XXX LISA Tabelid ja vormid tururiski käsitleva teabe avalikustamiseks standard- ja sisemeetodil: juhised

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

a

Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktides a ja d osutatud riskijuhtimise eesmärke ja tururiski juhtimise põhimõtteid käsitleva teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe:

b

Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktis b osutatud tururiski juhtimise funktsiooni ülesehitust ja korraldust käsitleva teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe:

c

Kapitalinõuete määruse artikli 435 lõike 1 punktis c osutatud tururiski aruandluse ja mõõtmise süsteemide ulatust ja laadi käsitleva teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tururiski aruandluse ja mõõtmise süsteemide ulatuse ja laadi kirjelduse.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

Outright-tooted

1

Intressirisk (üldine ja spetsiifiline)

Kauplemisportfelli kuuluvate kaubeldavate võlainstrumentide positsioonide üldine ja spetsiifiline risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile, välja arvatud väärtpaberistamisega seotud spetsiifiline risk ja välja arvatud optsioonid.

2

Aktsiarisk (üldine ja spetsiifiline)

Kauplemisportfelli kuuluvates omakapitaliinstrumentides olevate positsioonide üldine ja spetsiifiline risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatükile, välja arvatud optsioonid.

3

Valuutarisk

Välisvaluuta positsioonide risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 3. peatükile, välja arvatud optsioonid.

4

Kaubarisk

Kaubapositsioonide risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 4. peatükile, välja arvatud optsioonid.

Optsioonid

5

Lihtsustatud meetod

Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 329 lõikes 3 määratletud optsioonid või ostutähed, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muu kui deltariskiga seotud omavahendite nõuded lihtsustatud meetodi abil (1).

6

Täiustatud deltameetod

Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 329 lõikes 3 määratletud kauplemisportfelli kuuluvad optsioonid või ostutähed, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muu kui deltariskiga seotud omavahendite nõuded täiustatud deltameetodi abil (2).

7

Stsenaariumimeetod

Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artikli 329 lõikes 3 määratletud kauplemisportfelli kuuluvad optsioonid või ostutähed, mille puhul krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad muu kui deltariskiga seotud omavahendite nõuded stsenaariumimeetodi abil (3).

8

Väärtpaberistamine (spetsiifiline risk)

Kauplemisportfelli kuuluvate väärtpaberistamise positsioonide spetsiifiline risk vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 2. peatüki artiklitele 337 ja 338.

9

Kokku

Vormi ridadel 1–8 esitatud summade kogusumma.

Veeru täht

Selgitus

a

Riskiga kaalutud vara

Kapitalinõuete määruse artikli 438 punktis d osutatud riskiga kaalutud vara, arvutatuna veerus b esitatud väärtusena, mis on korrutatud 12,5-ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

EU (a)

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis c osutatud teabe avalikustamisel kapitalinõuete määruse artiklis 104 sätestatud nõuete täitmise ulatuse ja metoodikate kohta esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe:

EU (b)

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis c osutatud teabe avalikustamisel kapitalinõuete määruse artiklis 105 sätestatud nõuete täitmise ulatuse ja metoodikate kohta esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe:

A

Kapitalinõuete määruse artiklis 365 määratletud VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudeleid kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud

a

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis i ja artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelitega hõlmatud tegevusi ja riske, täpsustades, kuidas need jaotuvad portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.

b

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud järgmise teabe:

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis i osutatud teabe avalikustamine kasutatava mudeli tunnuste kohta hõlmab järgmist:

c

Regulatiivsete VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite üldine kirjeldus.

d

Juhtimise eesmärgil kasutatavate mudelite ja regulatiivsetel eesmärkidel kasutatavate mudelite vahelised peamised erinevused (10 päeva 99 %) VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite puhul.

e

VaR riskiväärtuse mudelite puhul:

i

andmete ajakohastamise sagedus;

ii

mudeli kalibreerimiseks kasutatud andmeperioodi pikkus. Kasutatava kaalusüsteemi kirjeldus (kui see on olemas);

iii

kirjeldus selle kohta, kuidas krediidiasutus või investeerimisühing määrab kindlaks kümnepäevase hoidmisaja (näiteks kas ta suurendab ühe päeva VaR riskiväärtust 10 ruutjuure võrra või mudeldab otse kümne päeva VaR riskiväärtust?);

iv

kirjeldus agregeerimismeetodi kohta, mis on spetsiifilise ja üldise riski agregeerimise meetod (st kas krediidiasutused ja investeerimisühingud arvutavad spetsiifilise nõude eraldiseisva omavahendite nõudena, kasutades teistsugust meetodit kui üldise riski arvutamiseks, või kas krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad mudelit, mis eristab üldist ja spetsiifilist riski);

v

hindamispõhimõte (täielik ümberhindlus või ligikaudsete väärtuste kasutamine);

vi

kas riskitegurite võimalike muutuste imiteerimisel kasutatakse absoluutseid või suhtelisi tulusid (või segameetodit) (st hindade või määrade proportsionaalne või absoluutne muutus).

