6.3 Keerukad struktuurid ja ebastandardsed või mitteläbipaistvad tegevused

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid vältima keerukate ja potentsiaalselt mitteläbipaistvate struktuuride loomist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid otsuste tegemisel võtma arvesse teostatud riskihindamise tulemusi, et määrata kindlaks, kas vastavaid struktuure võidakse kasutada rahapesu, terrorismi rahastamise või muude finantskuritegudega seotud eesmärgil ning kas kehtestatud on asjakohased kontrollmeetmed ja õigusraamistik²³ . Selles kontekstis peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud arvesse võtma vähemalt järgmist:

• a. kui suures ulatuses jurisdiktsioon, kus struktuur luuakse, vastab Euroopa Liidus kehtestatud ja rahvusvahelistele standarditele maksustamise läbipaistvuses ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises²⁴ ;
• b. kui suures ulatuses teenib struktuur ilmset majanduslikku ja õiguspärast eesmärki;
• c. kui suures ulatuses võidakse struktuuri kasutada tegeliku kasusaaja isiku varjamiseks;
• d. kui suures ulatuses annab kliendi soov potentsiaalse struktuuri loomiseks alust kahtlusteks;
• e. kas struktuur võiks takistada krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani poolset järelevalvet või vähendada krediidiasutuse või investeerimisühingu suutlikkust seotud riski juhtida;
• f. kas struktuur komplitseerib pädevate asutuste poolset tõhusat järelevalvet.

²³ Riigispetsiifilise riski ning konkreetsete toodete ja klientidega seotud riski hindamist käsitleva üksikasjaliku teabe saamiseks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tutvuma ka praegu läbivaatamisel olevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskitegurite ühissuunisega (EBA GL JC/2017/37).

²⁴ Vt ka: https://eba.europa.eu/regulation-and-policy/anti-money-laundering-and-e-money/rts-on-the-implementation-of-group-wide-aml/cft-policies-in-third-countries.

Mingil juhul ei tohiks krediidiasutused ja investeerimisühingud luua mitteläbipaistvaid või tarbetult keerukaid struktuure, millel puudub selge majanduslik õigustus või õiguspärane otstarve, ega struktuure, mis tekitavad kahtlust, et neid võidakse kasutada finantskuritegudega seotud eesmärgil.

Struktuuride loomisel peaks juhtorgan neid mõistma, omama ülevaadet nende otstarbest ja seotud konkreetsetest riskidest ning tagama, et need hõlmaksid nõuetekohaseid sisekontrolli funktsioone. Vastavaid struktuure tohib heaks kiita ja alal hoida vaid siis, kui nende otstarve on selgelt määratletud ja mõistetav ning kui juhtorgan on veendunud, et kõik olulised riskid, sh maineriskid, on kindlaks tehtud, kõiki riske saab tõhusalt juhtida ja neist nõuetekohaselt raporteerida ning tagatud on efektiivne järelevalve. Mida keerukam ja läbipaistmatum on organisatsiooniline ja tegevusstruktuur ning mida suuremad on riskid, seda intensiivsem peaks olema struktuuri järelevalve.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid oma otsused dokumenteerima ning olema suutelised otsuseid pädevatele asutustele põhjendama.

Juhtorgan peaks tagama, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et vältida või maandada selliste struktuuride sisetegevusest tulenevaid riske. See tähendab, et muu hulgas on tagatud järgmine:

• a. krediidiasutuses või investeerimisühingus on kehtestatud adekvaatsed põhimõtted ja menetlused ning dokumenteeritud protsessid (nt kohaldatavad piirangud, teabevood) vastavate tegevuste kaalumiseks, nõuetele vastavuse tagamiseks, heakskiitmiseks ja seotud riskide juhtimiseks, arvestades tagajärgi konsolideerimisgrupi organisatsioonilisele ja tegevusstruktuurile, riskiprofiilile ja maineriskile;
• b. vastavate tegevuste ja seotud riskide teave on kättesaadav konsolideerivale krediidiasutusele või investeerimisühingule ning asutusesisestele audiitoritele ja välisaudiitoritele ning nende kohta antakse aru järelevalve funktsiooni täitvale juhtorganile ja tegevusloa andnud pädevale asutusele;
• c. krediidiasutus või investeerimisühing hindab korrapäraselt vastavate struktuuride alalhoidmise jätkuvat vajadust.

Vastavaid struktuure ja tegevusi (muu hulgas nende vastavust õigusaktide ja kutsestandardite nõuetele, peaks regulaarselt üle vaatama siseauditi funktsioon riskipõhist lähenemisviisi rakendades.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid rakendama krediidiasutuse või investeerimisühingu äritegevuses kasutatavaid riskijuhtimismeetmeid, kui nad osutavad klientidele ebastandardseid või mitteläbipaistvaid teenuseid (nt aitavad klientidel luua vahendeid offshore -jurisdiktsioonides, arendavad keerukaid struktuure, rahastavad nende jaoks tehinguid või osutavad usaldusisiku teenuseid), mis kätkevad endas sarnaseid sisejuhtimisega seotud väljakutseid ning põhjustavad märkimisväärseid operatsiooni- ja maineriske. Eriti peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud analüüsima põhjuseid, miks klient konkreetset struktuuri luua soovib.