoiuste tagamise skeemi juhtimise struktuur, kui skeemil on ühiseid juhtimisvaldkondi pädeva ja/või kriisilahendusasutusega; või
• • hoiuste tagamise skeemi, pädeva ja/või kriisilahendusasutuse vaheline vastastikuse mõistmise memorandum või muud korraldused; ja
• • hoiuste tagamise skeemi, pädeva ja/või kriisilahendusasutuse vaheline kriisikäsiraamat.

4.27 Selliste tehtud korralduste kvaliteedi hindamise võib läbi viia põhitesti kontekstis erinevate asutuste vahelise koostöö simuleerimise teel, asutustega läbivaatamise läbiviimise teel (näiteks teabeedastuskanaleid, juhtimis- ja otsustamisprotsessi ning teabe jagamise aegu testides) või viies läbi punktis 4.26 nimetatud elementide dokumendipõhise ülevaatuse. Dokumendipõhisel ülevaatusel tuleks pädevaid ja kriisilahendusasutusi teavitada sellest hindamisest tulenevatest järeldustest. Dokumendipõhisesse ülevaatusse võib kaasata ka pädevad ja kriisilahendusasutused. Euroopa Pangandusjärelevalvele näitajast i5 teatades peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori ning kvalitatiivset skoori põhjendava selgituse ning esitama selgituses kirjelduse, kuidas kõnealuses valdkonnas test läbi viidi.

Töötajad ja muud operatiivsed ressursid

4.28 Hoiuste tagamise skeemid peaksid testima põhitestide alusel, kas nende käsutuses oleksid vajalikud vahendid, et tulla toime sekkumisest põhjustatud tegevuse järsu suurenemisega, seoses eelarve, töötajate, kontoriruumide, IT-seadmete ja kõnekeskustega jne, sh jaotades ümber olemasolevaid alalisi ressursse või sõlmides ajutisi allhankelepinguid.

4.29 Olemasolev personal tähendab asutusesisest personali, kes on tavatöö stsenaariumite korral hoiuste tagamise skeemi töötajad või alltöövõtjad. See võib hõlmata ka töötajaid, kes ei tööta otseselt hoiuste tagamise skeemi heaks, ent kellele on teise riigiasutuse poolt usaldatud hoiuste tagamise skeemi funktsioone, mis on sätestatud hoiuste tagamise skeemi direktiivi ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. Olemasolev eelarve tähendab tavapärase töö olukordades hoiuste tagamise skeemi eelarvet. Olemasolevaid ressursse saab samuti tavapärase töö olukordades hoiuste tagamise skeemi ressurssidena määratleda.

4.30 Lisapersonal tähendab lisaks olemasolevale personalile hoiuste tagamise skeemi sekkumiseks vajalikku personali. Lisapersonal hõlmab näiteks (asutuseväliste) teenusepakkujate töötajaid ning teistes osakondades töötavaid kolleege, kui hoiuste tagamise skeem kuulub mõne teise asutuse alla (nt pädev asutus, kriisilahendusasutus, keskpank). Lisaeelarvet võib määratleda kui eelarvet, mida on lisaks olemasolevale arvele hoiuste tagamise skeemi sekkumiseks. See hõlmab hoiuste tagamise skeemi eelarves tavapärase töö korral võimaliku sekkumise jaoks tehtud eraldisi. Lisaressursid on lisaks olemasolevatele ressurssidele hoiuste tagamise skeemi sekkumise jaoks vajalikud ressursid. Need hõlmavad näiteks täiendavaid kontori- ja IT-seadmeid, kontoriruume ja/või serveriruumi. 4.31 Sellega seotud lõplik hindamine ei tohiks tugineda ainult hüpoteetilisele eelarve suurenemisele, vaid see peaks vähemalt osaliselt kajastama piisava aja jooksul korraldatud eriolukorra mehhanisme (nt teatud eeskirjad ajutiste töötajate töölevõtu kohta).

4.32 Võttes arvesse infotehnoloogiasüsteemide (IT) tähtsust hoiuste tagamise skeemi funktsioonide täitmisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama oma IT-süsteemide turvalisust. Eelkõige peaksid hoiuste tagamise skeemid lühidalt teatama uusimate IT-turbe aspektidega või teiste stressitestimise käigus (või tegelikus elus) tuvastatud IT-probleemidega seotud sise-/välisauditite alusel tehtud peamistest järeldustest, keskendudes eelkõige eespool välja toodud puudustele.

4.33 Hoiuste tagamise skeemid peaksid personali ja teiste operatiivsete ressursside testimiseks järgmisi näitajaid kasutama:

i6: olemasolevate töötajate, eelarve ja reaalse stsenaariumi korral olemasolevate teiste ressursside adekvaatsus (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i7: lisatöötajate, -eelarve ja reaalse stsenaariumi korral vajaduse korral lühikese etteteatamisega olemasolevate teiste ressursside adekvaatsus (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i8: hoiuste tagamise skeemile kohustuslike ülesannete läbiviimiseks hädavajalike IT-süsteemide turvalisuse hindamine (kvalitatiivne)

4.34 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajatest i6 ja i7 teatades teatama järgmistest tulemustest:

• • kvalitatiivsed: kategooria kohta (personal, eelarve, teised ressursid) piisavust näitav kvalitatiivne skoor;
• • kvantitatiivne: asjaomastel puhkudel töötajate arv (täpsustades, kas see arv esitatakse inimese kohta või täistööajale taandatud töötajatena) ning hoiuste tagamise skeemi tegevuste elluviimiseks vajalik eelarve ja ressursilüngad.

Teabevahetus hoiustajate ja üldsusega

4.35 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hindama teabevahetusprotsesse, mida kohaldataks tagasimakse stsenaariumi toimumise korral, vaadates läbi teabevahetuse strateegia ja ressursid.

4.36 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hoiustajate ja üldsusega teabeedastuse testimiseks järgmisi näitajaid kasutama:

i9: kõnekeskuste ja sihtotstarbeliste veebikohtade või veebilehtede loomiseks vajalik aeg (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) i10: veebikohtade või kõnekeskuste suutlikkus seoses ühenduste või kõnede arvuga (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

4.37 Euroopa Pangandusjärelevalvele näitaja i9 teatamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori ja järgmise kvantitatiivse teabe: Viimase puhul peaksid hoiuste tagamise skeemid aja mõõtmise alguspunktina kasutama hoiuste tagamise skeemi aktiveerimise aega (t = 0). Hoiuste tagamise skeemid peaksid ajast teatama tundide arvuna.

4.38 Näitaja i10 hindamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid arvesse võtma testitud krediidiasutuse või -asutuste hoiustajate arvu ning seega võimalike veebilehekülastuste ja kõnede arvu. Näitaja i10 teatamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama testitud krediidiasutuse või -asutuste hoiustajate arvu, kvalitatiivse skoori, esitama kvantitatiivse teabe ning järgmised kvantitatiivsed tulemused:

• • Veebilehtede korral: külastajate arv tunnis.
• • Kõnekeskuste korral: sissetulevate kõnede arv, mille kõnekeskus suudab tunni jooksul töödelda.

Makseinstrumendid

4.39 Hoiuste tagamise skeemid peaksid testima oma suutlikkust teha hoiustajatele makseid, st kanda tulemuslikult hoiustajatele üle tagasimakse summad.