f

Stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudelite puhul:

i

kirjeldus selle kohta, kuidas määratakse kindlaks kümnepäevane hoidmisaeg. Näiteks kas krediidiasutus või investeerimisühing suurendab ühe päeva VaR riskiväärtust 10 ruutjuure võrra või mudeldab otse kümne päeva VaR riskiväärtust? Kui meetod on sama kui VaR riskiväärtuse mudelite puhul, võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud seda kinnitada ja viidata eespool punkti e alapunktis iii avalikustatud teabele;

ii

krediidiasutuse või investeerimisühingu valitud stressiperioodi kirjeldus ja selle valiku põhjendus;

iii

hindamispõhimõtte kirjeldus (täielik ümberhindlus või ligikaudsete väärtuste kasutamine).

g

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iii osutatud teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud selliste modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatavate stressitestide kirjelduse, mis on kooskõlas eespool rea A alapunkti a kohaselt avalikustatud teabega (peamised stsenaariumid, mis on välja töötatud selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks, mille suhtes kohaldatakse grupi tasandil VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse mudeleid).

h

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iv osutatud teabe avalikustamisel esitavad krediidiasutused ja investeerimisühingud sisemudelites ja modelleerimisprotsessides kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise/valideerimise meetodi kirjelduse.

B

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski omavahendite nõuete mõõtmiseks sisemudeleid vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. ja 4. jaole

a

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii ja artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudelitega hõlmatud riske, täpsustades, kuidas need jaotuvad portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.

b

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis b osutatud teave sisaldab sellise täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeli kohaldamisala kirjeldust, mille jaoks pädev asutus on loa andnud, ning seda täiendatakse teabega selle kohta, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused selliseid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid; sealhulgas märgitakse mudelitega hõlmatud omavahendite nõuete protsent või see, kas kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul kasutatakse samu täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeleid.

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii osutatud teave täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudelite tunnuste kohta hõlmab järgmist:

c

täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski sisemudelite puhul kasutatud metoodika üldine kirjeldus, sealhulgas:

i

teave üldise modelleerimismeetodi kohta (eelkõige riskimarginaalipõhised mudelid või krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksi põhised mudelid);

ii

teave krediidikvaliteedi hinnangute muutmise maatriksi kalibratsiooni kohta;

iii

teave korrelatsiooni eelduste kohta;

d

krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad likviidsusperioodide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kirjelduse;

e

krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika kirjelduse.

f

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad mudelite valideerimisel kasutatud meetodi kirjelduse.

g

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iii osutatud teave hõlmab selliste modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatavate stressitestide kirjeldust, mis on kooskõlas eespool rea B alapunktis a avalikustatud teabega (peamised stsenaariumid, mis on välja töötatud selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks, mille suhtes kohaldatakse grupi tasandil täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeleid).

h

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iv osutatud teave hõlmab täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski sisemudelites ning modelleerimisprotsessides kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise/valideerimise meetodi kirjeldust.

C

Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes kasutavad korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli omavahendite nõuete mõõtmiseks sisemudeleid (üldine riskinäitaja) vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.

a

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii ja artikli 455 punktis b osutatud teabe avalikustamisel kirjeldavad krediidiasutused ja investeerimisühingud üldise riskinäitaja mudelitega hõlmatud riske, täpsustades, kuidas need jaotuvad portfellides/alamportfellides, mille jaoks pädev asutus on loa andnud.

b

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis b osutatud teave sisaldab selliste üldise riskinäitaja mudelite kohaldamisala kirjeldust, mille jaoks pädev asutus on loa andnud. Seda täiendatakse teabega selle kohta, millised konsolideerimisgruppi kuuluvad üksused neid mudeleid kasutavad ja kuidas mudelid esindavad kõiki konsolideerimisgrupi tasandil kasutatavaid mudeleid; samuti märgitakse mudelitega hõlmatud omavahendite nõuete protsent või see, kas kõigi tururiski positsiooniga üksuste puhul kasutatakse samu täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski mudeleid.

