3. suunis. Põhitestid

3.1 Hindamaks põhjalikult hoiuste tagamise skeemide suutlikkust tulemuslikult käsitleda krediidiasutuse või investeerimisühingu maksejõuetuse juhtumeid, peaksid skeemid testima käesolevas suunises ette nähtud põhiteste.

Põhitestidesse kaasatud hoiuste tagamise skeemi funktsioonid

3.2 Hoiuste tagamise skeemid peaksid hoiuste tagamise skeemi stressitestimise tsükli käigus Euroopa Pangandusjärelevalve läbiviidavat vastastikust eksperdihindamist silmas pidades viima läbi neile seadusega määratud funktsioonide (sätestatud direktiividega 2014/49/EL ja 2014/59/EL ning riigisisesesse õigusesse üle võetud) põhitestid ning tulemused Euroopa Pangandusjärelevalvele esitama. Nendel eesmärkidel peaksid hoiuste tagamise skeemide funktsioonid olema järgmised:

• • teha oma liikmesriigi hoiustajatele tagasimakseid krediidiasutuse maksejõuetuse korral kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 1 (tagasimakse funktsioon);
• • teha teises liikmesriigis volitatud krediidiasutuste asutatud filiaalides hoiustajatele tagasimakseid krediidiasutuse maksejõuetuse korral kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 1 ja artikliga 14 (tagasimakse piiriülese koostöö funktsiooniga). Hoiuste tagamise skeemid peaksid selliseid põhiteste läbi viima ainult juhul, kui nad oleksid vastavalt eespool mainitud hoiuste tagamise skeemi direktiivi artiklile 14 ja kohalduvatele riiklikele sätetele kaasatud piiriülesesse tagasimaksete tegemisse (päritoluriigi või vastuvõtjariigi skeemiga või mõlema rollis);
• • rahastada krediidiasutuste kriisilahendust, et tagada pidev juurdepääs hoiustele kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 2 ja direktiivi 2014/59/EL artikliga 109 (kriisilahendusse tehtava makse funktsioon);
• • kasutada likviidseid rahalisi vahendeid alternatiivsete meetmete võtmiseks, et vältida krediidiasutuse maksejõuetust, kui see on võimalik selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus hoiuste tagamise skeem on asutatud, kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 3 (maksejõuetuse vältimise funktsioon); ning
• • kasutada likviidseid rahalisi vahendeid, et rahastada riigisiseste maksejõuetusmenetluste raames meetmeid, millega säilitatakse hoiustajate juurdepääsu tagatud hoiustele, kui see on võimalik selle liikmesriigi õigusaktide alusel, kus hoiuste tagamise skeem on asutatud, kooskõlas direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikega 6 (maksejõuetusmenetlusse tehtava makse funktsioon).

3.3 Hoiuste tagamise skeemid peaksid regulaarselt läbi viima ka kliendipõhise lähenemise toimiku teste ning nende tulemustest teatama. Regulaarsed kliendipõhise lähenemise toimiku testid on ka põhitestid. Regulaarsete kliendipõhise lähenemise toimiku testide tulemusi ei tohi segi ajada kliendipõhise lähenemise toimiku hindamisega, mis viiakse läbi tagasimakse funktsioonile suunatud põhitesti läbiviimisel. Viimasel juhul tuleb kliendipõhise lähenemise toimiku hindamisest teatada hoiustaja makse põhitesti tulemuste raames.

3.4 Kui hoiuste tagamise skeemid on stressitestimise tsükli käigus süsteeme või protsesse oluliselt muutnud, peavad hoiuste tagamise skeemid teatud põhiteste käimasoleva stressitestimise tsükli käigus uuesti testima – kui selles ajavahemikus uuesti testimine on teostatav. Näiteks kui hoiuste tagamise skeem muudab oma maksemeetodi korrespondentpanga mudelist elektroonilise ülekande mudeliks, kasutades selleks hoiuste tagamise skeemi ette nähtud IT-platvormi, muutub maksete tegemise protsess oluliselt ning hoiuste tagamise skeem peaks vastupanuvõime tagamiseks oma tagasimakse funktsiooni 4. suunises kirjeldatud muutusest mõjutatud näitajate suhtes uuesti testima.

