2. suunis. Hoiuste tagamise skeemide stressitestide metoodika

2.1 Tervikliku lähenemisviisi tagamiseks tuleks stressitestide kava koostada keskpika perspektiivi jaoks. Igale stressitestile peaks järgnema mitu põhietappi, nagu on kirjeldatud 2. suunises.

2.2 Direktiivi 2014/49/EL artikli 4 lõike 11 nõuetele vastavuse kaitsmiseks peaksid määratud asutused tagama, et hoiuste tagamise skeemid hangivad oma süsteemide stressitestide tegemiseks vajaliku teabe ja kasutavad seda ainult nende testide tegemiseks ning säilitavad seda ainult selleks vajalikuks ajavahemikuks. Selle direktiivi artikli 4 lõike 9 nõuete täitmise kaitsmiseks ning seda eriti juhul, kui test hõlmab hoiustajate kontode andmete töötlemist, peaksid määratud asutused tagama, et hoiuste tagamise skeemid säilitavad konfidentsiaalsust, töötlevad hoiustajate kontode andmeid kooskõlas direktiiviga 95/46/EÜ P3F⁴ P ning kaitsevad neid andmeid täielikult, sh anonüümistades, kui asjakohane.

Stressitestide programmeerimine

2.3 Hoiuste tagamise skeemid peaksid maksimaalselt kolme aasta pikkuse perioodi jooksul välja töötama stressitestimise programmi, mis hõlmab kõiki 3. suunises nimetatud põhiteste. Stressitestimise tsükkel lõpeb igal juhul siis, kui kõik põhitestid on vähemalt üks kord läbi viidud (pärast suuniste jõustamist või viimase tsükli vastuvõtmist).

2.4 Kavas tuleks sätestada kavakohaste testide hinnanguline ajakava ning määratleda iga testi kavandatud ulatus formaatide ja eelduste seisukohast. Programm võib koosneda ühest või mitmest stressitestimise tsüklist.

2.5 Kava tuleks korrapäraselt ajakohastada, arvestades varasemate stressitestide tulemusi (nt tulemusi, mis tooksid põhjalikuma hindamise vajaduse), tegelikke hoiuste tagamise skeemide sekkumisi või regulatiivnõuete muutusi (nt tagasimakseaegade lühenemine).

2.6 Kui stressitestimise tsükli vältel toimus tegelikkuses sekkumine, mis võimaldas hoiuste tagamise skeemil hinnata mõne või kõigi põhitestide ja/või testimiskava näitajate vastupidavust, peaks hoiuste tagamise skeem kaaluda testimiskava muutmist, et kajastada olukorda, kus tegelikkusel põhinev test asendab algselt kavandatud testi. Sellisel juhul võib hoiuste tagamise skeem alljärgnevalt kirjeldatud kõigi põhietappide täitmise asemel keskenduda aruandluse ja parandusmeetmete etappidele.

Stressitesti põhietapid

2.7 Hoiuste tagamise skeemid peaksid stressitesti tegemisel täitma järgmised etapid.

Planeerimisetapp

2.8 Hoiuste tagamise skeemid peaksid määrama oma sisepersonali hulgast juhtrühma või juhtametniku (edaspidi: „juhtrühm“), kes vastutab stressitestiga hõlmatud ülesannete kavandamise ja koordineerimise eest. Asutusesisene personal tähendab selles kontekstis hoiuste tagamise skeemi töötajaid ja alltöövõtjaid ning teiste avalike asutuste personali, kellele on usaldatud hoiuste tagamise skeemi funktsioone, mis on sätestatud hoiuste tagamise skeemi direktiivi ja pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga. Stressitestide mitmesugustesse faasidesse võib kaasata ka asutuseväliseid osalejaid ja jälgijaid ilma, et nad kaasataks juhtrühma. Kõrgem juhtkond peaks tagama, et juhtrühm saab kogu vajaliku teabe ja hoiuste tagamise skeemi ülejäänud töötajate täieliku toetuse.

2.9 Enne iga testimist peaks juhtrühm määratlema testi toimumise ajavahemiku ning nimetama sise- ja/või välisosalejad ja -vaatlejad.

2.10 Stressitestimise kava alusel peaks juhtrühm määratlema üksikasjalikumalt testi rõhuasetuse, vormid, mõõdetavad näitajad ja testimise aluseeldused (nt hoiuste tagamise skeemi sekkumise rahastamise summa, väljamakse tase likvideerimise korral või mis krediidiasutustele määratakse kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteedikontroll).