4.40 Selles küsimuses peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama olemasolevate makseandmete (lisaks kliendipõhise lähenemise toimikus toodule tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed) kogumise protsesside kvaliteeti, olemasolevaid maksevahendeid (nt pangaülekanded, tšekid, ettemaksekaardid) ning asjaomastel juhtudel oma ELi mitteresidendist hoiustajatele tagasimaksete tegemise võimet ja välisvääringutes maksete tegemise võimet. Hoiuste tagamise skeemid peaksid kvalitatiivsete hinnangute andmisel arvestama nende elementidega ja sellega, kas olemasolevatest maksevahenditest piisab krediidiasutuste hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks, kasutades selleks vähemalt seotud krediidiasutuste teise kvartiili hoiustajate arvu. Testi läbiviimiseks valitud asutus ei tohiks olla punktis 3.27 kirjeldatud kategooriast.

4.41 Kui hoiuste tagamise skeemid on vaadanud läbi olemasolevad instrumendid ja protsessid, peaksid nad kontrollima oma suutlikkust kohaldada neid kiiresti paljude maksetega stressiolukorras. Selle hindamiseks peaksid hoiuste tagamise skeemid kasutama ühte kui kahte järgmistest rangematest stsenaariumitest, mis peaksid mõlemad hõlmama näitaja i11 all toodust suuremat maksete arvu:

• • Kahe krediidiasutuse samaaegne maksejõuetus: iga valitud krediidiasutuse hoiustajate arv peaks olema vähemalt võrdne seotud krediidiasutuste teise kvartiiliga. Ükski valitud asutus ei tohiks olla punktis 3.27 kirjeldatud kategooriast; või
• • Ühe krediidiasutuse maksejõuetus, mille hoiustajate arv peaks olema vähemalt võrdne seotud krediidiasutuste kolmanda kvartiiliga. Valitud krediidiasutus ei tohiks olla punktis 3.27 kirjeldatud kategooriast.

4.42 Hoiuste tagamise skeemid peaksid maksevahendite testimiseks järgmisi näitajaid kasutama:

i11: väljamakse stsenaariumide jaoks olemasolevate makseinstrumentide ülevaade (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i12: adekvaatsus, kui seda kohaldatakse rangemates suunistes esitatud stsenaariumides määratletud viisil paljudele maksetele (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

4.43 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajast i11 teatamisel:

• • võtma kvalitatiivse hinnangu andmisel arvesse punktis 4.41 kirjeldatud elemente, esitades muuhulgas skoori põhjendamiseks ning kasutatud stsenaariumi selgitamiseks nii kvalitatiivse skoori kui ka selgituse; ja
• • esitama näitajaga i11 mõõdetava valdkonna testimisele kehtiva hoiustajate arvu (kvalitatiivne).

4.44 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitaja i12 esitamisel esitama kvalitatiivse skoori ning kvalitatiivse skoori selgituse (kvalitatiivne), valitud range stsenaariumi tüübi ning näitajaga i12 mõõdetava valdkonna testimiseks kasutatava hoiustajate arvu (kvantitatiivne).

Tagasimakseperiood

4.45 Hoiuste tagamise skeemid peaksid mõõtma aega alates hoiuste kättesaadamatusest kuni hetkeni, kui tagasimakstav summa peab olema kättesaadav kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 8 lõikega 1, ning selle alusel mõõtma mis tahes viivitust võrreldes sama direktiivi artikli 8 lõigete 2–5 alusel kehtestatud tagasimakseperioodidega.

4.46 Hoiuste tagamise skeemid peaksid tagasimakseperioodi testimiseks järgmisi näitajaid kasutama:

i13: tagasimaksestsenaariumite korral hoiuste tagamise skeemi võimekus teha tagasimakstav summa tagasimaksetähtajaks kättesaadavaks, sealhulgas hoiuste kättesaamatuse määramise ning tagasimakstava summa kättesaadavaks saamise vaheline aeg (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i14: ajutiselt suurte kontojääkide, kasusaajakontode või teiste spetsiifiliste juhtumite korral hinnang hoiuste tagamise skeemi hoiustajate nõuete kogumise ja käsitlemise asutusesisestele kordadele ja ressurssidele (kvalitatiivne)

4.47 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajast i13 teatamisel:

• • kvalitatiivne skoor, mis näitab hoiuste tagamise skeemi võimekust teha tagasimaksmisele kuuluv summa koos kvalitatiivset skoori põhjendava tähtajaga kohalduva tagasimaksmise tähtaja jooksul kättesaadavaks; ja
• • tagasimaksmisele kuuluva summa kättesaadavaks tegemise aeg tööpäevade arvuna ning tagasimakse tähtaeg, kui see erineb aruandlusvormi üldise teabe osas esitatud teabest (kvantitatiivne).

4.48 Näitajaga i14 mõõdetava valdkonna hindamiseks peaksid hoiuste tagamise skeemid testima oma asutusesiseseid erijuhtumite hüvitamise protsesse, näiteks protsesse, mida kasutatakse ajutiselt suurte kontojääkide, kasusaajakontode või teiste spetsiifiliste juhtumite korral. Kui need juhtumid ei ole kliendipõhise lähenemise toimikutes ette nähtud, peaksid hoiuste tagamise skeemid kaaluma ka fiktiivsete juhtumitega tagasimakseprotsessi ja tagasimakseperioodi simuleerimist. Hoiuste tagamise skeemid peaksid ka kaaluma nende hoiuste kompenseerimise perioodi mõõtmiseks kliendipõhise lähenemise toimikute või fiktiivsete andmete kasutamist. Selle soovi korral läbi viidava kvantitatiivse hindamise raames võib arvutada hoiuste kättesaamatuks määramise ja tagasimakstava summa kättesaadavaks muutumise vahelise aja, arvates maha perioodi, mil hoiuste tagamise skeem pidi ootama, et hoiustaja või mõni teine sidusrühm esitaks hoiuste tagamise skeemile vajaliku teabe.

4.49 Kui hoiuste tagamise skeem on arvamusel, et hinnata tuleb muid erijuhtumeid peale ajutiselt suurte kontojääkide ja kasusaajakontode, võib hoiuste tagamise skeem selliseid juhtumeid testida ning neist näitaja i14 raames teatada. Hindamine peaks keskenduma hoiuste tagamise skeemi siseprotsesside läbivaatamisele. Hoiuste tagamise skeemid võivad nende hoiuste hüvitamise perioodi kvantifitseerimiseks kasutada fiktiivseid andmeid – tööpäevades. Muude erijuhtumite korral on tegemist hoiuste või hoiustajatega, kes vajavad tagasimakse tegemiseks rohkem tähelepanu ja/või hoiuste tagamise skeemi poolset eritöötlust, näiteks kuna hoiuste tagamise skeem vajab spetsiifilist teavet või kuna see peab tavapärastest tagasimakse protseduuridest muul viisil erinema. Sellised erijuhtumid võivad näiteks tuleneda riiklikest õigusaktidest või seotud krediidiasutuste pakutavate toodete eriomadustest. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele teavet esitades teiste erijuhtumite testimise korral täiendavat teavet esitama.

