4.1 Üldsätted

Finantseerimisasutused peaksid käsitlema kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski olulise riskina ning hindama seda alati otseselt ja põhjalikult oma riskijuhtimise protsessides ja sisemise kapitali hindamise protsessides. Erinev lähenemine tuleks täielikult dokumenteerida ja seda tuleks järelevalvealases teabevahetuses põhjendada.

Finantseerimisasutused peaksid määrama kindlaks oma kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile avatud positsioonid ning tagama selle riski nõuetekohase mõõtmise, jälgimise ja kontrolli.

Finantseerimisasutused peaksid juhtima ja maandama kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski positsioonidega seotud riske, mis mõjutavad nii nende tulu kui ka majanduslikku väärtust.

Kui finantseerimisasutused arvutavad intressimäära liikumise mõju tulu perspektiivist, peaksid nad võtma arvesse mitte ainult mõju intressitulule ja -kuludele, vaid ka instrumentide turuväärtuse muutuste mõju, mis esitatakse – olenevalt arvestuslikust käsitlusest – kas kasumiaruandes või vahetult omakapitalis (näiteks muu koondkasumi kaudu). Finantseerimisasutused peaksid võtma arvesse intressimäära liikumisest tulenevat tulu ja kapitali kasvu või kahanemist lühiajalises ja keskmise pikkusega perspektiivis.

Tulu muutus peaks olema baasstsenaariumi järgi oodatava tulu ning alternatiivse, kahjulikuma šoki- või stressistsenaariumi järgi oodatava tulu erinevus tegevuse jätkuvuse alusel.

Finantseerimisasutused peaksid käsitama viivisnõudeid⁶ (millest on maha arvestatud allahindlused) intressimääratundlike instrumentidena ning kajastama oodatavaid rahavoogusid ja nende ajastust.

⁶ Määruse (EL) 680/2014 V lisas määratletud viivisnõuded.

Finantseerimisasutused peaksid käsitlema intressimäära tuletisinstrumente ja bilansiväliseid elemente, näiteks intressimääratundlikke valmisolekulaenukohustusi, intressimääratundlike instrumentidena.

Finantseerimisasutused peaksid jälgima ja hindama oma kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale krediidiriski marginaali riskile avatud positsioone, võttes aluseks pangaportfelli varade poole, kui selline krediidiriski marginaali risk on asutuse riskiprofiili jaoks oluline.

Finantseerimisasutused peaksid suuniste rakendamisel määrama oma jooksva ja tulevase avatuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile kindlaks proportsionaalselt, sõltuvalt pangaportfellis hoitavate positsioonide suurusest, keerukusest ja riskantsusest, või kasvava riskiprofiili alusel, võttes arvesse oma ärimudelit, strateegiaid ja ärikeskkonda, milles nad tegutsevad või kavatsevad tegutsema hakata.

Kui finantseerimisasutused on hinnanud oma jooksvat ja tulevast avatust kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile, peaksid nad sellest hinnangust lähtuvalt võtma arvesse käesolevas punktis ja kapitali kindlaksmääramise, arvutamise ja allokeerimise (4.2), juhtimiskorra (4.3) ja mõõtmise (4.4) punktides sätestatud elemente ja ootuseid ning rakendama neid kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile jooksva ja tulevase avatusega vastavuses oleval moel.

Peale kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile jooksva ja tulevase avatuse hindamist peaksid finantseerimisasutused kaaluma käesolevaid suuniseid rakendades oma üldist keerukuse astet ja sisemisi riskijuhtimismeetodeid, tagamaks, et nende kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise meetodid, protsessid ja süsteemid on kooskõlas nende üldise riskijuhtimismeetodiga ning teiste riskide juhtimisel rakendatavate konkreetsete meetodite, protsesside ja süsteemidega.