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis ii osutatud teave üldise riskinäitaja mudelite tunnuste kohta hõlmab järgmist:

c

korrelatsioonil põhinevaks kauplemiseks kasutatava metoodika üldine kirjeldus, sealhulgas:

i

teave üldise modelleerimismeetodi kohta (mudeli valiku ning makseviivituse / reitingute muutmise ja riskimarginaali vastastikseos: i) eraldi, kuid korrelatsioonis olevad stohhastilised protsessid, mis mõjutavad reitingute muutumist / makseviivitust ja riskimarginaalide muutumist; ii) riskimarginaalide muutused, mis mõjutavad reitingute muutumist / makseviivitust, või iii) makseviivitus / reitingu muutumine, mis mõjutab riskimarginaali muutumist);

ii

aluskorrelatsiooni parameetrite kalibreerimiseks kasutatud teave: seeriate hinnakujundus makseviivitusest tingitud kahjumäära alusel (konstantne või stohhastiline);

iii

teave selle kohta, kas valitud on positsioonide aegumine (kasum ja kahjum, mis põhineb mudelis imiteeritud turuliikumisel, mis on arvutatud iga positsiooni aegumiseni jäänud aja alusel üheaastase ajavahemiku lõpus või arvutamise päeval).

d

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad likviidsusperioodide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kirjelduse.

e

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad nõutavale usaldusväärsuse standardile vastava kapitalihinnangu leidmise metoodika kirjelduse.

f

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad mudelite valideerimisel kasutatud meetodi kirjelduse.

g

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iii osutatud teave hõlmab modelleerimisparameetrite suhtes kohaldatavate stressitestide kirjeldust (peamised stsenaariumid, mis on välja töötatud selliste portfellide tunnuste käsitlemiseks, mille suhtes kohaldatakse grupi tasandil üldise riskinäitaja mudeleid).

h

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punkti a alapunktis iv osutatud teave hõlmab üldise riskinäitaja sisemudelites ja modelleerimisprotsessides kasutatud andmete ja parameetrite täpsuse ja sisemise järjepidevuse järeltestimise või valideerimise meetodi kirjeldust.

i

Krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavad teavet, mis on avalikustatud täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski sisemudelite ning korrelatsioonil põhinevate kauplemisportfellide kohta, artikli 455 punktis f osutatud teabega alamportfellide kaalutud keskmise likviidsusperioodi kohta, mis on kooskõlas tabeli EU MRB rea B alapunkides a ja d ning rea C alapunktides a ja d esitatud kirjeldusega.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

1

VaR riskiväärtus (suurim väärtustest a ja b)

a

Eelmise päeva VaR riskiväärtus (VaRt–1)

Eelmise päeva VaR riskiväärtus (VaRt–1), mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 1.

b

Korrutustegur (mc) korda 60 tööpäeva päevaste VaR riskiväärtuste keskmine (VaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikli 365 lõike 1 alusel arvutatud eelnenud 60 tööpäeva päevaste VaR riskiväärtuste keskmine (VaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (mc) vastavalt artiklile 366.

2

Stressiolukorra VaR riskiväärtus (suurim väärtustest a ja b)

a

Viimane kättesaadav stressiolukorra VaR riskiväärtus (SVaRt–1)

Viimane kättesaadav stressiolukorra VaR riskiväärtus (sVaRt–1), mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 2.

b

Korrutustegur (ms) korda 60 tööpäeva päevaste stressiolukorra VaR riskiväärtuste keskmine (sVaRavg)

Kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikes 2 sätestatud viisil ja sagedusega eelnenud 60 tööpäeva jooksul arvutatud stressiolukorra VaR riskiväärtuste keskmine (sVaRavg), korrutatuna korrutusteguriga (ms) vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 366.

3

Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutmise risk (suurim väärtustest a ja b)

a

Kõige viimane täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski väärtus

Kõige viimane täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. jaole.

b

Eelneva 12 nädala keskmine täiendava makseviivituse ning reitingute muutumise riski väärtus

Täiendava makseviivituse ning reitingute muutumise riski väärtuse eelneva 12 nädala keskmine, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. jaole.

4

Üldine riskinäitaja (suurim väärtustest a, b ja c)

a

Kõige viimane üldine riskinäitaja

Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kõige viimane riski väärtus, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.

b

12 nädala keskmine üldine riskinäitaja

Korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli riski väärtuse eelneva 12 nädala keskmine, mis on arvutatud vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.

c

Üldine riskinäitaja – alammäär

8 % omavahendite nõudest, mida samal ajal vormi real a osutatud kõige viimase riskiväärtuse arvutamisega arvutataks vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 338 lõikele 4 kõigi nende positsioonide puhul, mis on hõlmatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli sisemudelis.

