8.3 Laenuvõtjate korrapärane krediidiriski kontroll

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid korrapäraselt kontrollima ka vähemalt keskmise suurusega või suurettevõtetest laenuvõtjate krediidiriski, et tuvastada võimalikud muutused nende riskiprofiilis, finantsseisundis või krediidivõimelisuses võrreldes laenu väljastamisel kinnitatud kriteeriumide ja hinnanguga ning et kontrollida ja uuendada asjakohast sisemist krediidireitingut.

Kontrolliprotsess ja sagedus peaks vastama laenuvõtja tüübile ja riskiprofiilile ning laenu liigile, suurusele ja keerukusele ning olema täpsustatud asjakohastes põhimõtetes ja korras. Kontrolle tuleks teha sagedamini, kui tuvastatakse, et laenu ja vara kvaliteet on halvenenud. Üldine krediidiriski jälgimise raamistik ja andmetaristu peaks võimaldama asutustel kindlaks teha, kas korrapärased krediidiriski kontrollid on järgivad krediidiriski põhimõtteid ja korda, ning tuvastada võimalikud kõrvalekalded/erandid, mille suhtes on vaja võtta järelmeetmeid.

Sellepärast peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud vajaduse korral korrapäraselt uuendama ka laenuvõtjaga seotud asjakohast finantsteavet ja võrdlema uut teavet krediidivõimelisuse hindamise kriteeriumidega, mis kehtestati käesolevate suuniste punkti 4.3 alusel. Teabe kogumine ja hindamine peaks aitama halvenevat krediidikvaliteeti varakult tuvastada.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tegema korrapäraseid kontrolle, et hinnata laenuvõtja kohustuste täitmata jätmise riski ning võimalikku vajadust muuta riskikategooriaid ja -astmeid.

Laenuvõtjate krediidiriski kontroll peaks hõlmama olemasoleva võla hinnangut ja laenuvõtjate tundlikkust välistegurite, nt valuutakursi kõikumise suhtes (kui asjakohane), mis võib mõjutada võla suurust ja tagasimaksevõimet, sh kooskõlas punkti 5.2.6 tundlikkusanalüüsi nõuetega.

Hinnata tuleks olemasoleva võla refinantseerimisega seotud riske, jälgides korrapäraselt bullet/balloon tagasimaksete tingimusi muudest laenudest eraldi. Samuti tuleks analüüsida võimalikku mõju laenuvõtja olemasoleva laenu pikendamise/refinantseerimise võimetusele ning lisada muu hulgas tulevikku suunatud makromajandusväljavaade ja juurdepääs kapitaliturgudele ning muud võlastruktuuride liigid. Asutused peaksid lähedalt jälgima laenuvõtja laenu tagasimaksmise või refinantseerimise võimet kogu laenu eluea jooksul, mitte ainult siis, kui läheneb laenu tähtaeg.

Korrapärases krediidiriski kontrollis tuleks arvesse võtta nii riskipositsiooni individuaalset kui ka kogu riskiprofiili, sh asjakohaseid makromajanduslikke tegureid ja teatud majandussektoreid või tegevusi ning kuidas need tegurid võivad mõjutada tagasimaksevõimet.

Vajaduse korral tuleks kontrollida ka laenulepingust tulenevaid garantii andjaid. Garantii andja tõhususe analüüsis tuleks lisaks tema jätkuva krediidivõimelisuse hindamisele arvestada ka tagatise realiseerimise jõustatavust ja selleks vajalikku aega.

Lisaks krediidi- ja finantsnäitajate jälgimisele peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud arvestama kvalitatiivsete teguritega seotud teavet, mis võib laenu tagasimaksmist oluliselt mõjutada. Need tegurid võivad hõlmata teavet juhtimiskvaliteedi, omanike vaheliste kokkulepete/vaidluste, omaniku ja laenuvõtja seotuse, turukasvu prognoosi, ettevõtte hinnakujundusvõime, kulustruktuuri ja kulude paindlikkuse, kapitalikulude ja teadus- ja arendustegevuse kulude suundumuste, suuruse ja olemuse kohta ning võlausaldajate ja võla teenindajate jaotust konsolideerimisgrupis.