Piiriülene (päritoluriigi-vastuvõtjariigi) koostöö

4.50 Kui hoiuste tagamise skeemid täidavad hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 14 kohaselt päritoluriigi või vastuvõtjariigi rolli, peaksid hoiuste tagamise skeemid testima nendega seotud krediidiasutuste teistes liikmesriikide asutatud filiaalide hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks loodud süsteeme.

4.51 Hoiuste tagamise skeemid peaksid võimaluse korral piiriülese koostöö testimise korral koostöö tegemiseks hoiuste tagamise skeemi(de) valimisel riskipõhise lähenemisviisi kasutamist kaaluma. Riskipõhine lähenemisviis tähendab, et hoiuste tagamise skeemid hindavad skeemile kättesaadava teabe alusel teatud partnerskeemidega koostöö tegemise tõenäolisust ja sellega kaasnevaid riske. Selline lähenemisviis võib olla sobilikum kui ainsa kriteeriumina piiriüleste filiaalide arvu kasutamine. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele teavet esitades avaldama, missuguse partnerskeemiga test läbi viidi ja missuguses rollis (päritoluriik või vastuvõtjariik), ning selgitama partnerskeemi valimiseks kasutatud riskipõhist lähenemist.

4.52 Päritolu- ja vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemid peaksid hindama enda üksteisega tõhusalt ja turvaliselt teabe vahetamise võimet. Seega peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama oma tagasimaksete tegemiseks vajalikele andmetele juurdepääsu ja nende edastamise võimekust. Esiteks peaksid hoiuste tagamise skeemid oma päritoluriigi skeemi rolli täitmisel kontrollima, et nad suudavad pärast krediidiasutustelt kliendipõhise lähenemise toimikute päritoluriigi skeemidele laekumist ette nähtud kliendipõhise lähenemise toimiku teabe eraldada ning oma partnerkrediidiasutuste teistes liikmesriikides asutatud filiaalide hoiustajate kohta maksejuhiste faile genereerida.

4.53 Hoiuste tagamise skeemid peaksid päritoluriigi hoiuste tagamise skeemi rollis mõõtma aega, mis kulub maksejuhiste dokumentide koostamiseks ja nende esitamiseks vastuvõtja liikmesriigi hoiuste tagamise skeemidele direktiivi 2014/49/EL alusel hoiuste tagamise skeemide vahelisi koostöökokkuleppeid käsitlevates EBA suunistes P6F⁷ P kehtestatud tähtaegade piires.

4.54 Hoiuste tagamise skeemid peaksid päritoluriigi hoiuste tagamise skeemi rollis esitama vastuvõtjariigi skeemidele maksejuhiste faili (näidise), et testida, kas teabeedastuskanalid on nõuetekohaselt loodud. Seejärel peaksid vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemid vastu võetud maksejuhiste faile hindama, et kontrollida, kas fail hõlmab kõiki makse jõustamiseks vajalikke andmeid, ning esitada päritoluriigi skeemile kinnitus.

4.55 Päritoluriigi ja vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemid peaksid hindama kanaleid, mida kasutatakse teiste failide edastamiseks peale maksejuhiste failide, näiteks mõlemas suunas keerukate juhtumite korral väljamaksete tegemiseks vajalikke teabeedastuse dokumente ja toetavaid dokumente.

4.56 Hoiuste tagamise skeemid peaksid vastuvõtjariigi skeemi ülesandeid täites hindama oma filiaalide hoiustajatele ja üldsusele teabe edastamise võimet, eelkõige eraldiseisvatele hoiustajatele väljavõtete ja teabe koostamisel (nt kirjad hoiustajatele või küsimused ja vastused kõnekeskuse personalile). Kuna hoiustajatele teabe esitamise võimekust mõõdetakse tagasimakse funktsiooni põhitestide kontekstis (eeldamata, et toimub piiriülene koostöö), peaks hindamine olema keskendatud filiaalides välismaiste hoiustajatega ning päritoluriigi skeemidest erinevates liikmesriikides asuva laiema üldsusega teabe vahetamise aspektidele. Kuna vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemi poolt kõnekeskuse loomine kuulub näitajate i9 ja i10 alla, ei kuulu see aspekt vastava hindamise käsitlusalasse. 4.57 Päritoluriigi ja vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemid peaksid omavahel rahaliste vahendite ülekandmise kanaleid hindama, simuleerides selleks näiteks rahaliste vahendite (osaliselt) reaalselt partnerskeemidele üle kandmist või vajalike asutusesiseste protsesside dokumendipõhise ülevaatuse kaudu. Juhul, kui hoiuste tagamise skeemid on käimasoleva stressitestimise tsükli jooksul kasutanud seda ülekandekanalit rahaliste vahendite skeemide vaheliste ülekannete kontekstis, kui liikmesasutus muudab oma seotust P7F⁸ P , on selline ülekandekanalite hindamine vabatahtlik.

4.58 Hoiuste tagamise skeemid ei pea oma piiriülese koostöö võimekust testima, kui nad ei ole hoiuste tagamise skeemi direktiivi artiklile 14 päritoluriigi või vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemina kaasatud vastavalt alltoodud põhjustele.

• • Ühelgi seotud krediidiasutusel ei ole teises liikmesriigis filiaale ja/või ELi krediidiasutuste filiaal on asutatud hoiuste tagamise skeemide liikmesriigis; ja
• • kõigi teistes liikmesriikides filiaale omavate seotud krediidiasutuste kriisilahenduse kavas on sätestatud, et vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 10 lõikes 3 kirjeldatud asjaomasele stsenaariumile tuleb rakendada kriisilahendusmeetmeid või vastavalt pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artiklile 59 asjaomaste kapitalivahendite ja kõlblike kohustuste mahakandmise või konverteerimise õigust.

4.59 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma piiriülese koostöö tegemise võimekuse testimiseks kasutama järgmisi näitajaid:

i15: suutlikkus saada märgistatud kliendipõhise lähenemise toimikute teavet ja koostada maksejuhiste faile hoiustajate kohta nende sidusettevõtjast krediidiasutuste poolt teistes liikmesriikides asutatud filiaalides (kvalitatiivne)

i16: asutuse kliendipõhise lähenemise toimikute ülekandmisest maksejuhiste toimikute koostamiseni kulunud aeg (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i17: asutuse kliendipõhise lähenemise toimikute ülekandmisest maksejuhiste failide koostamiseni kulunud aeg vastuvõtjariigi asutuste jaoks (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i18: maksejuhiste failide edastamise kanalite kvaliteedi hinnang (kvalitatiivne)

i19: hoiuste tagamise skeemide hinnang ja kinnitus, et maksejuhiste failidest piisab hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks (kvalitatiivne)

i20: muude toimikute kui maksejuhiste failide edastamise kanalite kvaliteedi hinnang (kvalitatiivne) i21: vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemide võimekuse kvaliteedi hinnang päritoluriigi skeemide nimel ja nendega koostöös, et vahetada teavet filiaalide hoiustajate ning laiema avalikkusega, eriti eraldiseisvatele hoiustajatele väljavõtete ja teabe koostamise teel (kvalitatiivne)

i22: vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemi filiaalide hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks rahaliste vahendite ülekandmiseks kasutatavate kanalite kvaliteedi hindamine (kvalitatiivne)

i23: suutlikkus järgida direktiivis 2014/49/EL sätestatud hoiuste tagamise skeemide vahelisi koostöökokkuleppeid käsitlevates suunistes kehtestatud tähtaegu (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i24: vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemi filiaalide hoiustajatele tagasimaksete tegemiseks vajalike rahaliste vahendite päritoluriigi skeemilt vastuvõtjariigi skeemile ülekandmiseks kuluv aeg (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

4.60 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajate i15, i16, i18, i19, i20, i21 ja i22 esitamisel esitama kvalitatiivse skoori, millega on kaasas kvalitatiivse skoori selgitus.

