19. Hedging

IRC arvutamise raames võivad asutused pika- ja lühiajalisi positsioone tasaarvestada üksnes juhul, kui need osutavad rangelt identsetele finantsinstrumentidele.

Diversifitseerimise mõju, mis on seotud pika- ja lühiajaliste positsioonidega, võib arvesse võtta üksnes eri instrumentide pika- ja lühiajaliste brutopositsioonide eraldi modelleerimisel. Igal juhul peaksid asutused tõendama, et diversifitseerimise või riskimaandamise mõjusid ei hinnata üle, eelkõige tuleks mudelites kajastada lõpptähtaegade mittevastavust.

Et kajastada alusriski asjakohaselt, kui risk on oluline, tuleks eristada seostatud positsioonide (näiteks sama võlgniku võlakirjad ja krediidiriski ülekandetehingud) hindamist IRC eesmärgil. Seega ei tohiks lühi- ja pikaajalised netopositsioonid, mis viitavad sarnastele, kuid mitte identsetele aluseks olevatele varadele, anda IRC mõõtmisel tulemuseks nulli. Kui alusriski arvesse ei võeta, peaksid asutused esitama tõendid, et see risk ei ole oluline.

Asutused peaksid kajastama pika- ja lühiajaliste positsioonide tagasimaksetähtaegade mittevastavuse mõju likviidsusperioodi jooksul (näiteks kui krediidiriski ülekandetehingu lõpptähtaeg on enne aluseks oleva võlakirja oma ja makseviivitus tekib pärast krediidiriski ülekandetehingu lõpptähtaega), kui sellest tulenevad riskid on olulised. Asutus peaks seepärast suutma arvutada kasumi/kahjumi näitajad, võttes arvesse pika- ja lühiajaliste positsioonide võimalike tagasimaksetähtaegade mittevastavuste mõju. Asutus peaks suutma vähemalt tõestada, et eespool nimetatud risk ei ole oluline, vastasel juhul peaks ta riski vastavalt modelleerima.