3.5 Hoiuste tagamise skeemid kasutavad põhitestist sõltuvalt 4. suunises välja toodud näitajaid. Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama eespool nimetatud põhitestide tulemused määratud asutustele ja EBA-le I lisas esitatud aruandlusvormi abil.

3.6 Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama iga põhitesti kohta Euroopa Pangandusjärelevalvele aruandlusvormi kasutades maksimaalselt kolmest testist.

3.7 Põhitest tuleb stressitestimise tsükli käigus vähemalt ühel korral täielikult algusest lõpuni läbi viia. Põhitesti kordustestid võib sama stressitestimise tsükli käigus läbi viia mitmete üksikasjalike testidena, mis hõlmavad kõiki vastava põhitestiga seotud näitajaid.

Tagasimakse funktsioon

3.8 Hoiuste tagamise skeemid peaksid testima oma suutlikkust teha hoiustajatele tagasimakseid, nagu on sätestatud direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikes 1. Ükski hoiuste tagamise skeem ei tohiks hoiduda tagasimakse funktsiooni testimisest põhjendusega, et ta on testinud allpool kirjeldatud kriisilahenduse või maksejõuetuse vältimise funktsioone või et kõik seotud krediidiasutused kuuluksid punktis 3.27 kirjeldatud kategooriasse.

3.9 Tagasimakse stsenaariumi korral peaksid hoiuste tagamise skeemid imiteerima ühe või mitme krediidiasutuse maksejõuetust, et hinnata, kas direktiivi 2014/49/EL artiklis 7 nimetatud tagasimakstav summa oleks kättesaadav sama direktiivi artiklis 8 ette nähtud tagasimakseaegade jooksul.

3.10 Hoiuste tagamise skeemid peaksid ka oma hoiustajatele hüvitamise vastupanuvõimet testides hindama oma siseprotsesside kvaliteeti, et koguda ja analüüsida kliendipõhise lähenemise toimikuid ning vajaduse korral täiendavate/parandatud andmete taotlemiseks asjaomase krediidiasutusega suhelda. Neid kliendipõhise lähenemise toimikutega seotud teste ei tohiks segi ajada tavaliste kliendipõhise lähenemise toimiku hindamistega.

3.11 Hoiuste tagamise skeemid peaksid 2. suunises nimetatud kava elluviimise perioodil rakendama tagasimakse funktsioonile kohalduvaid 4. suunises kirjeldatud näitajaid. Tagasimakse piiriülese koostööga

3.12 Kui hoiuste tagamise skeemid täidavad hoiuste tagamise skeemi direktiivi artikli 14 kohaselt päritoluriigi või vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemi rolli, peaks hoiuste tagamise skeem simuleerima ühe või mitme sellise krediidiasutuse maksejõuetust, millel on teises liikmesriigis üks või mitu filiaali.

3.13 Hoiuste tagamise skeemid peaksid need testid läbi viima oma vastavates rollides: päritoluriigi või vastuvõtjariigi hoiuste tagamise skeemina või asjakohastel juhtudel mõlema rollis. Kui hoiuste tagamise skeem asub liikmesriigis, kus asub vähemalt üks teise liikmesriigi krediidiasutuse filiaal, peaks hoiuste tagamise skeem oma rolli testima vastuvõtva skeemina. Kui hoiuste tagamise skeemi mis tahes liikmesasutusel on filiaal teises liikmesriigis, peaks hoiuste tagamise skeem testima oma rolli päritoluriigi skeemina. Kui hoiuste tagamise skeemile kehtivad mõlemad ülaltoodud variandid, peaks ta testima mõlemaid rolle. Kui siseriiklike õigusaktidega on sätestatud, et üks hoiuste tagamise skeem vastutab teiste samas liikmesriigis asuvate skeemide nimel piiriülese hüvitamise eest, kohaldub päritoluriigi-vastuvõtjariigi koostöö põhitestide läbiviimise nõue ainult asjaomasele skeemile.

3.14 Hoiuste tagamise skeemid peaksid võimaluse korral piiriülese koostöö stsenaariumiga tagasimakse testimise korral partnerskeem(ide) valimisel riskipõhise lähenemisviisi kasutamist kaaluma. Näiteks kui hoiuste tagamise skeem X on skeemi Y jaoks päritoluriigi või vastuvõtjariigi skeem ning skeemi Z puhul ainult vastuvõtjariigi skeem, võib skeem X riskipõhise lähenemisviisi alusel otsustada viia testi skeemi Y suhtes läbi päritoluriigi ja skeemi Z suhtes vastuvõtjariigi skeemi rollis.