4.61 Näitajate i16 ja i17 esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori ning kvalitatiivse skoori põhjenduse ja aja tundides, kasutades alguspunktina (t = 0) krediidiasutuse poolt kliendipõhise lähenemise toimiku ülekandmist (kvantitatiivne).

4.62 Näitaja i21 kohta teabe esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid keskenduma filiaalide võõrhoiustajatele ja päritoluriigi skeemist erinevate liikmesriikide üldsusele teabe edastamisega seotud spetsiifilistele aspektidele (võrreldes skeemiga samas liikmesriigis asuvate krediidiasutuste hoiustajatele piiriülese koostööta tagasimaksete tegemise stsenaariumi kontekstis).

4.63 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitaja i23 esitamisel esitama kvalitatiivse skoori ja kvalitatiivse skoori põhjenduse ning aja tööpäevades (kvantitatiivne).

4.64 Näitajaga i24 mõõdetava valdkonna hindamisel peaksid päritoluriigi ja vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemid üksteisega koostööd tegema, et määrata rahaliste vahendite vastuvõtjariigi skeemile ülekandmise tähtaeg. Hoiuste tagamise skeemid peaksid kokku arvestama kogu kulunud aja: see hõlmab rahaliste vahendite päritoluriigist vastuvõtjariiki ülekandmisele kulunud aega ning rahaliste vahendite vastuvõtjariigi skeemist hoiustajatele kättesaamiseks kuluvat aega. Selle hindamise läbiviimisel võib kasutada ka näitaja i22 rakendamise tulemusi. Näitaja i24 kohta teabe esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori, täpsustades, kas rahalised vahendid kanti üle tähtaegselt, ning kvalitatiivse skoori selgituse ja tooma välja ülekandmiseks vajaliku aja tööpäevades ja partnerskeemiga kokku lepitud testile kehtiva tähtaja (kvalitatiivne ja kvantitatiivne). Rahastamissuutlikkus

4.65 Lisaks operatiivsuutlikkusele peaksid hoiuste tagamise skeemid testima oma rahastamisvahendite adekvaatsust ja nendele juurdepääsu, et täita põhitestide alusel neile tekkivaid maksekohustusi.

Rahastamisvahendite piisavus

4.66 Hoiuste tagamise skeemid peaksid esmalt hindama eelrahastatavate fondide piisavust (olemasolevad rahalised vahendid), tagantjärele makstavaid osamakseid ja alternatiivseid rahastamisvõimalusi, mida kõik liikmesasutused, millele ei kohaldu tõenäoliselt punktis 3.27 käsitletud kriisilahendustegevus, saavad skeemi sekkumiseks kasutada. See hindamine peaks põhinema konkreetse ajahetke kõigi liikmesasutuste viimasel teatatud tagatud hoiuste summal. See on kontoris läbi viidav (arvutuspõhine) test.

4.67 Tagantjärele rahastamisele tuginedes tuleks arvestada direktiivi 2014/49/EL artikli 10 lõikes 8 sätestatud piiranguid, sh kas krediidiasutuste või investeerimisühingute teatud maksete tegemisest on võimalik saada osaline või täielik vabastus, sest maksed ohustaks selle likviidsust või solventsuspositsiooni P8F⁹ P . Hoiuste tagamise skeemid peaksid ka kaalutlema, kas vajalikud erakorralised tagantjärele makstavad osamaksed vastaksid sättes kehtestatud aastasele 0,5 % piirmäärale. Vastasel korral peaksid nad selgesti otsustama, kas nad suudaksid 0,5 % piirmäära suurendada.

4.68 Tuginemine alternatiivsetele rahastamismeetmetele, näiteks avaliku või erasektori kolmandate isikute laenudele või krediidiliinidele, peaks põhinema testi ajal teada olevate elementide, näiteks kirjalike koostöökokkulepete kaudu võetud vastastikuse laenamise kohustuste, ametlikele krediidiliinide jne objektiivsel hindamisel.

4.69 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma rahastamisvahendite piisavuse testimiseks järgmisi näitajaid kasutama:

i25: eelrahastatavate fondide piisavus suuniste punktis 3.27 kirjeldatud kategooria väliste liikmesasutuste hoiuste tagamise skeemi rahastamisvajaduse katmiseks (teatada puudujäägiga asutuste absoluutne ja suhteline arv ning asjaomastel juhtudel minimaalse, maksimaalse ja keskmise puudujäägi absoluutväärtus ning osakaal rahastamisvajaduses) (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i26: tagantjärele rahastamise piisavus suuniste punktis 3.27 kirjeldatud kategooria väliste liikmesasutuste hoiuste tagamise skeemi rahastamisvajaduse katmiseks ja rahastamisvajaduse katmiseks juhul, kui eelrahastatavatest fondidest ei piisanud (teatada puudujäägiga asutuste absoluutne ja suhteline arv ning asjaomastel juhtudel minimaalse, maksimaalse ja keskmise puudujäägi absoluutväärtus ning osakaal rahastamisvajaduses) (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) i27: alternatiivsete rahastamisvõimaluste piisavus suuniste punktis 3.27 kirjeldatud kategooria väliste liikmesasutuste hoiuste tagamise skeemi rahastamisvajaduse katmiseks ja rahastamisvajaduse katmiseks juhul, kui eelrahastatavatest fondidest ning tagantjärele rahastamisest ei piisanud (teatada puudujäägiga asutuste absoluutne ja suhteline arv ning asjaomastel juhtudel minimaalse, maksimaalse ja keskmise puudujäägi absoluutväärtus ning osakaal rahastamisvajaduses) (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

4.70 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajate i25, i26, i27 esitamisel esitama kvalitatiivse skoori, millega on kaasas kvalitatiivse skoori selgitus.

Juurdepääs rahastamisvahenditele

4.71 Teiseks peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama skeemi sekkumiseks vajalike rahaliste vahendite saamise reguleerimisraamistikku ja otsuste tegemise protsessi. Hoiuste tagamise skeemid peaksid ka hindama oma eelrahastatavatele fondidele juurdepääsemise võimet, likvideerides investeeritud varad sekkumiseks kehtestatud tähtaja raames.

4.72 Sellega seoses tuleks hoiuste tagamise skeemi tagasimaksmise stsenaariumite korral testis arvestada summasid, mis oleksid tagasimakseperioodi ajal tegelikult kättesaadavad. Teiste sekkumisstsenaariumite korral peaksid hoiuste tagamise skeemid kindlaks määrama sellise sekkumise korral maksete tegemise perioodi. See eeldab kõigi stsenaariumite korral investeeritud olemasolevate rahaliste vahendite likviidsuse ja maksekohustuste hindamist, sh halvenenud turuolukorras. Hoiuste tagamise skeemid peaksid testima oma varade terves ulatuses või osalist likvideerimist ning sellest stressitesti tulemusi esitades teatama. Hoiuste tagamise skeemid peaksid võimaluse korral halvenenud turutingimusi kasutama. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele teavet esitades kirjeldama testile kehtivaid eeldusi/tingimusi, näiteks seda, kas nad kasutasid halvenenud turutingimusi, ja kui kasutasid, esitama täpsemad andmed.