5

Muu

Muu viitab täiendavatele omavahenditele, mida järelevalveasutused nõuavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad tururiski sisemudeli meetodit (nt lisakapital vastavalt direktiivi 2013/36/EL artiklile 101).

6

Kokku (1 + 2 + 3 + 4 + 5)

Veeru täht

Selgitus

a

Riskiga kaalutud vara

Kapitalinõuete määruse artikli 438 punktis d osutatud riskiga kaalutud vara, arvutatuna veerus b esitatud väärtusena, mis on korrutatud 12,5-ga vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punktile b.

b

Omavahendite nõuded

Kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatükis kindlaks määratud tururiski omavahendite nõuded vastavalt eespool ridadel 1–4 esitatud juhistele.

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

1

Riskiga kaalutud vara eelmise perioodi lõpu seisuga

Eelmise perioodi lõpu riskiga kaalutud varad, mis on tuletatud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkti b kohaselt 12,5ga korrutatud kapitalinõuete määruse artikli 364 (välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkt a) kohaste omavahendite nõuete ja mis tahes selliste täiendavate omavahendite summast, mida järelevalveasutused nõuavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad tururiski sisemudeli meetodit.

2

Riskitasemete muutumine

Positsioonide muutumisest tingitud muutused, v.a need, mis tulenevad õiguspoliitika muudatustest.

3

Mudeli muudatused

Mudeli olulised ajakohastamised, mille eesmärk on kajastada hiljutisi muutusi (nt ümberkalibreerimine), ja mudeli ulatuse olulised muudatused. Kui mudelit on ajakohastatud mitu korda, võib lisada ridu.

4

Metoodika ja põhimõtted

Arvutusmetoodika muudatused, mis tulenevad õiguspoliitika muudatustest.

5

Omandamised ja võõrandamised

Äri-/tooteliinide või üksuste omandamisest või võõrandamisest tulenevad muutused.

6

Valuutakursside kõikumine

Välisvaluutast ümberarvestustest tulenevad muutused.

7

Muu

Seda kategooriat kasutatakse selliste muutuste kajastamiseks, mida ei saa seostada ühegi selle vormi ridadel 2–6 käsitletud põhjuste kategooriaga, ning täpsustused muutuste põhjuste kohta tuleb esitada lisatavas selgituses.

8

Riskiga kaalutud vara avalikustamisperioodi lõpus

Perioodi lõpu riskiga kaalutud varad, mis on tuletatud kapitalinõuete määruse artikli 92 lõike 4 punkti b kohaselt 12,5ga korrutatud kapitalinõuete määruse artikli 364 (välja arvatud kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkt a) kohaste omavahendite nõuete ja mis tahes selliste täiendavate omavahendite summast, mida järelevalveasutused nõuavad selliste krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul, kes kasutavad tururiski sisemudeli meetodit.

1a /1b/8a/8b

Vormi ridu 1a/1b ja 8a/8b kasutatakse juhul, kui riskiga kaalutud vara / omavahendite nõue vormi mis tahes veeru a–d puhul on 60 päeva keskmine (VaR riskiväärtuse ja stressiolukorra VaR riskiväärtuse puhul) või 12 nädala keskmine väärtus või alammäär (täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutmise riski ning üldise riskinäitaja puhul), mitte riskiga kaalutud vara / omavahendite nõue (eelmise või avalikustamis-) perioodi lõpus, nagu sätestatud kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a alapunktis i ja punkti b alapunktis i ning artikli 364 lõike 2 punkti b alapunktis i ja artikli 364 lõike 3 punktis a. Lisaridadel 1a ja 8b esitatav summa on vormi real 1 või 8 esitatud keskmistel väärtustel põhineva lõpliku riskiga kaalutud vara ja vormi ridadel 1b/8a esitatud otse mudelitest tuletatud väärtuste vahe. Sellistel juhtudel tagavad regulatiivset korrigeerimist kajastavad lisaread (1a ja 8b) selle, et krediidiasutus või investeerimisühing saab esitada vormi ridadel 1b ja 8a riskiga kaalutud vara / omavahendite nõude muutuste põhjused (eelmise või avalikustamis-) perioodi lõpu viimase riskiga kaalutud vara / omavahendite nõude väärtuse alusel. Sel juhul on vormi read 2, 3, 4, 5, 6 ja 7 kooskõlas vormi ridade 1b ja 8a (1) väärtusega.