3.15 Hoiuste tagamise skeemid peaksid 2. suunises nimetatud kavaperioodi jooksul kasutama päritoluriigi ja vastuvõtjariigi koostööga tagasimakse stsenaariumi näitajaid, nagu on kirjeldatud 4. suunises.

3.16 Kui hoiuste tagamise skeemil ei ole võimalik sellist põhitesti läbi viia, sest ükski teine skeem ei otsustanud piiriülese koostöö testi kontekstis partnerskeemina osaleda, tuleks see aruandlusvormil välja tuua märkusega „valdkonda ei testitud“, nagu on kirjeldatud punktis 5.7.

Kriisilahendusse tehtav makse

3.17 Kriisilahenduse stsenaariumide korral tuleks eeldada sekkumist seoses krediidiasutusega, mille suhtes kohaldatakse kriisilahendust kooskõlas direktiiviga 2014/59/EL ja mille korral nõutakse sama direktiivi artikli 109 alusel hoiuste tagamise skeemi makse tegemist.

3.18 Hoiuste tagamise skeemi stressitestid kriisilahenduse stsenaariumide alusel võib teha eraldi või need võivad olla kriisilahendusasutuse juhtimise läbi laiema kriisilahenduse testi osa, kui vastavalt testitakse ja kohaldatakse 4. suunises kirjeldatud ettenähtud näitajate kogumit.

3.19 Kui hoiuste tagamise skeemi stressitest kriisilahenduse stsenaariumi alusel toimub eraldi, peaksid hoiuste tagamise skeemid konsulteerima kriisilahendusasutusega stsenaariumi koostamisel ja testi korraldamisel ning nad peaksid nõudma tema testis osalemist. Kriisilahendusasutused peaksid tegema koostööd hoiuste tagamise skeemidega ja esitama neile vajaliku teabe kas vahetult või määratud asutuste kaudu, et koostada ja rakendada stressiteste.

3.20 Kriisilahenduse rahastamisse tehtava hoiuste tagamise skeemi osamakse eeldatavat taset tuleks kohandada, arvestades direktiivi 2014/59/EL artiklites 108 ja 109 sätestatud eeskirju ning kriisilahenduse stsenaariumi hõlmava testi jaoks valitud krediidiasutuste profiili.

3.21 Erandkorras võib hoiuste tagamise skeem pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist loobuda kriisilahenduse stsenaariumide testimisest, kui ta tuvastab olukorra, milles ükski seotud krediidiasutus ei kuulu punktis 3.27 kirjeldatud kategooriasse.

Maksejõuetuse vältimine

3.22 Kui hoiuste tagamise skeem võib direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõike 3 kohaselt kasutada vahendeid krediidiasutuse maksejõuetuse vältimiseks, peaks ta tegema vähemalt kaht järgmist liiki teste.

• • Test, mis imiteerib ühe või mitme sidusettevõtjast krediidiasutuse finantsolukorra, sh kapitalipositsiooni, varade kvaliteedi ja likviidsuspositsiooni olulist halvenemist. Selles kontekstis peaks test hindama, kas hoiuste tagamise skeem suudaks direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikes 3 sätestatud tingimustel vältida maksejõuetust, sh arvestades nende võimalike rakendatavate alternatiivsete meetmete liiki, ja kas hoiuste tagamise skeemil oleks piisavalt rahalisi vahendeid vajaliku toe andmiseks; ja
• • hoiuste tagamise skeemi riskide seire süsteemide test. Kui eelnevalt on registreeritud hädaolukordi, peaksid hoiuste tagamise skeemid määrama, kas seiresüsteemid on suutnud tuvastada vahetult avalduvat riski.

3.23 Maksejõuetuse vältimisega seotud hoiuste tagamise skeemi stresstestid tuleks läbi viia 4. suunises kirjeldatud määratud näitajate kogumi abil.