4.73 Hoiuste tagamise skeemid peaksid vaatamata oma eelrahastatavate fondide summale testima ka tagantjärele rahastamiseks raha kogumist ning juurdepääsu alternatiivsetele rahastamisvõimalustele. Selle hindamise läbiviimiseks võivad hoiuste tagamise skeemid läbi viia ühe valitud krediidiasutuse maksejõuetuse simuleerimise testi või mitu erinevate eeldustega testi (näiteks eraldi testid iga võimaliku rahastamisallika kohta). Testide läbiviimiseks valitud krediidiasutus ei tohiks olla suuniste punktis 3.27 kirjeldatud kategooriast. Kui hoiuste tagamise skeem valib nii oma operatiivse kui rahastamisvõime hindamiseks ühe krediidiasutuse, peaks skeem tagama, et valitakse krediidiasutus, mille hoiustajate arv jääb punktis 3.27 kirjeldatud kategooriast välja jäävate seotud krediidiasutuste teise kvartiili. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele anonüümselt esitama testiks valitud krediidiasutuse omadused.

4.74 Kui siseriiklike õigusaktidega on esitatud konkreetne kasutatavate rahaliste vahendite, tagantjärele rahastamise ja alternatiivsete rahastamisvõimaluste kasutamise ja vähenemise järjestus, tuleb stressitesti väljatöötamisel arvestada kehtivate eeskirjadega. 4.75 Kui hoiuste tagamise fond on teinud korraldused rohkem kui ühest allikast alternatiivsete rahaliste vahendite saamiseks (nt kommertslaen või riigilaen), peaks skeem konkreetse stressitestimise tsükli jooksul testima vähemalt ühest nendest allikatest rahaliste vahendite kättesaamist. Teisi alternatiivsete vahendite allikaid võib hoiuste tagamise skeem hinnata järgmistes tsüklites.

4.76 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hindama tagantjärele rahastamise ja alternatiivsete rahastamisvõimaluste kättesaamiseks kuluvat aega. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele teatamisel esitama ka sekkumisele kehtiva rahalistele vahenditele juurdepääsemise tähtaja. Hoiuste tagamise skeemid peaksid kaaluma ka tagantjärele rahastamiseks vahendite kogumiseks ülekandekanalitele juurdepääsu saamist, simuleerides selleks näiteks rahaliste vahendite reaalselt terves ulatuses või osaliselt skeemidele üle kandmist või vajalike asutusesiseste protsesside dokumendipõhise ülevaatuse kaudu. Kui tagantjärele rahastamiseks ning eelrahastamiseks kasutatavad kanalid on samad, võivad hoiuste tagamise skeemid testida kas tagantjärele rahastamise või eelrahastamise ülekandekanaleid. Kui jooksva stressitestimise tsükli raames on kogutud eelrahastamise või tagantjärele rahastamise vahendeid, ei pea hoiuste tagamise skeemid ülekandekanaleid eraldi testima ning peaksid teatama reaalse elu kogemusest.

4.77 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma rahastamisvahendite juurdepääsetavuse testimiseks järgmisi näitajaid kasutama:

i28: hoiuste tagamise skeemi sekkumiseks vajalike rahaliste vahendite saamise reguleerimisraamistiku ja otsuste tegemise protsessi kvalitatiivne hindamine (kvalitatiivne)

i29: hinnang hoiuste tagamise skeemi võimele pääseda eelrahastamise vahenditele ligi sekkumistähtaja jooksul kasutatavate rahaliste vahendite raames investeeritud varade likvideerimise teel (kvantitatiivne, mida toetab kvalitatiivne)

i30: hinnang hoiuste tagamise skeemi võimele koguda tagantjärele rahastamise vahendeid, kogudes sekkumistähtaja jooksul erakorralisi makseid (kvantitatiivne, mida toetab kvalitatiivne)

i31: hinnang hoiuste tagamise skeemi võimele pääseda sekkumistähtaja jooksul ligi alternatiivsete rahastamisvõimalustele (kvantitatiivne, mida toetab kvalitatiivne)

4.78 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitaja i28 esitamisel esitama kvalitatiivse skoori, millega on kaasas kvalitatiivse skoori selgitus.

4.79 Näitaja i29 esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori, täpsustades, kas eelrahastamist kasutati sekkumistähtaja jooksul, ning selgituse kvalitatiivse skoori põhjendamiseks, samuti eelrahastusele juurdepääsemiseks kulunud aja tööpäevades ning testitud sekkumisele kehtiva tähtaja tööpäevades (kvalitatiivne ja kvantitatiivne). 4.80 Näitaja i30 esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori, täpsustades, kas tagantjärele rahastamist kasutati sekkumistähtaja jooksul, ning selgituse kvalitatiivse skoori põhjendamiseks, samuti tagantjärele rahastamisele juurdepääsemiseks kulunud aja tööpäevades ning testitud sekkumisele kehtiva tähtaja tööpäevades (kvalitatiivne ja kvantitatiivne).

4.81 Näitaja i31 esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori, täpsustades, kas alternatiivse rahastamise vahendeid kasutati sekkumistähtaja jooksul, ning selgituse kvalitatiivse skoori põhjendamiseks, samuti alternatiivse rahastamise vahenditele juurdepääsemiseks kulunud aja tööpäevades ning testitud sekkumisele kehtiva tähtaja tööpäevades (kvalitatiivne ja kvantitatiivne).

Võimekus aidata kaasa kriisilahendusele, ennetada maksejõuetust ning teha makseid maksejõuetusmenetlustesse

4.82 Hoiuste tegemise skeemid peaksid hindama enda operatiivset ja rahalist võimekust kriisilahendusse maksete tegemiseks ning asjaomastel juhtudel kasutada rahalisi vahendeid maksejõuetuse vältimise funktsioonidega seoses ning punktis 3.2 viidatud maksejõuetusmenetlustesse maksete tegemiseks.

4.83 Hoiuste tagamise skeemid peaksid kasutama vastavalt käesolevatele suunistele läbiviidava asjaomase põhitesti puhul kohalduvaid näitajaid. Need hoiuste tagamise skeemid, mis viivad läbi kriisilahendusse tehtavate maksete, maksejõuetuse vältimise või maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksetega seotud põhiteste võivad kasutada tulemusi ning järeldusi, mis tulenevad asjaomases varasemast tagasimaksete funktsiooni stressitestist kasutatud näitajatest. Need varasemad tulemused peaksid pärinema käimasoleva stressitestimise tsükli (kui tsükkel on käimas) või viimase hoiuste tagamise käigus skeemi läbiviidud stressitestimise tsükli tagasimaksete funktsiooni stressitestist. Varasemate tulemuste kasutamise korral peaksid hoiuste tagamise skeemid mõtlema, kas neid on vaja täiendada kriisilahendusse tehtava makse, maksejõuetuse vältimise või maksejõuetusmenetlusse tehtava makse hindamisega.

