4.5 Proportsionaalsus

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele peaks finantseerimisasutuse stressitestimise programm olema kooskõlas tema individuaalse riskiprofiili ja ärimudeliga.

Finantseerimisasutused peaksid stressitestimise programmi väljatöötamisel ja rakendamisel võtma arvesse oma suurust ja sisekorraldust ning oma tegevuse laadi, ulatust ja keerukust. Olulistel finantseerimisasutustel ning keerukamatel (sealhulgas konsolideeritud tasandi) finantseerimisasutustel peaksid olema põhjalikumad stressitestimise programmid, samas väiksemad ja vähem keerukad finantseerimisasutused ja kontsernid (konsolideeritud tasandil) võivad rakendada lihtsamaid stressitestimise programme.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamiseks ja nõuete asjakohase täitmise tagamiseks peaksid finantseerimisasutused ning pädevad asutused võtma arvesse järgmisi kriteeriume:

• a) suurus, lähtudes finantseerimisasutuse või selle usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise kohaldamisalasse kuuluvate tütarettevõtjate kogubilansi mahust või hoitavate varade kogumahust;
• b) finantseerimisasutuse geograafiline tegutsemiskoht ning tehingute maht igas jurisdiktsioonis;
• c) õiguslik vorm ja see, kas finantseerimisasutus kuulub mõnda kontserni või mitte – kui jah, siis kontserni kohta antud proportsionaalsuse hinnang;
• d) kas finantseerimisasutus on börsil noteeritud või mitte;
• e) kas finantseerimisasutusel on või ei ole lubatud kasutada omavahendite nõuete hindamiseks sisemudeleid (näiteks sisereitingute meetodit);
• f) lubatud tegevuse ja teenuste liik (nt laenud ja hoiused, investeerimispangandus);
• g) ärimudel ja strateegia, äritegevuse laad ja keerukus ning organisatsiooniline ülesehitus;
• h) finantseerimisasutuse riskistrateegia, riskivalmidus ja tegelik riskiprofiil, võttes arvesse ka iga-aastase kapitali adekvaatsuse hindamise tulemusi;
• i) finantseerimisasutuse omandiline kuuluvus ja rahastamisstruktuur;
• j) klientide klassifikatsioon (näiteks jaekliendid, ärikliendid, institutsioonid, väikeettevõtted, avaliku sektori asutused) ning toodete või lepingute keerukus;
• k) allhanke korras ostetavad protsessid, teenused ja tegevused ning nende levikanalid;
• l) olemasolevad infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas IT talitluspidevuse süsteemid ja allhankimise korraldus selles valdkonnas, näiteks pilveandmetöötlus.