4.8 Investeerimisühingu strateegia kestlikkuse hindamine

Pärast punktides 4.4–4.6 kirjeldatud analüüse peaksid pädevad asutused kujundama (või ajakohastama) seisukoha investeerimisühingu strateegia kestlikkuse kohta tulevikuperspektiivis, võttes arvesse tema strateegiakavu ja finantsprognoose ning ärikeskkonna järelevalvealast hindamist. Selline tulevikuperspektiiv peaks hõlmama vähemalt 3 aastat, kuid seda võib pikendada, et see vastaks järgmise eeldatava täieliku järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamisele kooskõlas jaotises 2 sätestatud minimaalse sekkumise mudeliga.

Eelkõige võivad pädevad asutused hinnata investeerimisühingu strateegia kestlikkust järgmise alusel:

• a. investeerimisühingu eelduste ja prognoositud majandustulemuste usutavus, võrreldes järelevalvelise arvamusega praeguse ja tuleviku ärikeskkonna kohta;
• b. mõju prognoositud majandustulemustele järelevalvelises arvamuses ärikeskkonna kohta (kui see erineb investeerimisühingu eeldustest);
• c. strateegia riskitase (st strateegia keerukus ja ambitsioonikus võrreldes praeguse ärimudeliga) ning sellest tulenev edu tõenäosus lähtuvalt investeerimisühingu tõenäolisest rakendamissuutlikkusest (mida mõõdetakse tema edu järgi sarnase ulatusega varasemate strateegiate rakendamisel või strateegiakava senise rakendamise tulemuslikkuse alusel).

Mittekeerukate investeerimisühingute korral ja juhul, kui finantsprognoosid ei ole kättesaadavad või ei ole usaldusväärsed, võivad pädevad asutused hinnata investeerimisühingu strateegia kestlikkust kvalitatiivsel viisil, keskendudes järgmisele:

• a. üldine kavandatud kasv olulise äritegevuse kohta ja ärikeskkonna võimalik mõju strateegia teostamise võimele;
• b. võimalik vastuolu investeerimisühingu pikaajalise kasumistiimuli ning tarbijate ja finantsturgude huvide vahel;

26

• c. investeerimisühingu strateegia kooskõla tema riskivalmidusega.