Spetsiifilised näitajad

4.84 Hoiuste tagamise faasid peaksid kriisilahendusse, maksejõuetuse ennetamiseks ning maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksete tegemise võimaluste testimiseks kasutama järgmisi näitajaid:

i32: kriisilahenduse korral aeg alates kriisilahendusasutuse taotlusest kuni osamakse tasumiseni (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i33: maksejõuetuse vältimise korral (hinnanguline) hoiuste tagamise skeemi sekkumise läbiviimiseks möödunud aeg (soovi korral – kvalitatiivne ja kvantitatiivne) i34: maksejõuetuse vältimise korral hinnang hoiuste tagamise skeemi kehtestatud protseduuride ja ressursside kvaliteedile veendumaks, et meetmete maksumus ei ole suurem skeemi hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõike 3 punktiga c kehtestatud õigusaktidest tulenevate või lepinguliste kohustuste täitmise kuludest (kvalitatiivne)

i35: maksejõuetuse vältimise korral vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõike 3 punktile d krediidiasutuse riskide jälgimise rangemaks ning kontrolliõiguste suurendamiseks kehtestatud hoiuste tagamise skeemi protseduuride ja kordade kvaliteedi hindamine (kvalitatiivne)

i36: maksejõuetuse vältimise korral hoiuste tagamise skeemi vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõikele 5 erakorraliste maksete tegemise võime kvaliteedi hindamine (kvalitatiivne)

i37: maksejõuetusmenetlustesse maksete tegemise korral hoiuste tagamise skeemi sekkumise läbiviimiseks möödunud aeg (kvalitatiivne ja kvantitatiivne)

i38: maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksete korral nende asutusesiseste protseduuride ja ressursside kvaliteedi hindamine, mille hoiuste tagamise skeem on kehtestanud tagamaks, et hoiuste tagamise skeemi kulud ei ületa vastavalt artikli 11 lõikele 6 tagatud hoiustajatele maksete tegemise netosummat (kvalitatiivne)

4.85 2. suunises viidatud ja näitajaga i32 mõõdetava valdkonna hindamiseks kasutatava kavandamisfaasi ajal peaksid hoiuste tagamise skeemid koostööd tegema kriisilahendusega tegelevate asutustega, et määrata koostööpõhiselt kindlaks periood, mille jooksul tuleb teha kriisilahendusse tehtav makse, et kriisilahendusega tegelev asutus saaks kriisilahendusmeetmed ellu viia. See ajakava võib kasutatud stsenaariumist/kriisilahendusvahendist sõltuvalt varieeruda. Euroopa Pangandusjärelevalve julgustab ka hoiuste tagamise skeeme ja kriisilahendusega tegelevaid asutusi kriisilahendusse tehtavate maksete stressitestide väljatöötamisel ja läbiviimisel koostööd tegema, näiteks ühiste testide läbiviimise teel. Näitaja i32 kohta teabe esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori, täpsustades, kas rahalised vahendid kanti üle tähtaegselt, ning kvalitatiivse skoori selgituse ja tooma välja ülekandmiseks vajaliku aja ja testile kehtiva tähtaja (kvantitatiivne).

4.86 Näitaja i33 kasutamine on vabatahtlik. Näitaja i33 kasutamise otsustamisel peaks hoiuste tagamise skeemid tegema koostööd asjaomaste asutustega, et määrata kindlaks ajakava, mille jooksul meetmeid tuleb rakendada. Hoiuste tagamise skeemid võivad selle ajakava määrata ka juhul, kui neil on asjakohane volitus. Hoiuste tagamise skeemid peaksid nende olemasolu korral arvesse võtma varasemaid reaalseid kogemusi. See ajakava võib kasutatud stsenaariumist/vahendist sõltuvalt varieeruda. Sellest tulenevalt võib hoiuste tagamise skeem aega hinnata ühe põhjal võimalikest stsenaariumitest. Möödunud aja mõõtmiseks kasutatav alguspunkt sõltub kehtivast siseriiklikust raamistikust. See alguspunkt võib olla muuhulgas määratud krediidiasutuse taotluse alusel, määratud asutuse või järelevalveasutuse poolt. Näitaja i33 teatamisel, peaks hoiuste tagamise skeemid täpsustama alguspunkti, millest möödunud aega hinnatakse, ja põhjused, mille tõttu see alguspunkt valiti. Hoiuste tagamise skeemid peaksid esitama ka testi peamised eeldused.

4.87 Näitaja i35 rakendamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid kaaluma vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõike 3 punktile d ning kohalduvatele siseriiklikele õigusaktidele järelevalveasutuste kaasamist. Sel juhul peaksid hoiuste tagamise skeemide hinnang keskenduma ainult võimalikule asutusesisesele tegevusele.

4.88 Näitaja i36 rakendamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid keskenduma konkreetsetele protsessidele, mille nad võivad olla vastavalt hoiuste tagamise skeemide artikli 11 lõikele 5 kehtestanud. Kui spetsiifilisi protsesse ei ole kehtestatud, peaksid hoiuste tagamise skeemid teatama ainult sellest tähelepanekust.

4.89 Näitaja i37 kasutamisel peaks hoiuste tagamise skeemid tegema koostööd asjaomaste asutustega, et määrata kindlaks ajakava, mille jooksul meetmeid tuleb rakendada. Hoiuste tagamise skeemid võivad selle ajakava määrata ka juhul, kui see on kohustuslik. Hoiuste tagamise skeemid peaksid nende olemasolu korral arvesse võtma varasemaid reaalseid kogemusi. See ajakava võib kasutatud stsenaariumist/vahendist sõltuvalt varieeruda. Möödunud aja mõõtmiseks kasutatav alguspunkt sõltub kehtivast siseriiklikust raamistikust. See alguspunkt võib olla muuhulgas määratud krediidiasutuse taotluse alusel, määratud asutuse või järelevalveasutuse poolt.

4.90 Näitajate i33 ja i37 teabe esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori, täpsustades, kas meetmed võeti kasutusele tähtaegselt, ning kvalitatiivse skoori selgituse ja tooma välja testi läbiviimiseks vajaliku aja ja testile kehtiva tähtaja (kvantitatiivne). Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama ka alguspunkti, millest aja möödumist arvestati, ning põhjused, mille tõttu see alguspunkt valiti. Näitaja i38 kohta andmete esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid täpsustama, kas (varasemate reaalsete kogemuste kontekstis või valmisoleku tagamiseks) protseduurid on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, mis on kehtestatud ülekantud tagatud hoiuste võimaliku ostja tuvastamiseks.

4.91 Näitajate i34, i35, i36 ja i38 kohta teabe esitamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama kvalitatiivse skoori, millega on kaasas kvalitatiivse skoori selgitus.

Teised kohaldatavad näitajad

4.92 Hoiuste tagamise skeemid peaksid lisaks punktis 4.84 toodud spetsiifilistele näitajatele kasutama ka järgmisi näitajaid, mis kehtivad ka nende tagasimakse funktsiooni testimisele.

4.93 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma kriisilahendusse tehtavate maksete tegemise võimaluste testimiseks kasutama järgmisi ülaltoodud näitajaid: i5, i6, i7, i8, i28, i29, i30 ja i31. 4.94 Nende näitajate nimetatud eesmärgil kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid arvestama, et skeemi kriisilahendusse tehtava makse võib olla vaja teha tagasimakstava summa hoiustajatele kättesaadavaks tegemiseks sätestatust lühema aja jooksul.

