5.6. Riskijuhtimise raamistik

Finantsinstitutsiooni riskijuhtimise raamistiku hindamisel peaksid pädevad asutused hindama, kas finantsinstitutsioon järgib EBA suuniseid sisejuhtimise kohta, digitaalse tegevuskerksuse määrust ja muid EBA suuniseid, mis on välja antud vastavalt direktiivi 2013/36/EL (sisejuhtimise korra, protsesside ja mehhanismide kohta) artikli 74 lõikele 3. Sellega seoses peaksid pädevad asutused muu hulgas kaaluma, kas:

• a. finantsinstitutsioon on kehtestanud asjakohase riskijuhtimise raamistiku ja riskijuhtimisprotsessid, mis hõlmavad asjakohast ning rakendatud riskistrateegiat, riskivalmidust, sealhulgas kolmanda isiku riskijuhtimispoliitikat, sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistikke ning stressitestide läbiviimise võimekust ja tulemusi;
• b. vajaduse korral hõlmab kontserniülene riskijuhtimise raamistik kõiki olulisi riske, sõltumata sellest, kas risk tuleneb konsolideerimisele mittekuuluvatest üksustest, ning annab tervikliku ülevaate kõigist riskidest, millega finantsinstitutsioon kokku puutub või võib kokku puutuda;
• c. juhtorgan kannab lõplikku vastutust riskistrateegia, riskivalmiduse ja riskijuhtimise raamistiku eest ning tagab asjakohase suunamise ja järelevalve;
• d. finantsinstitutsioon ja (kui on asjakohane) konsolideeriv finantsinstitutsioon on dokumenteerinud ning rakendanud asjakohase riskistrateegia ja riskivalmiduse, mis hõlmab kõiki finantsinstitutsiooni olulisi riske, mis sisaldab riskilimiite ja -taluvusi ning kajastab finantsinstitutsiooni rahalisi vahendeid;
• e. riskijuhtimisraamistikuga on kehtestatud piisavad menetlused riskide tuvastamiseks, mõõtmiseks, maandamiseks ja jälgimiseks ning mis ulatuses see on lõimitud finantsinstitutsiooni üldstrateegiasse ja kuidas see seda mõjutab;
• f. otsustusprotsessid on selged, läbipaistvad ja piisavalt dokumenteeritud ning neis võetakse arvesse asjakohaseid riskikaalutlusi ning seda, kas eeskirjadest ja nende muudatustest teavitatakse nõuetekohaselt ja õigeaegselt;
• g. äristrateegia, riskistrateegia, digitaalse tegevuskerksuse strateegia, riskivalmiduse ja riskijuhtimise raamistiku ning kapitali- ja likviidsusjuhtimise raamistike ning finantsinstitutsiooni keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide käsitlemise kava vahel on asjakohased ja järjepidevad seosed vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 76 lõikele 2.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on kehtestatud juhtorgani poolt heaks kiidetud, nõuetekohaselt dokumenteeritud uute toodete heakskiitmise poliitika, mis käsitleb uute turgude, toodete ja teenuste arendamist ning olemasolevate toodete ja teenuste olulisi muudatusi, sealhulgas erandlikke tehinguid. Pädevad asutused peaksid kaaluma ka seda, kas riskijuhtimis- ja vastavuskontrolli funktsioonid on asjakohaselt kaasatud uute toodete või olemasolevate toodete oluliste muudatuste hindamisse ja heakskiitmisse, kusjuures heakskiitmine on seotud vastavate kontrollimeetmete piisavusega.

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistikud

Finantsinstitutsiooni sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistike hindamisel peaksid pädevad asutused hindama finantsinstitutsiooni vastavust EBA suunistele sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi teabe kohta²² . Finantsinstitutsiooni sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistike hindamine peaks hõlmama sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi korrapärast läbivaatamist ning määrama kindlaks nende usaldusväärsuse, tõhususe ja terviklikkuse. Sellega seoses peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. hindama, kuidas on sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess integreeritud finantsinstitutsiooni üldistesse riskijuhtimise ja strateegilise juhtimise tavadesse, sealhulgas kapitali ja likviidsuse planeerimisse, ning nende tulevikku suunatud olemuse ulatust;
• b. kaaluma sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi asjakohasust sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatse taseme hindamiseks ja säilitamiseks, et katta finantsinstitutsioonide riske ja teha usaldusväärseid äriotsuseid (nt seoses äriplaani alusel kapitali eraldamisega), sealhulgas stressitingimustes;
• c. hindama, kas sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsess ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsess on kaasatud finantsinstitutsiooni kõigil tasanditel otsuste tegemise ja juhtimise protsessidesse (nt piirangute seadmine, tulemuslikkuse mõõtmine);
• d. kontrollima, kas juhtorgan teeb regulaarset järelevalvet sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistike üle, sh kiidab need raamistikud ja nende tulemused heaks;
• e. hindama, kas sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi rakendatakse järjepidevalt ja proportsionaalselt finantsinstitutsiooni kõigi ärivaldkondade ja juriidiliste isikute suhtes ning kas need hõlmavad kõiki olulisi riske, millega finantsinstitutsioon kokku puutub või võib kokku puutuda;
• f. hindama vastavust asjaomastele õigus- ja regulatiivsetele nõuetele ning kaaluma, kas finantsinstitutsiooni sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessis tuvastatakse tekkivaid riske ja/või madala tõenäosusega, kuid suure mõjuga riske, sealhulgas IKT-riske, keskkonnariske ja geopoliitilist ebakindlust;
• g. hindama, kas kõrvalekalded finantsinstitutsiooni standardsest sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessist või sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist on tema ühe või mitme juriidilise isiku või ärivaldkonna puhul põhjendatud.

