Organisatsioonilised ja juhtimismeetmed

Kui asjakohane, tuleks jätkata ka süsteemiülest koordineerimist, et keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidega seotud stressitestid kajastaksid laiemaid finantsstabiilsuse riske ja võimalikku sektorite vahel ülekanduvat mõju.

Lõimimine järelevalveprotsessi

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisvaldkonna stressitestide tulemused tuleks lõimida võimalikult suures ulatuses laiemasse järelevalveprotsessi. Kuivõrd metoodika ja andmete kättesaadavus arenevad aja jooksul, peaksid pädevad asutused kasutama tulemusi riskide hindamisel, kapitali adekvaatsuse läbivaatamisel ja/või finantseerimisasutustega peetavatel strateegilistel aruteludel.

Tulemustest tuleks lähtuda ka järelevalve järelmeetmete ja poliitikasoovituste kavandamisel, kui keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskid ohustavad tõenäoliselt oluliselt finantsstabiilsust.

Teabe avalikustamine

Tulemuste avalikustamine peaks olema kooskõlas asjaomase valdkonna eeskirjade ja järelevalvetavaga. Tulemuste avaldamise üle otsustamisel peaksid pädevad asutused kaaluma üksikute või koondtulemuste avaldamise võrdlevaid eeliseid. Avalikustamise taset tuleks kalibreerida metoodika usaldusväärsuse ja andmete kvaliteedi alusel. Pädevad asutused peaksid arvestama, et läbipaistvus suurendab turudistsipliini, sidusrühmade usaldust ja vastutust. Samuti peaksid nad tagama, et teavet tõlgendataks õigesti ja see ei põhjustaks soovimatuid turumoonutusi. Avalikustamine võib suureneda, kui tulemused muutuvad usaldusväärsemaks.

Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskidega seotud stressitestimise korrapärane läbivaatamine ja areng

Võttes arvesse keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide ning stressitestimise meetodite muutuvat olemust, peaksid pädevad asutused oma stressitestimise raamistikud korrapäraselt läbi vaatama ja neid täiustama. Varasematest testidest saadud kogemusi tuleks arvestada hilisemates testides ning ajakohastused peaksid kajastama uusi parimaid tavasid, uusi regulatiivnõudeid ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisandmete ning modelleerimistehnikate arengut.

Ühissuuniseid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2027.

A rigorous quality assurance process should be implemented to verify the accuracy, consistency, and reliability of stress test results. Competent authorities should establish review mechanisms (e.g. benchmarking or peer reviews) to assess data quality, methodology robustness, and, where appropriate, scenario adequacy. Where necessary, expert judgment should complement quantitative findings to mitigate model limitations.

Effective dialogue with financial entities

Competent authorities should maintain effective and structured dialogue with financial entities throughout the stress testing process. This includes providing clear guidance on expectations, facilitating engagement at key stages, and ensuring that financial entities have the opportunity to clarify methodological aspects. Regular interaction will enhance the credibility of the exercise and improve financial entities’ ability to incorporate ESG risk considerations into their own risk management frameworks.

Cross-border and system-wide coordination

Where relevant and possible, competent authorities should coordinate across jurisdictions to allow a harmonised approach to ESG stress testing for cross-border financial groups. This includes collaboration with other supervisory authorities to align methodologies, share best practices, and avoid regulatory fragmentation.

When relevant, system-wide coordination should also be pursued to ensure that ESG stress tests account for broader financial stability risks and potential spillover effects across sectors.

Integration into the supervisory process

ESG stress test results should be, to the extent possible, integrated into the broader supervisory process. As methodological aspect and availability of data develop over time, competent

14 authorities should use the findings to inform risk assessments, capital adequacy reviews, and/or strategic discussions with financial entities.

The results should also guide supervisory follow-up measures and policy recommendations where ESG risks are identified as likely to pose material threats to financial stability.

Public disclosure of information

Publication of results should be in line with relevant sectoral regulation and supervisory practice. When choosing to publish results, competent authorities should weigh up the comparative benefits of publishing individual or aggregate results. The level of disclosure should be calibrated based on the reliability of the methodology and the quality of the data. Competent authorities should consider that transparency enhances market discipline, stakeholder confidence, and accountability. They should also ensure that information is interpreted correctly and does not lead to unintended market distortions. Disclosure can increase as results become more robust.

Regular review and evolution of ESG stress testing

Given the evolving nature of ESG risks and stress testing methodologies, competent authorities should regularly review and refine their stress testing frameworks. Lessons learned from previous exercises should be incorporated into the following ones, and updates should reflect emerging best practices, new regulatory requirements, and advancements in ESG data and modelling techniques.