Maksejõuetusmenetlustesse tehtavad maksed

3.24 Põhitestides, mis on seotud hoiuste tagamise skeemi maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksetega, tuleks eeldada sekkumist riiklike maksejõuetusmenetluste kontekstis vastavalt direktiivi 2014/49/EL artikli 11 lõikele 6 hoiustajatele tagatud hoiustele juurdepääsu säilitamist.

3.25 Maksejõuetusmenetlustesse tehtavate maksetega seotud hoiuste tagamise skeemi stresstestid tuleks läbi viia 4. suunises kirjeldatud määratud näitajate kogumi abil. Põhitestidesse kaasatavate sidusettevõtjast krediidiasutuste valimine

3.26 Hoiuste tagamise skeem peaks põhitesti läbiviimiseks valima vähemalt ühe sidusettevõtjast krediidiasutuse, mille profiil on adekvaatne testi kavandatud rõhuasetuse, sh juba testitud funktsioonide liigi, stsenaariumi raskuse ja keerukuse ning geograafilise ulatuse jaoks.

3.27 Hoiuste tagamise skeem peaks valima ühe või mitme seotud krediidiasutuse, mida peetakse kriisilahendusse tehtava makse seisukohalt oluliseks. Hoiuste tagamise skeemid peaksid kaaluma kriisilahendusasutustega konsulteerides ühe või mitme seotud krediidiasutuse valimist.

Põhitestide raskus ja keerukus

3.28 Hoiuste tagamise skeemid peaksid läbi viima põhiteste, arvestades mitmesuguseid raskuse ja keerukuse tasemeid. Euroopa Pangandusjärelevalve tunnistab siiski, et teste saab keerukamaks ja raskemaks teha teatud piirini ning et stressitestide stsenaariumid peaksid jääma hoiuste tagamise skeemidele realistlikult kehtivaks. Seega peaksid hoiuste tagamise skeemid aja jooksul aina keerukamaid ja raskemaid stsenaariume kasutama, hinnates samas edasi realistlikult eeldavate baasstsenaariumite haldamise võimet. Hoiuste tagamise skeem võib näiteks esmalt piiriülese koostöö testi läbi viia päritoluriigi skeemi rollis, millel on üks teine vastuvõtjariigi skeemi rolli täitev hoiuste tagamise skeem. Seejärel võib hoiuste tagamise skeem testi keerukamaks muuta, viies korraga läbi teise piiriülese koostöö testi kahe või kolme vastuvõtva hoiuste tagamise skeemiga. Hoiuste tagamise skeemid võivad suurendada ka stressitestide ülesehituse raskust ja keerukust, näiteks erinevat tüüpi testi valimise teel (st hoiuste tagamise skeem võib esialgu läbi viia desktop -harjutus teatud aspekti hindamiseks ja seejärel sama aspekti hindamiseks ka simulatsiooni).

3.29 Hoiuste tagamise skeemid peaksid kaaluma ühele või mitmele põhitestile teise keerukuse ja stressi taseme lisamist, lisades valitud põhitestile nn eristsenaariumi suurte probleemidega talitluspidevusele või asutuseväliste asjaoludega, mis seaksid hoiuste tagamise skeemi tema 4. suunises toodud ülesannete täitmisel lisapinge alla.

3.30 Hoiuste tagamise skeemid peaksid teatama, kas ja kuidas nad on aja jooksul hoiuste tagamise skeemi läbiviidud stressitestide raskust ja keerukust suurendanud (võrreldes eelmise stressitestimise tsükliga või asjaomastel juhtudel aruandes käsitletava stressitestimise tsükli käigus). Hoiuste tagamise skeem peaks kaaluma kahe stressitestimise tsükli vahel stressitesti raskuse ja keerukuse suurendamist. Hoiuste tagamise skeem peaks kaaluma ka sama stressitestimise tsükli raames kahe sarnase läbi viidud (samal juriidilisel funktsioonil põhineval) stressitesti raskuse ja keerukuse suurendamist.

3.31 Ajaloolise asjakohasuse tagamiseks peaksid hoiuste tagamise skeemid 2. suunises nimetatud kava vältel testima stsenaariume, millega hinnatakse nende süsteemide suutlikkust tulla toime varem, eelkõige aastatel 2008–2012 kogetud liiki ja intensiivsusega sekkumise juhtumitega.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/