33. Krediidiriski hindamise ja allahindlustaseme mõõtmise usaldusväärne metoodika (sõltuvalt …

Krediidiriski hindamise ja allahindlustaseme mõõtmise usaldusväärne metoodika (sõltuvalt riskipositsiooni tüübist, näiteks kas jaemüük või hulgimüük) peaks eelkõige

• a. sisaldama tõhusat protsessi, mis võimaldab krediidiasutusel määrata laenunõude esmasel kajastamisel kindlaks krediidiriski tase, laad ja põhjused, et tagada krediidiriski hilisemate muutuste tuvastamine ja mõõtmine;
• b. hõlmama kriteeriume, mille alusel võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevaatavate andmete, sealhulgas makromajanduslike tegurite mõju. Olenemata sellest, kas krediidiriski hinnatakse kollektiivsel või individuaalsel alusel, peaks krediidiasutus suutma tõestada, et selline kaalumine on toimunud, nii et eeldatava krediidikahju kajastamisega ei viivitata. Nende kriteeriumide kohaldamise tulemusel selguvad tagasimaksmist mõjutavad tegurid, mis on seotud laenuvõtja stiimulite, valmisoleku või suutlikkusega lepingulisi kohustusi täita või laenunõude tingimustega. Arvesse võetud majanduslikud tegurid (näiteks töötuse või tööhõive määr) peaksid olema hindamise seisukohast asjakohased. Sõltuvalt asjaoludest võib hindamine toimuda rahvusvahelisel, riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil;
• c. kätkema kollektiivselt hinnatavate riskipositsioonide puhul kirjeldust, milline on ühiste krediidiriskitunnustega riskipositsioonide portfellide rühmade moodustamise alus;
• d. tuvastama ja dokumenteerima eeldatava krediidikahju hindamise ja mõõtmise meetodid (näiteks kahjumäära meetod, makseviivituse tõenäosuse / makseviivitusest tingitud kahjumäära meetod või muu meetod), mida iga riskipositsiooni või portfelliga seoses kasutatakse;
• e. dokumenteerima valitud meetodi sobivuse põhjused, eriti kui eri portfellide ja eri tüüpi individuaalsete riskipositsioonide suhtes kohaldatakse erinevaid eeldatava krediidikahju mõõtmise meetodeid. Krediidiasutus peaks suutma selgitada pädevatele asutustele iga mõõtmismeetodi muudatuse aluspõhimõtet (näiteks üleminek kahjumäära meetodilt makseviivituse tõenäosuse / makseviivitusest tingitud kahjumäära meetodile) ja kvantitatiivset mõju;
• f. dokumenteerima:
• i. allahindluse hindamise protsessis kasutatud sisendteavet, andmeid ja eeldusi, näiteks varasemad kahjumäärad, makseviivituse tõenäosuse / makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangud ja majandusprognoosid;
• ii. kuidas on kindlaks määratud riskipositsiooni või portfelli kehtivusaeg (sealhulgas see, kuidas eeldatavaid ettemakseid ja makseviivitusi arvesse võetakse);
• iii. ajavahemikku, mille kohta varasemat kahju on hinnatud;
• iv. kõiki kohandusi, mis on vajalikud eeldatava krediidikahju hindamiseks kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga. Kui näiteks praegused ja prognoositavad majandustingimused erinevad tingimustest, mis valitsesid arvesse võetaval varasemal hindamisperioodil, tuleks teha kohandusi, mis on nende erinevustega otseses vastavuses. Peale selle ei pruukinud krediidiasutusel varasemal analüüsitaval perioodil tegelikku kahju olla või oli see väike. Siiski võivad praegused või tulevased tingimused varasema perioodi tingimustest erineda ning nende muutuste mõju eeldatavale krediidikahjule tuleks hinnata ja mõõta;