4.95 Näitajate i6 ja i7 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama täiendava personali, eelarve ja teiste ressursside makse kriisilahenduse menetluse vajadustele vastava perioodi jooksul tegemiseks piisavust. Hoiuste tagamise skeemid peaksid kriisilahendusega tegelevate asutustega koostööd tegema, et määrata kindlaks ajakava, mis võib kasutatud stsenaariumist ja kriisilahendusvahendist sõltuvalt varieeruda.

4.96 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajat i8 kasutama ainult juhul, kui nad kasutavad oma tagasimaksefunktsiooni raames tehtavatest erinevaid IT-süsteeme. Näitaja i8 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama kriisilahendusse õigeaegselt makse tegemiseks hädavajalike IT-süsteemide turvalisust.

4.97 Näitaja i28 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid arvesse võtma skeemi spetsiaalselt kriisilahendusse tehtavate maksete kontekstis kasutatava juhtimis- ja otsustamisprotsessiga seotud siseriiklikke õigusakte, lepingulisi ja seadustest tulenevaid sätteid (kui need on olemas).

4.98 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma maksejõuetuse vältimise võimaluste testimiseks kasutama järgmisi ülaltoodud näitajaid: i5, i6, i7, i8, i28 ja i39.

4.99 Näitaja 6 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama olemasoleva personali piisavust skeemi vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõikele 3 läbiviidavate sekkumiste kulude kokku arvestamiseks.

4.100 Näitaja i7 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama täiendava personali piisavust skeemi vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõikele 3 läbiviidavate sekkumiste kulude kokku arvestamiseks.

4.101 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajat i8 kasutama ainult juhul, kui nad kasutavad oma tagasimaksefunktsiooni raames tehtavatest erinevaid IT-süsteeme. Näitaja i8 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama nende IT-süsteemide turvalisust, mis on hädavajalikud skeemi vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõikele 3 läbiviidavate sekkumiste kulude kokku arvestamiseks.

4.102 Näitaja i28 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid arvesse võtma skeemi spetsiaalselt maksejõuetuse vältimise kontekstis kasutatava juhtimis- ja otsustamisprotsessiga seotud siseriiklikke õigusakte, lepingulisi ja seadustest tulenevaid sätteid (kui need on olemas).

4.103 Hoiuste tagamise skeemid võivad oma maksejõuetuse vältimise võimaluste testimise eesmärgil kooskõlas kehtivate riiklike õigusaktidega vabatahtlikult ka näitajaid i30 ja i31 kasutada. 4.104 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksete tegemise võimekuse testimiseks kasutama järgmisi ülaltoodud näitajaid: i5, i6, i7, i8, i28 ja i39.

4.105 Näitaja i7 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama täiendava personali piisavust skeemi vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõikele 6 läbiviidavate sekkumiste kulude kokku arvestamiseks.

4.106 Hoiuste tagamise skeemid peaksid näitajat i8 kasutama ainult juhul, kui nad kasutavad oma tagasimaksefunktsiooni raames tehtavatest erinevaid IT-süsteeme. Näitaja i8 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid hindama nende IT-süsteemide turvalisust, mis on hädavajalikud skeemi vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 11 lõikele 6 läbiviidavate sekkumiste kulude kokku arvestamiseks.

4.107 Näitaja i28 kasutamisel peaksid hoiuste tagamise skeemid arvesse võtma skeemi spetsiaalselt maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksete kontekstis kasutatava juhtimis- ja otsustamisprotsessiga seotud siseriiklikke õigusakte, lepingulisi ja seadustest tulenevaid sätteid (kui need on olemas).

4.108 Hoiuste tagamise skeemid võivad oma maksejõuetusmenetlustesse tehtavad maksete tegemise võimekuse testimise eesmärgil kooskõlas kehtivate riiklike õigusaktidega vabatahtlikult ka näitajaid i30 ja i31 kasutada.

Täiendavad stressistsenaariumid ja täiendavad näitajad

Täiendavad stressistsenaariumid

4.109 Hoiuste tagamise skeemid peaksid kaaluma ühele või mitmele põhitestile teise keerukuse ja stressi taseme lisamist, lisades valitud põhitestile eristsenaariumi suurte väljakutsetega talitluspidevusele või asutuseväliste asjaoludega toodud ülesannete täitmisel lisapinge alla.

4.110 Selliste stsenaariumite näitete mittetäielikku loetellu kuuluvad järgmised: mitu üheaegset hoiuste tagamise skeemi väljamakset, majanduslik stress ja turul likvideerimise või rahaliste vahendite kogumise võime puudumine, skeemi või maksejõuetu krediidiasutuse IT/operatiivsed probleemid, skeemi tööd mõjutavad välised asjaolud, näiteks epideemia/pandeemia, elektrikatkestus, internetiühenduse katkestus või streik. Hoiuste tagamise skeemid peaksid Euroopa Pangandusjärelevalvele teabe esitamisel kirjeldama testi ülesehitust ja valitud stsenaariumit.

4.111 Hoiuste tagamise skeemid peaksid kõnealuse täiendava stressistsenaariumi kasutamisel kasutama järgmist näitajat: i39: hoiuste tagamise skeemi võime tulla toime ohtudega talitluspidevusele ning asutuseväliste asjaoludega, mis tekitavad skeemile ülesannete täitmisel täiendavat stressi (kvalitatiivne)

Omaalgatuslik tegevus, omaalgatuslikult väljatöötatud valdkonnad ja näitajad

4.112 Hoiuste tagamise skeemid võivad – vabatahtlikult – välja töötada täiendavaid omaalgatuslikult kasutatavaid näitajaid, et rõhutada teisi valdkondi peale käesolevates suunistes välja toodute. Hoiuste tagamise skeem võib lisada need täiendavad näitajad skeemi hinnangul tema võimekuse hindamisel olulistele kohalduva stressitestimise tsükli käigus hinnatavatele aspektidele. See on vabatahtlik. Selle variandi eesmärk on tagada hoiuste tagamise skeemidele testimisel ja skeemi hinnangul tema olukorras olulistest aspektidest teatamisel paindlikkust. Nende valdkondade Euroopa Pangandusjärelevalvele esitatavatesse stressitesti aruannetesse lisamine, annab Euroopa Pangandusjärelevalvele ja teistele skeemidele tulevaste vastastikuste eksperdihinnangute läbiviimiseks vajalikku materjali.

4.113 Hoiuste tagamise skeemid peaksid selliste näitajate esitamisel esitama kvalitatiivse skoori, millega on kaasas kvalitatiivse skoori selgitus, ning vajaduse korral ka kvantitatiivse teabe.

⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

⁷ EBA/GL/2016/02.

⁸ Vastavalt hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 14 lõikele 3.

⁹ Vt komisjoni poolt direktiivi 2014/59/EL artikli 104 lõike 4 ja artikli 115 kohaselt vastu võetav delegeeritud õigusakt.

Eraldiseisvate näitajate hindamise süsteem

5.1 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma erinevatele nendes suunistes toodud näitajatele vastupanu võime hindamisel järgmist hindamissüsteemi kasutama.

