6.3 Keerukad struktuurid ja ebastandardsed või läbipaistmatud tegevused

Investeerimisühingud peaksid vältima keerukate ja potentsiaalselt läbipaistmatute struktuuride loomist. Investeerimisühingud peaksid otsustamisel arvestama tehtud riskihindamise tulemusi, et tuvastada, kas vastavaid struktuure võidakse kasutada rahapesu, terrorismi rahastamise või muu finantskuritegevusega seotud eesmärgil ning kas kehtestatud on asjakohased kontrollmeetmed ja õigusraamistik¹⁷ . Selleks peaksid investeerimisühingud arvestama vähemalt järgmist:

• a. kui palju vastab jurisdiktsioon, kus struktuur luuakse, maksustamise läbipaistvust ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevatele Euroopa Liidu ja rahvusvahelistele standarditele¹⁸ ;
• b. kui palju on struktuuril ilmset majanduslikku ja õiguspärast eesmärki;
• c. kui palju võidakse struktuuri kasutada tegelikult tulusaava omaniku isiku varjamiseks;
• d. kui palju annab kliendi soov potentsiaalse struktuuri loomiseks alust kahtlusteks;
• e. kas struktuur võiks takistada investeerimisühingu juhtorgani tehtavat asjakohast järelevalvet või vähendada investeerimisühingu suutlikkust seotud riski juhtida; ja
• f. kas struktuur takistab pädevate asutuste tehtavat tõhusat järelevalvet.

¹⁷ Riigi maksejõuetusriski ning konkreetsete toodete ja klientidega seotud riski hindamise üksikasjaliku teabe saamiseks peaksid investeerimisühingud tutvuma ka praegu läbivaatamisel olevate rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riskitegurite ühissuunisega (EBA GL JC/2017/37).

¹⁸ Vt ka komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/758, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides: https://eba.europa.eu/regulation-and-policy/anti-money-laundering-and-e-money/rts-on-the-implementation-of-group-wide-aml/cft-policies-in-third-countries

Mingil juhul ei tohiks investeerimisühingud luua läbipaistmatuid või tarbetult keerukaid struktuure, millel puudub selge majanduslik põhjendus või õiguspärane otstarve, ega struktuure, mis tekitavad kahtlust, et neid võidakse kasutada finantskuritegevusega seotud eesmärgil.

Struktuuride loomisel peaks juhtorgan neid mõistma, omama ülevaadet nende otstarbest ja seotud eririskidest ning tagama, et need hõlmaksid nõuetekohaseid sisekontrollifunktsioone. Selliseid struktuure tohib heaks kiita ja alal hoida ainult siis, kui nende otstarve on selgelt määratletud ja mõistetav ning kui juhtorgan on veendunud, et kõik olulised riskid (sh maineriskid) on tuvastatud, kõiki riske saab tõhusalt juhtida ja neist nõuetekohaselt aru anda ning on tagatud tõhus järelevalve. Mida keerukam ja läbipaistmatum on organisatsiooni- ja tegevusstruktuur ning mida suuremad on riskid, seda intensiivsem peaks olema struktuuri järelevalve.

Investeerimisühingud peaksid oma otsused dokumenteerima ning suutma põhjendada otsuseid pädevatele asutustele.

Juhtorgan peaks tagama, et võetakse asjakohased meetmed, et vältida või maandada selliste struktuuride sisetegevuse riske. See tähendab, et muu hulgas tagatakse järgmine:

• a. investeerimisühingus on kehtestatud adekvaatne poliitika ja adekvaatsed menetlused ning dokumenteeritud protsessid (nt kohaldatavad piirangud, teabevood) vastavate tegevuste kaalutlemiseks, nõuetele vastavuse tagamiseks, heakskiitmiseks ja seotud riskide juhtimiseks, arvestades tagajärgi konsolideerimisgrupi organisatsiooni- ja tegevusstruktuurile, riskiprofiilile ja maineriskile;
• b. vastavate tegevuste ja seotud riskide teave on kättesaadav liidu emaettevõtjale või investeerimisühingule ning asutusesisestele audiitoritele ja välisaudiitoritele ning nende kohta antakse aru järelevalve funktsiooni täitvale juhtorganile ja tegevusloa andnud pädevale asutusele; ja
• c. investeerimisühing hindab korrapäraselt vastavate struktuuride alalhoidmise jätkuvat vajadust.

Need struktuurid ja tegevused, sealhulgas nende vastavus õigusaktidele ja kutsestandarditele, tuleks korrapäraselt läbi vaadata. Kui siseauditi funktsioon on olemas, peaks see läbivaatamise tegema riskipõhise lähenemisviisi alusel.

Investeerimisühingud peaksid rakendama tõhusaid riskijuhtimismeetmeid, kui nad osutavad klientidele ebastandardseid või läbipaistmatuid teenuseid (näiteks aitavad klientidel luua vahendeid offshore -jurisdiktsioonides, arendavad keerukaid struktuure, rahastavad nende jaoks tehinguid või osutavad usaldusisiku teenuseid), millel on sarnased sisejuhtimisega seotud probleemid ning mis tekitavad olulisi operatsiooni- ja maineriske. Eelkõige peaksid investeerimisühingud analüüsima põhjusi, miks klient soovib luua konkreetset struktuuri.