2.11 Hoiuste tagamise skeemid võivad kasutada eeldusi varasematest sekkumise juhtudest ning hinnata hoiuste tagamise skeemide süsteemide varasemat tulemuslikkust. Nad võivad imiteerida ka viisi, kuidas nende kava toimiks praegustel tingimustel sarnases olukorras. 2.12 Hoiuste tagamise skeemid peaksid eraldama testi jaoks vajalikud ressursid seoses tugitöötajate, eelarve ja taristuga. Nende vahendite adekvaatsust tuleks testi käigus pidevalt läbi vaadata.

2.13 Hoiuste tagamise skeemid peaksid võtma vajalikud meetmed, et tagada stressitesti eelduste määratlemise objektiivsus, testi läbiviimise objektiivsus ja objektiivsete järelduste koostamine. Hoiuste tagamise skeemid peavad sellistest korraldustest aruandevormi kaudu teatama. Hoiuste tagamise skeem peaks selliste korralduste menetlused dokumenteerima ja tagama, et objektiivsusnõudeid kohaldatakse kõigis testi etappides kõigile testis osalejatele ja vaatlejatele. Selliste korralduste raames peaksid hoiuste tagamise skeemid selgelt eristama juhtrühma ja hoiuste tagamise skeemi raames testi teised osalejad ja vaatlejad. Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama ka asjaoludest, millest tulenevalt sellised korraldused seati, nt hoiuste tagamise skeemi konkreetne ülesehitus/juhtimine, kulude struktuur, huvide konfliktid, lisandväärtus, riiklikud sätted ametisaladuse kohta ja hoiuste tagamise skeemi järelevalve.

2.14 Sellised korraldused võivad kaasata välisvaatlejaid testimise protsessi. Vaatlejad võivad olla määratud asutused, kui nad ise skeeme ei halda, muud avaliku sektori asutused, nõustamisettevõtjad või teised hoiuste tagamise skeemid. Vaatlejate eesmärk on kontrollida, et protsessi juhitakse objektiivselt, ning selles kahtlemise korral peavad nad teatama sellest juhtrühmale. Vaatlejatel peaks olema juurdepääs asjakohasele teabele kõikides protsessi etappides. Selles kontekstis jagatud mis tahes teabele tuleks kohaldada rangeid ametisaladuse nõudeid. Eristamise või alternatiivselt vaatlejate kaasamise nõudeid tuleks käsitada täidetuna seoses kliendipõhise lähenemise toimikute testidega.

2.15 Juhtrühm peaks kontakteeruma sise- ja välisosalejatega ning -vaatlejatega, kes osalevad testi eri etappides, ja tagama, et igaüks mõistab oma rolli seoses testiga.

Toimumisetapp

2.16 Testi toimumise ajal peaks juhtrühm küsima ja koguma testis osalejatelt ning vaatlejatelt 3. ja 4. suunises kirjeldatud teavet, mida on vaja testimisvaldkondade ja näitajate kohta hoiuste tagamise skeemi süsteemide tulemuslikkuse hindamiseks.

2.17 Teste võib korraldada eri vormides, sh reaalajas rollimängu sessioonidena, kus sise- ja välisosalejad imiteerivad toiminguid ja otsuseid, mida nad teeksid konkreetse 3. suunises kirjeldatud põhitesti korral, või back office ’i teabevahetustena (nt kui juhtrühm küsib krediidiasutuselt või investeerimisühingult kliendipõhise lähenemise toimikuid ja mõõdab teabe täpsust). Hoiuste tagamise skeemid peaksid iga testi jaoks valitud vormi tüübist teatama aruandlusvormil, kasutades selleks järgmisi kategooriaid:

• • dokumendipõhised ülevaatused, mis hõlmavad olemasolevate kordade ning korralduste (kvaliteedi) ülevaatust, näiteks (fiktiivse) makse juhtumi kirjeldamiseks ning protsesside algusest peale läbimiseks, et hinnata mitmesuguseid valdkondi.
• • kohapealsed kontrollid, näiteks hoiuste tagamise skeemide või nende teenusepakkujate külastused krediidiasutustesse nende kliendipõhise lähenemise toimikute kvaliteedi hindamiseks. Need külastused saab läbi viia ja täpsustada kohalduva riikliku raamistiku kaudu;
• • simulatsioonid, näiteks teatud põhitesti simulatsioon algusest lõpuni või protsessi osade, näiteks maksekorralduse faili päritoluriigist vastuvõtjariiki hoiuste tagamise skeemile edastamise või eelneva rahastamise ülekande ja krediidiliini kasutamise simulatsioonid;
• • tegeliku elu juhtumid, mis leidsid aset stressitestimise tsükli ajal ning võimaldasid hinnata hoiuste tagamise skeemide käesolevate suunistes käsitletavat võimekust; ja
• • teised testid, mida kasutatakse ainult juhul, kui test ei kuulu ülaltoodud kategooriatesse. Hoiuste tagamise skeem peaks teisi teste aruandes selgitama.