5.2 Kuna stressitestil on kaks eesmärki – hoiuste tagamise skeemi vastupanuvõime hindamine ja vajakajäämiste või parandamist vajavate valdkondade tuvastamine, et skeemi süsteeme parandada, on eeldatav ja teretulnud, et skeem tuvastab need parandamist vajavad valdkonnad stressitesti läbiviimisel. Seega peaksid hoiuste tagamise skeemid eraldiseisvate näitajate kasutamisel esitama järgmiste erinevate kategooriate kvalitatiivse skoori:

1) Hoiuste tagamise skeem ei ole parandamist vajavaid valdkondi tuvastanud või neid on vähem ning need valdkonnad ei mõjuta tõenäoliselt hoiuste tagamise skeemi võimet täita oma hoiuste tagamise skeemi direktiivist tulenevaid ülesandeid.

2) Hoiuste tagamise skeem tuvastas palju parandamist vajavaid valdkondi, ent need valdkonnad ei mõjuta tõenäoliselt skeemi võimet täita tema hoiuste tagamise skeemi direktiivist tulenevaid kohustusi näiteks seetõttu, et need vajakajäämised on isoleeritud ja/või rikkekohal kergesti lahendatavad.

3) Hoiuste tagamise skeem tuvastas vähe parandamist vajavaid valdkondi, ent need valdkonnad mõjutavad skeemi võimet täita tema hoiuste tagamise skeemi direktiiviga sätestatud kohustusi (seega peaks skeem välja tooma, missuguseid meetmeid on kasutatud või kavatsetakse kasutada lähitulevikus, ning esitama võimalike järeltestide tulemused).

4) Hoiuste tagamise skeem tuvastas väga palju parandamist vajavaid valdkondi ja need valdkonnad mõjutavad skeemi võimet täita tema hoiuste tagamise skeemi direktiiviga sätestatud kohustusi (seega peaks skeem välja tooma, missuguseid meetmeid on kasutatud või kavatsetakse kasutada lähitulevikus, ning esitama võimalike järeltestide tulemused).

5.3 Kvalitatiivseid skoore tuleks juhul, kui see on aruandlusvormil nõutud, täiendada kvantitatiivsete arengute ja selgitustega, mis põhjendaksid esitatud tulemust.

Õigusaktidega sätestatud funktsioonide täitmisel individuaalsetest teguritest hoiuste tagamise skeemide vastupanuvõimeni

5.4 Hoiuste tagamise skeemid peaksid oma erinevatele põhitestides hinnatud seadustega sätestatud funktsioonide osas järgmist hindamissüsteemi kasutama. 5.5 Hoiuste tagamise skeemid peaksid iga põhitesti kohta täpsustama, kas nad näevad end piisavalt vastupanuvõimelise või ebapiisavalt vastupanuvõimelisena.

• • Piisavalt vastupanuvõimeline tähendab, et skeem suudab täita talle direktiividega 2014/49/EL ja 2014/59/EL määratud funktsiooni ning seda on hinnatud asjaomase põhitestiga.
• • Ebapiisavalt vastupanuvõimeline tähendab, et skeem ei suuda täita talle direktiividega 2014/49/EL ja 2014/59/EL määratud funktsiooni ning seda on hinnatud asjaomase põhitestiga.

5.6 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hinnangule lisama esitatud tulemuste selgitused.

5.7 Kui hoiuste tagamise skeemil on seaduslik õigus hoiuste tagamise skeemi direktiivi alusel teatud ülesannet täita, ent ta ei ole vastavat skeemile kohalduvat põhitesti läbi viinud, peaks skeem sellest teatamiseks märkima aruandlusvormi vastavalt väljale valdkonda ei ole testitud ning tooma välja põhjused, miks valdkonda ei testitud.

Üldise vastupanuvõime hindamise süsteem

5.8 Hoiuste tagamise skeemid peaksid üldise vastupanuvõime hindamisel järgmist hindamissüsteemi kasutama.

5.9 Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama kas üldine vastupanuvõime skeemi täielike seaduslike õiguste kasutamisel on piisavalt vastupanuvõimeline või ebapiisavalt vastupanuvõimeline.

• • Piisavalt vastupanuvõimeline tähendab, et hoiuste tagamise skeem suudab täita kõiki funktsioone, mis on talle direktiividega 2014/49/EL ja 2014/59/EL usaldatud.
• • Ebapiisavalt vastupanuvõimeline tähendab, et hoiuste tagamise skeem ei suuda täita kõiki funktsioone, mis on talle direktiividega 2014/49/EL ja 2014/59/EL usaldatud.

5.10 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hinnangule lisama esitatud tulemuste selgitused.

6.1 Võimaluse korral peaks aruandlusvorm hõlmama vähemalt ühe hoiuste tagamise skeemi poole täielikult läbiviidud stressitestimise tsükli tulemusi.

6.2 Hoiuste tagamise skeemid peaksid esitama Euroopa Pangandusjärelevalvele I lisas toodud teabe tähtajaks, mille Euroopa Pangandusjärelevalve teatab asjaomastel juhtudel vastastikuste eksperdihinnangute kavandamise ja läbiviimise ajaks. Võttes arvesse, et Euroopa Pangandusjärelevalve peab teise vastastikuse eksperdihinnangu avaldama 16. juuniks 2025, peaksid hoiuste tagamise skeemid oma tulemused Euroopa Pangandusjärelevalvele esitama 16. juuniks 2024. Hilisemate stressitestide ja aruandlustsüklite osas teatab Euroopa Pangandusjärelevalve järgmised aruannete esitamise tähtajad Euroopa Pangandusjärelevalve hilisemate vastastikuste eksperdihinnangute käigus või muul viisil.

6.3 Hoiuste tagamise skeemid peaksid kasutama aruannete esitamiseks I lisas esitatud aruandlusvormi ja Euroopa Pangandusjärelevalve täpsustatud teabeedastuskanaleid.

6.4 Hoiuste tagamise skeemid peaksid aruandlusvormi täitmisel kinni pidama järgmistest juhistest:

• • Hoiuste tagamise skeemid peaksid esitama iga näitaja kohta (kvalitatiivne) kvalitatiivse skoori (1–4) ning vastava kvalitatiivse skoori põhjenduse. Vajaduse korral peaksid hoiuste tagamise skeemid esitama ka kvantitatiivse teabe, mille alusel skoor määrati, ning esitama võrreldavad andmed tulevaste vastastikuste eksperdihinnangute läbiviimiseks (kvantitatiivne).
• • Kui lisaks kvalitatiivsele skoorile on vaja ka kvantitatiivset teavet, peaksid hoiuste tagamise skeemid näiteks teatud mõõtühikute osas kinni pidama nendes suunistes ja aruandlusvormil toodud juhistest.
• • Kui hoiuste tagamise skeem ei hinnanud teatud valdkonda, peaks skeem selle välja tooma, lisades aruandlusvormil vastavalt väljale märkuse „valdkonda ei testitud“. Lisaks peaksid hoiuste tagamise skeemid lisama ka sõnalise märkuse, et kirjeldada teatud valdkonna hindamata jätmise põhjust.
• • Kliendipõhise lähenemise toimikute testimise korral märgitakse juhul, kui skeem viis ühes krediidiasutuses läbi mitu kliendipõhise lähenemise toimiku testi, et test viidi läbi ühes eraldiseisvas asutuses.