5.1 Üldised kaalutlused

Pädevad asutused peaksid hindama seda, kas investeerimisühingu sisejuhtimiskord on adekvaatne ja vastab investeerimisühingu riskiprofiilile, ärimudelile, olemusele, suurusele ja keerukusele. Nad peaksid välja selgitama, mis ulatuses täidab investeerimisühing ELis ja riiklikul tasandil kohaldatavaid usaldusväärse sisejuhtimiskorra nõudeid ning tuvastama mis tahes puudused. Pädevad asutused peaksid hindama eelkõige seda, kas sisejuhtimiskord võimaldab riskide usaldusväärset juhtimist ning hõlmab asjakohaseid sisekontrolle ja järelevalvet. Pädevad asutused peaksid kindlaks tegema, kas esineb halvast sisejuhtimiskorrast tulenevaid olulisi riske ja kuidas need võivad mõjutada investeerimisühingu riskiprofiili ja kestlikkust.

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi korral peaks investeerimisühingu sisejuhtimise ja kontrollide hindamine, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamist, hõlmama järgmiste valdkondade hindamist:

• a. üldine sisejuhtimisraamistik, mis peaks sisaldama selget organisatsioonistruktuuri ja asjakohast ettevõtte riskikultuuri;
• b. juhtorgani ja selle komiteede (kui asutatud) koosseis, korraldus ja toimimine;
• c. tasustamispoliitika ja -tavad;
• d. sisekontrolliraamistik, mis peaks sisaldama sõltumatut vastavuskontrolli ning vajaduse korral sisemise riskijuhtimise ja siseauditi funktsioone;
• e. riskijuhtimisraamistik; sh ICARAP;
• f. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning
• g. talitluspidevuse planeerimine.

Sisejuhtimise hindamine peaks andma teavet riskijuhtimise ja kontrollide konkreetseks hindamiseks, nagu on sätestatud jaotistes 6 ja 8, samuti kapitali hindamiseks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames (jaotis 7) ning likviidsuse hindamiseks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames (jaotis 9). Samamoodi peaks jaotise 7 alusel läbi vaadatud sisemise kapitali adekvaatsuse ja sisemise riskihindamisprotsessi riskipõhine analüüs ja selle käigus tuvastatud mis tahes puudused andma teavet käesoleva jaotise alusel hinnatud üldise riskijuhtimisraamistiku hindamisele.

30

Kooskõlas EBA suunistega sisejuhtimise kohta¹³ peaks sisejuhtimisraamistiku hindamine hõlmama juhtimiskorra ja -mehhanismide olemasolu kontrollimist, millega tagatakse, et investeerimisühing täidab kohaldatavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid, ning võtab arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalveasutustelt saadud mis tahes täiendavat teavet kõnealuse korra ja mehhanismide hindamise kohta.

Et tagada kõikides finantsteenustes järjepidev investorite kaitse, peaksid pädevad asutused koordineerima oma tegevust turujärelevalveasutustega ja arvestama sellistelt asutustelt saadud asjakohast teavet juhtimiskorra ja kogu äriühingut hõlmavate kontrollide hindamiseks.

Proportsionaalsuse põhimõte

Pädevad asutused peaksid võtma arvesse proportsionaalsuse põhimõtet tagamaks, et investeerimisühingute kehtestatud sisejuhtimiskord, sealhulgas investeerimisühingute konsolideerimisgruppide raames, on kooskõlas ühingu ja konsolideerimisgrupi individuaalse riskiprofiiliga, mis vastab nende suurusele ja sisekorraldusele, on asjakohane nende ärimudeli suhtes, sobib nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega ning on piisav asjaomaste regulatiivsete nõuete eesmärkide tõhusaks saavutamiseks.

Eelmise lõike kohaldamisel ja võttes arvesse eri ärimudeleid, mille alusel tegutsevad investeerimisühingud ja investeerimisühingute konsolideerimisgrupid, tuleks hinnata, kas keerukama organisatsiooni või suurema ulatusega investeerimisühingutel peaks olema keerukam juhtimiskord, samas kui lihtsama organisatsiooniga või väiksema või vähem keeruka tegevusega investeerimisühingud võivad rakendada lihtsamat juhtimiskorda.

Kooskõlas EBA suunistega sisejuhtimise kohta tuleks kaaluda proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamisel arvesse võetavaid kriteeriume, näiteks järgmisi:

• a. investeerimisühingu ja tema tütarettevõtjate bilansimaht usaldatavusnõuete kohase konsolideerimise raames;
• b. valitsetav koguvara;
• c. kas investeerimisühingul on õigus hoida kliendi raha või vara;
• d. hoitavad ja hallatavad varad;
• e. käsitletavate kliendikorralduste maht;
• f. päevane kauplemismaht;
• g. investeerimisühingu geograafiline esindatus ning tehingute maht igas jurisdiktsioonis, sealhulgas kolmandate riikide jurisdiktsioonides;

13 EBA suunised direktiivi (EL) 2019/2034 kohase sisejuhtimise kohta (EBA/GL/2021/14). 31

• h. investeerimisühingu õiguslik vorm, lähtudes muu hulgas sellest, kas investeerimisühing kuulub konsolideerimisgruppi, ja kui jah, siis konsolideerimisgrupi proportsionaalsuse hinnangust;
• i. kas investeerimisühingul on lubatud kasutada sisemudeleid kapitalinõuete mõõtmiseks, nagu on osutatud määruse (EL) 2019/2033 artiklis 22;
• j. lubatud tegevuste liik, investeerimisühingu osutatavad teenused, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL I lisa jagudes A ja B) ja muud investeerimisühingu osutatavad teenused;
• k. ärimudel ja strateegia, äritegevuse olemus ja keerukus ning investeerimisühingu organisatsioonistruktuur;
• l. investeerimisühingu riskistrateegia, riskivalmidus ja tegelik riskiprofiil, võttes arvesse ka järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessil põhinevaid kapitali ja likviidsuse hindamise tulemusi;
• m. investeerimisühingu omandiline kuuluvus ja rahastamisstruktuur;
• n. klientide liik;
• o. finantsinstrumentide või -lepingute keerukus;
• p. edasiantud funktsioonid ja turustuskanalid;
• q. olemasolevad infotehnoloogia- ja kommunikatsioonisüsteemid (IKT), sealhulgas talitluspidevust tagavad süsteemid ja edasiantud funktsioonid selles valdkonnas;

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi nõuetekohaseks kohaldamiseks jaotise 2 kohaselt 3. kategooriasse liigitatud investeerimisühingute korral on kohandatud miinimumnõuded sätestatud käesoleva jaotise vastavates jagudes.

Investeerimisühingute korral, kes vastavad väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks kvalifitseerumise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 ( nn klassi 3 kuuluvad ühingud), peaksid pädevad asutused läbi vaatama nende organisatsioonilise korra, nagu nad peavad asjakohaseks, võttes arvesse kohaldatavaid regulatiivnõudeid.