2.18 Toimumisetapis osalejad peaksid, teisiti kui juhtrühm, esindama neid ametiasutusi, üksusi või sisemisi osakondi, sh hoiuste tagamise skeemi raames, mis peaksid võtma vajalikud meetmed, tegema vajalikud otsused või esitama vajaliku teabe reaalse stsenaariumi korral. See võib hõlmata siseosalejaid (nt hoiuste tagamise skeemis rahastamisküsimuste eest vastutav sisemine osakond) või välisosalejaid (nt kriisilahendusasutused, mis määraksid pärast hoiuste tagamise skeemiga konsulteerimist oma kriisilahendusse tehtava makse).

Aruandluse ja parandusmeetmete etapp

2.19 Juhtrühm peaks töötlema ja tõlgendama testi tulemusi eesmärgiga hinnata objektiivselt hoiuste tagamise skeemi vastupidavust tema seadustega määratud kohustuste täitmisel.

2.20 Juhtrühm peaks registreerima tulemused järjepidevalt, kasutades standardvormi, näiteks Euroopa hoiusetagajate foorumi koostatud vormi. Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama stressitestide tulemused määratud asutustele vähemalt korra aastas.

2.21 Stressitestid peaksid olema pideva täiustamise protsessi osa. Kui hoiuste tagamise skeemide süsteemides leitakse stressitesti tulemusel puudusi, peaksid hoiuste tagamise skeemid võtma vastavaid parandusmeetmeid. Kui leitakse puudusi, mis on omistatavad krediidiasutustele, näiteks puudusi kliendipõhise lähenemise toimikutes, peaks hoiuste tagamise skeem võtma vajaduse korral parandusmeetmeid nende krediidiasutuste järelevalve eest vastutava pädeva asutuse kaudu. Hoiuste tagamise skeemid peaksid seejärel veenduma järgmiste testidega, et puudused on kõrvaldatud.

Koostöö asjakohaste haldusasutustega

2.22 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hoidma määratud asutusi täielikult kursis, kui nad kavandavad ja korraldavad stressiteste, v.a juhul kui hoiuste tagamise skeem on ka määratud asutus. Hoiuste tagamise skeemid peaks selleks kolme kuu jooksul pärast stressitestimise kava lõpetamist oma stressitestimise kava esitama selleks määratud asutustele. Sellest teabevahetusest võib alata konstruktiivne dialoog, mis võib kaasa tuua kava täiustamise. Määratud asutused peaksid esitama oma sisendi kuue kuu jooksul pärast hoiuste tagamise skeemi väljatöötatud kava saamist. Mis tahes olulised uuendused tuleks otsekohe teatada määratud asutustele.

2.23 Seejärel tuleb määratud asutusi iga testi kavandamisel teavitada testi ulatusest seoses osalevate krediidiasutuste, testiformaatide, testi eelduste ning muu asjaomase teabega.

2.24 Lisaks sellele peaks hoiuste tagamise skeem enne 3. suunises määratletud põhitesti läbiviimist teatama avaliku sektori asutustele, mis osaleksid seda liiki testitavas seadustega sätestatud funktsioonis. Tagasimakse stsenaariumi testimisel tuleks sellest teatada vähemalt direktiivi 2014/49/EL artikli 3 lõikes 1 nimetatud asjakohastele haldusasutustele ning sama direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 17 nimetatud pädevatele asutustele. Kriisilahenduse stsenaariumi testimise korral tuleks sellest teatada pädevatele asutustele ja kriisilahendusasutustele.

2.25 Hoiuste tagamise skeemid peaksid küsima nende asutuste arvamust testi eelduste kohta ja pakkuma neile võimalust osaleda toimumisetapis. Kui hoiuste tagamise skeem on määratud asutusest eraldi, võib osalemise või konsulteerimise korraldada määratud asutus.

2.26 Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused peaksid kas vahetult või määratud asutuste kaudu tegema koostööd hoiuste tagamise skeemiga stsenaariumide määratlemisel ja testide korraldamisel.

2.27 Hoiuste tagamise skeemid peaksid stressitesti tulemusi I lisas esitatud aruandlusvormi kujul määratud asutustega jagama. Stressitesti tulemust tuleks aruandlusvormina või mõnel teisel kujul asjakohaste asutuste P4F⁵ P soovil ning vastavalt konfidentsiaalsussätetele ka nende asutustega jagada.

⁴ Asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.

⁵ Muuhulgas kriisilahendusasutused või riiklikud pädevad asutused.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/