• g. kasutama eeldatava krediidikahju mõõtmiseks valitud meetodi oluliste sisendandmete ja eelduste sobivuse hindamise protsessi. Allahindluse hindamise protsessis kasutatavate sisendandmete ja eelduste alused peaksid üldiselt olema perioodist perioodi järjepidevad. Kui on olemas sisendandmed ja eeldused või nende muudatuste alused, tuleks nende aluspõhimõtted dokumenteerida;
• h. määrama kindlaks olukorrad, mis üldiselt tingivad perioodilised muudatused eeldatava krediidikahju hindamise meetodites, sisendandmetes või eeldustes (näiteks võib krediidiasutus väita, et laen, mida hinnati varem kollektiivselt makseviivituse tõenäosuse / makseviivitusest tingitud kahjumäära meetodi alusel, on eemaldatud ja seda hinnatakse individuaalselt, kasutades diskonteeritud rahavoogude meetodit, kui saadakse laenuvõtjalt uut teavet, näiteks töökoha kaotamise kohta);
• i. võtma arvesse vajalikke sise- ja välistegureid, mis võivad mõjutada eeldatava krediidikahju hinnanguid, näiteks laenude väljastamise standardeid, mida kohaldatakse laenunõude algse väljastamise ajal, ning majandusharu, geograafiliste, majandus- ja poliitiliste tegurite muutusi;
• j. uurima, kuidas eeldatava krediidikahju hinnangud on kindlaks määratud (näiteks varasemad kahjumäärad või krediidireitingute muutuste analüüs lähtepunktis, mida on kohandatud praeguste ja oodatavate tingimuste teabega). Krediidiasutus peaks eeldatava krediidikahju hindamisel erapooletult vaatlema oma laenuandmistegevusega seotud ebakindlust ja riske;
• k. tegema kindlaks, mis tegureid kaaluti nende sobivate varasemate ajavahemike kindlaksmääramisel, mille suhtes hinnati varasemat kahju. Krediidiasutus peaks säilitama piisaval hulgal varasema kahju andmeid, mis võimaldavad mõtestatult analüüsida tema varasemat krediidikahju ja kasutada seda allahindlustaseme kollektiivsel või individuaalsel hindamisel lähtepunktina;
• l. määrama kindlaks, mis ulatuses mõjutavad eeldatavat krediidikahju tagatise väärtus ja muud krediidiriski maandavad tegurid;
• m. andma ülevaate krediidiasutuse mahakandmis- ja sissenõudmispõhimõtetest ja - menetlustest;
• n. nõudma, et analüüsid, hinnangud, läbivaatamise ja muud ülesanded/protsessid, mis on krediidiriski hindamise ja mõõtmise protsessi sisend- ja väljundandmeteks, teostaksid pädevad ja hea väljaõppega töötajad ja need valideeriksid krediidiasutuse laenuandmistegevusest sõltumatud töötajad. Nende valdkondade sisend- ja väljundandmed peaksid olema hästi dokumenteeritud ja dokumendid peaksid sisaldama analüüse, hinnanguid ja läbivaatamist tõendavaid arusaadavaid selgitusi;
• o. dokumenteerima eeldatava krediidikahju mudelite valideerimise meetodid (näiteks järeltestid);
• p. tagama, et eeldatava krediidikahju hinnangud sisaldavad asjakohaselt ettevaatavaid andmeid, sealhulgas makromajanduslikke tegureid, mida ei ole arvestatud individuaalselt mõõdetud riskipositsiooni allahindluses. See võib eeldada, et juhtkond kasutab kogemuspõhist krediidihinnangut, et võtta arvesse kogu laenuportfelli üldisi suundumusi, krediidiasutuse ärimudeli muutusi, makromajanduslikke tegureid jne, ja
• q. rakendama protsessi, millega hinnatakse allahindluse üldist asjakohasust kooskõlas asjaomase raamatupidamistavaga, sealhulgas vaatama korrapäraselt läbi eeldatava krediidikahju mudelid.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/