Veeru täht

Selgitus

a

VaR riskiväärtus Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti a kohastest omavahendite nõuetest tuletatud VaR riskiväärtuse kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).

b

Stressiolukorra VaR riskiväärtus

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 1 punkti b kohastest omavahendite nõuetest ning järelevalveasutuste nõutavatest täiendavatest omavahenditest tuletatud stressiolukorra VaR riskiväärtuse kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).

c

Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutumise risk

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 2 punkti b kohastest omavahendite nõuetest ning järelevalveasutuste nõutavatest täiendavatest omavahenditest tuletatud täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).

d

Üldine riskinäitaja

Kapitalinõuete määruse artikli 364 lõike 3 kohastest omavahendite nõuetest ning järelevalveasutuste nõutavatest täiendavatest omavahenditest tuletatud korrelatsioonil põhineva kauplemisportfelli kohase riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt vormi ridadele 2–7 (mõistliku hinnangu põhjal).

e

Muu

Riskiga kaalutud vara muutuste peamised põhjused perioodi jooksul vastavalt käesoleva vormi ridadele 2–7, tuginedes meetoditele, mida pole esitatud veergudes a–d.

f

Riskiga kaalutud vara kokku (a + b + c + d + e)

g

Omavahendite kogunõuded (f x 8 %)

Viited õigussätetele ja juhised

Rea number

Selgitus

VaR riskiväärtus (10 päeva 99 %)

VaR riskiväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 1.

Summad ei sisalda järelevalveasutuse otsuse kohaseid täiendavate omavahendite nõudeid (mis on seotud näiteks kordajaga).

1–4

Suurim/väikseim/keskmine päevane VaR riskiväärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.

Stressiolukorra VaR riskiväärtus (10 päeva 99 %)

Stressiolukorra VaR riskiväärtus vastavalt kapitalinõuete määruse artikli 365 lõikele 2.

Summad ei sisalda järelevalveasutuse otsuse kohaseid täiendavate omavahendite nõudeid (kordaja).

5–8

Suurim/väikseim/keskmine päevane stressiolukorra VaR riskiväärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.

Täiendava makseviivituse risk ja reitingute muutumise risk (99,9 %)

Täiendava makseviivituse riski ja reitingute muutumise riski väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 3. jaole.

Summad ei sisalda järelevalveasutuse otsuse kohaseid täiendavate omavahendite nõudeid (kordaja).

9–12

Suurim/väikseim/keskmine täiendava makseviivituse ja reitingute muutumise riski väärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.

Üldine riskinäitaja (99,9 %)

Korrelatsioonil põhinevate kauplemisportfellide väärtus vastavalt kapitalinõuete määruse III osa IV jaotise 5. peatüki 5. jaole.

13–16

Suurim/väikseim/keskmine korrelatsioonil põhinevate kauplemisportfellide väärtus perioodi vältel ja päevane VaR riskiväärtus perioodi lõpu seisuga.

Veeru täht

Selgitus

a

Vormi ridadele 1–16 vastavad suurimad/väikseimad/keskmised väärtused avalikustamisperioodi vältel ja perioodi lõpu väärtused.

Viited õigussätetele ja juhised

Selgitus

Kapitalinõuete määruse artikli 455 punktis g osutatud teave hõlmab kapitalinõuete määruse artikli 365 lõike 1 kohast regulatiivsetel eesmärkidel kasutatud VaR riskiväärtust, mida on kalibreeritud ühepäevase hoidmisajaga, et võrrelda 99 % usaldatavustasemel krediidiasutuse või investeerimisühingu kauplemistulemustega.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad järeltestimise tulemustes esinevate võõrväärtuste analüüsi (kapitalinõuete määruse artiklis 366 sätestatud järeltestimise erandid), täpsustades kuupäevad ja vastavad ületamised (VaR-P&L). Analüüsis tuleks täpsustada vähemalt erandite peamised põhjused.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud avalikustavad sarnased võrdlused tegeliku ja hüpoteetilise kasu ja kahju kohta (st portfelli väärtuste hüpoteetiliste muutuste alusel, mis toimuksid, kui päevalõpupositsioonid jääksid muutumatuks) vastavalt kapitalinõuete määruse artiklile 366.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud täiendavad seda teavet teabega tegeliku kasu/kahju kohta, eelkõige selgitamaks, kas nad võtavad arvesse reserve, ja kui mitte, siis kuidas on reservid integreeritud järeltestimise protsessi.