²² Suunised järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi eesmärgil sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raames kogutava teabe kohta (EBA/GL/2016/10).

Hindamised peaksid aitama kaasa teise samba kapitalinõude arvutamisele ja kapitali adekvaatsuse hindamisele, nagu on kirjeldatud jaotises 7, ning samuti likviidsuse ja rahastamise adekvaatsuse hindamisele, nagu on kirjeldatud jaotises 8.

Finantsinstitutsiooni stressitestimise hindamine

Finantsinstitutsiooni stressitestimise hindamisel peaksid pädevad asutused hindama, kas finantsinstitutsioon järgib EBA suuniseid stressitestide kohta²³ ning EBA suuniseid keskkonnastsenaariumide analüüsi kohta keskkonnariskide integreerimiseks. See hindamine hõlmab finantsinstitutsiooni stressitestimise programmi läbivaatamist, võttes arvesse finantsinstitutsiooni suurust ja sisemist töökorraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.

²³ EBA suunised stressitestide kohta (EBA/GL/2018/04).

Pädevad asutused peaksid tegema finantsinstitutsiooni stressitestimise programmi kvalitatiivseid hindamisi ja ka stressitestide tulemuste kvantitatiivseid hindamisi. Pädevad asutused peaksid kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete hindamiste tulemusi kaaluma koos järelevalvealaste stressitestide tulemustega (vt jaotis 11), et hinnata kapitali ja likviidsuse adekvaatsust ning määrata asjakohane järelevalveline reageerimine tuvastatud puudustele. Kui stressitestide läbivaatamise käigus tuvastatakse puudusi finantsinstitutsiooni juhtimises ja kogu finantsinstitutsiooni hõlmavates kontrollimehhanismides, peaksid pädevad asutused neid puudusi arvesse võtma kõnealuste valdkondade hindamisel. Lisaks võib finantsinstitutsiooni stressitestide tulemusi kasutada finantsinstitutsiooni kapitali planeerimise hindamiseks ning likviidsuse adekvaatsuse hindamiseks vajalike likviidsusnõuete kvantifitseerimiseks.

Pädevad asutused peaksid hindama, mil määral on stressitestimine lõimitud finantsinstitutsiooni riskijuhtimise raamistikku, sealhulgas seda, kuidas stressitestimist võetakse arvesse finantsinstitutsiooni riskivalmiduse ja -limiitide kehtestamise protsessis. Lisaks peaksid pädevad asutused hindama finantsinstitutsiooni kõrgema juhtkonna ja juhtorgani osalemist stressitestide programmis, sealhulgas sellega seotud sisemist aruandlust, ning stressitestimise ja nende tulemuste integreerituse astet otsustusprotsessidesse.

Stressitestide programmi, stressitestide tulemuste ja kavandatud juhtimismeetmete hindamisel peaksid pädevad asutused arvestama nii idiosünkraatilisi kui ka süsteemiüleseid perspektiive. Pädevad asutused peaksid kaaluma juhtimismeetmete teostatavust stressiolukordades, sealhulgas seda, kas meetmete rakendamise tähtajad on realistlikud, ja võtma arvesse finantsinstitutsiooni eripära. Piiriüleste konsolideerimisgruppide stressitestimise programmide läbivaatamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse võimalikke takistusi grupisisesel kapitali ja likviidsuse ülekantavusel ning mis tahes grupisisese finantstoetuse korra toimimisel, mis võivad tekkida stressiolukorras.

Pädevad asutused peaksid hindama stressitestide tulemusi²⁴ ning seda, kas finantsinstitutsioon suudab ebasoodsa stsenaariumi korral säilitada kohaldatavat järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogukapitalinõuet ning kas on tuvastatud juhtimismeetmed, et käsitleda võimalikke järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kogukapitalinõudega seotud rikkumisi. Pädevad asutused peaksid kaaluma ka stressitestide mõju finantsinstitutsioonide finantsvõimenduse määrale ning samuti nende kõlblikele kohustustele, mida hoitakse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete täitmiseks, nagu on sätestatud direktiivis 2014/59/EL.

²⁴ Käesoleva punkti kohaldamisel ei laiene stressitestid vastupidistele stressitestidele.

Stressitestide tulemuste hindamisel peaksid pädevad asutused kaaluma ka kõiki teadaolevaid tulevikus rakenduvaid regulatiivmuudatusi, mis mõjutavad finantsinstitutsiooni stressitesti tegemise ulatuses ja ajavahemikus.