Sisearuandlus

Finantseerimisasutuste riskiteavituse sisesüsteemid peaksid andma õigel ajal täpset ja põhjalikku teavet nende kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski positsioonide kohta. Sisearuannete sagedus peaks olema vähemalt kord kvartalis.

Sisearuanded tuleks esitada juhtorganile või selle esindajatele koos asjakohasel tasemel (konsolideerimistasandi ja valuuta järgi) koondatud teabega ja need tuleks regulaarselt läbi vaadata. Aruanded peaksid sisaldama konkreetse juhtimistasandi (nt juhtorgan, kõrgema astme juhtkond) ning asutuse ja majanduskeskkonna eriolukorra alusel kohandatud teavet.

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski aruanded peaksid andma koondteavet ning olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada juhtorganil või selle esindajatel hinnata asutuse tundlikkust turutingimuste ja teiste oluliste riskitegurite muutustele. Aruannete sisu peaks kajastama finantseerimisasutuse riskiprofiili ja majanduskeskkonna muutusi ning võrdlema jooksvaid positsioone poliitikas sätestatud piirmääradega.

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski aruanded peaksid sisaldama regulaarseid mudelite läbivaatusi ja auditeid ning varasemate prognooside või riskihinnangute ja tegelike tulemuste võrdlusi, et anda teavet võimalike mudelite puudujääkide kohta. Eelkõige peaksid finantseerimisasutused hindama mudeldatud varase tagasimakse kahjumeid võrdluses ajalooliste tegelike kahjumitega. Portfellid, milles võivad toimuda turuhinnas hindamisest tulenevad olulised muutused, peaksid olema selgelt tuvastatud ning nende mõju tuleks finantseerimisasutuse juhtimisinfosüsteemides jälgida ja teha nende järelevalvet kooskõlas teiste tururiskile avatud portfellidega.

Kuigi juhtorgani või tema esindajate jaoks koostatavate aruannete liigid erinevad vastavalt asutuse portfelli koostisele, peaksid need kooskõlas punktidega 65 ja 66 sisaldama järgmist:

• (a) Finantseerimisasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski koondpositsioonide ülevaated, sh intressilõhe riski, alusriski ja optsiooniriski positsioonide teave. Varad, kohustused, rahavood ja strateegiad, mis mõjutavad kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski suurust ja suunda, peaksid olema tuvastatud ja selgitatud.
• (b) Aruanded, mis näitavad, kuidas finantseerimisasutus järgib poliitikat ja piirmäärasid.
• (c) Mudeli koostamise põhieeldused ja parameetrid, näiteks tähtajata hoiuste omadused, fikseeritud intressimääraga laenude varased tagasimaksed, fikseeritud intressimääraga hoiuste varased väljavõtmised, kohustuste kasutuselevõtmine, valuutapõhine agregeerimine ja kommertsmarginaalide käsitlemine.
• (d) Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski näitajate peamiste modelleerimiseelduste mõju üksikasjad, sh eelduste muutused erinevate intressimäära stsenaariumide korral.
• (e) Üksikasjad intressimäära tuletisinstrumentide mõju kohta kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva tegevustest tuleneva intressiriski meetmetele.
• (f) Üksikasjad õiglase väärtusega instrumentide, sh 3. tasandi varade ja kohustuste mõju kohta kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski näitajatele.
• (g) Punktis 4.3.4 osutatud stressitestide, punktis 4.3.3 osutatud šokkide, direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5 osutatud järelevalvealase võõrväärtustestide tulemused ja põhieelduste ja -parameetrite suhtes esineva tundlikkuse hinnangud.
• (h) Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski poliitika, menetluste ja mõõtmissüsteemide sobivuse läbivaatamiste kokkuvõtted, sh sise- või välisaudiitorite või samaväärsete väliste poolte (nt konsultantide) järeldused.

Nende aruannete alusel peaks juhtorganil või tema esindajatel olema võimalik hinnata finantseerimisasutuse tundlikkust turutingimuste ja teiste oluliste riskifaktorite muutuste suhtes, pidades eriti silmas portfelle, mida võivad mõjutada olulised turuhinnas hindamisest tulenevad muutused.

Asutusesisene mõõtmissüsteem peaks genereerima aruanded vormis, mis võimaldab finantseerimisasutuse juhtkonnal saada aruannetest kergesti aru ja teha õigel ajal asjakohaseid otsuseid. Aruanded peaksid olema aluseks regulaarsele järelevalvele, mille käigus hinnatakse, kas finantseerimisasutus tegutseb kooskõlas oma strateegiaga ja kehtestatud intressiriski piirmääradega või mitte.