4. Kriisilahenduskõlblikkuse suuniste muudatused

Kriisilahenduskõlblikkuse suuniste punkti 5 muudetakse järgmiselt:

„5. Käesolevates suunistes täpsustakse, võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL⁴ artikli 10 lõiget 5 ja artikli 11 lõiget 1, kriisilahendusvahendipõhiseid meetmeid, mida peaksid võtma finantsinstitutsioonid, sealhulgas artikli 1 lõikes 1 viidatud ettevõtjad (edaspidi „finantsinstitutsioonid“), ja kriisilahendusasutused, et parandada finantsinstitutsioonide, konsolideerimisgruppide ja kriisilahendusaluste gruppide kriisilahenduskõlblikkust kriisilahenduskõlblikkuse hindamise raames, mida viivad läbi kriisilahendusasutused vastavalt nimetatud direktiivi artiklitele 15 ja 16.“

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190)

Kriisilahenduskõlblikkuse suuniste punkti 7 muudetakse järgmiselt:

„7. Käesolevaid suuniseid ei kohaldata finantsinstitutsioonidele, kelle kriisilahenduskavas, või selle konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas, kuhu nad kuuluvad, on ette nähtud nende nõuetekohane likvideerimine kooskõlas kohaldatava riigisisese õigusega. Strateegia muutmise korral, eelkõige likvideerimiselt kriisilahendusele, kohaldatakse suuniseid võimalikult kiiresti ja mitte hiljem kui kolm aastat pärast uut kriisilahendusstrateegiat sisaldava kriisilahenduskava heakskiitmist, välja arvatud peatükk 4.6, mida kohaldatakse hiljemalt ühe aasta jooksul alates sellest kuupäevast.“

Kriisilahenduskõlblikkuse suuniste punkti 10 muudetakse järgmiselt:

„10. Nendele finantsinstitutsioonidele, mis kuuluvad direktiivi 2013/36/EL artiklite 111 ja 112 kohaselt konsolideeritud järelevalve all olevasse konsolideerimisgruppi, kohalduvad suunised iga kriisilahendusaluse grupi ja asjakohasel juhul ka individuaalsel tasandil. Peatükke 4.6 ja 4.7 kohaldatakse ka selliste piiriüleste tütarettevõtjate tasandil, kes ei ole kriisilahendussubjektid, kui direktiivi 2014/59/EL artiklis 45f sätestatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ületab summat, mis on piisav kahjumi katmiseks vastavalt sama direktiivi artikli 45c lõike 2 esimese lõigu punktile a.

Kriisilahenduskõlblikkuse suuniste peatüki 3 pealkirja muudetakse järgmiselt:

„3. Rakendus- ja üleminekusätted“

Pärast kriisilahenduskõlblikkuse suuniste punkti 13 lisatakse uued punktid 13a, 13b ja 13c järgmiselt:

„13a. Finantsinstitutsioonid peaksid esitama kriisilahendusasutustele punktis 124 viidatud esimese enesehindamise aruande 31. detsembriks 2024.

13b. Erandina punktist 132 peaksid kriisilahendusasutused edastama punktis 130 viidatud esimese kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmi 31. detsembriks 2025.

13c. Punktis 138 viidatud finantsinstitutsioonid peaksid esitama kriisilahendusasutustele selles punktis viidatud esimese strateegiaraamistiku 31. detsembriks 2025.“

Punkti 56 alapunkti e muudetakse järgmiselt:

„e. peamiste tulemuste allkirjastamine ja sellega seoses piisava delegeerimiskorra tagamine osana asjakohastest sisekontrolli- ja usaldatavusmehhanismidest (näiteks kriisilahenduse aruandevormid ja enesehindamise aruanne);“

Punkti 4.5 järele lisatakse suunistesse järgmised uued punktid 4.6, 4.7 ja 4.8 koos punktidega 124–129, 130–137 ja 138–142:

124. Finantsinstitutsioonid peaksid vähemalt kord kahe aasta jooksul koostama ja esitama asjaomasele kriisilahendusasutusele aruande, milles nad teevad enesehindamise selle kohta, kas ja kui palju nad täidavad nende suuniste peatükkides 4.1–4.5 ja 4.8 ning ülekantavuse suuniste (et täiendada kriisilahenduskõlblikkuse hindamist ülekandestrateegiate jaoks) (ülekantavuse suunised)⁵ peatükkides 4 ja 5 sätestatud suutlikkust, ning võttes arvesse ametiasutustelt kahe aasta jooksul saadud tagasisidet, sealhulgas järgmised elemendid:

• a. suutlikkuse saavutamise aste (madal, keskmine, kõrge, ei kohaldata);
• b. kirjeldus, kuidas suutlikkus on saavutatud või miks seda ei peeta alapunkti a alusel kohaldatavaks;
• c. nendes suunistes ja finantsinstitutsiooni suunistes sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse suutlikkuse puuduste hindamine selle kohta, kuidas ja millal seda puudust saab kõrvaldada;
• d. kirjeldus, kuidas suutlikkus on integreeritud praeguste suundumuste jätkumisse;
• e. kirjeldus, kuidas suutlikkus on seotud finantsinstitutsiooni finantsseisundi taastamise kavaga (nt kas kriisilahenduse korra toimimise järjepidevus toetab ka finantsseisundi taastamise võimalusi, näiteks võõrandamisi, või kas finantsseisundi taastamise korda kasutatakse kriisilahenduse toetamiseks);
• f. mis tahes sise- või välishinnangud selle kohta, kuidas finantsinstitutsioon on neid suuniseid kohaldanud, sealhulgas sise- või välisauditi aruanded, väliskonsultantide hinnangud, eelkatsed või järelevalvearuanded;
• g. mis tahes täiendav teema, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus (nt hiljutisest majanduslangusest või turusündmusest õpitu).

125. Punktis 124 sätestatud enesehindamise kommenteeritud kokkuvõttes peaksid finantsinstitutsioonid tegema järgmist.

• a. Esitama oma arusaama kriisilahendusasutuse määratletud kriisilahendusstrateegiast ning oma ja asutuse(te) rollist selle strateegia täitmisel.
• b. Kirjeldama oma katsetamis- ja tagamisraamistikku, mis võimaldab neil tagada oma suutlikkust toetada kriisilahenduse strateegia täitmist pidevalt.
• c. Tegema kokkuvõtte oma enesehindamisest põhiliste kriisilahenduse valdkondade kaupa järgmiselt:
• i. juhtimine;
• ii. kriisilahenduse korral tegevuse järjepidevus ja juurdepääs finantsturutaristutele⁶ ;
• iii. kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime;
• iv. likviidsus ja rahastamine kriisilahenduse ajal;
• v. juhtimisteabesüsteemid⁷ ;
• vi. teabevahetus;
• vii. ülekantavus ja restruktureerimine.

126. Finantsinstitutsioonid peaksid esitama aruandeid kriisilahendusasutusele vähemalt iga kahe aasta tagant. Esimene aruanne tuleks esitada 31. detsembriks 2024.

127. Piiriüleste kriisilahendusgruppide kontekstis peaks kriisilahendussubjekt esitama enesehindamise aruande kas konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele (või mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia korral asjaomasele kriisilahendusasutusele) või kui üksus ei ole kriisilahendussubjekt, siis kohalikule kriisilahendusasutusele.

128. Kui see koostatakse, tuleks üksuse, mis ei ole kriisilahendussubjekt, enesehindamine töötada välja konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegia alusel ja koostöös kriisilahendussubjektiga.

129. Punkti 124 viidatud enesehindamise aruande koostamisel peaksid finantsinstitutsioonid järgima oma kriisilahendusasutuse poolt ette nähtud vormi.

⁵ Suunised EBA/GL/2022/11 finantsinstitutsioonidele ja kriisilahendusasutustele, et täiendada kriisilahenduskõlblikkuse hindamist ülekandestrateegiate jaoks (ülekantavuse suunised).

⁶ Finantsturutaristud.

⁷ Juhtimisteabesüsteemid.

130. Kriisilahendusasutused peaksid, võttes arvesse peatükis 4.6 viidatud enesehindamise aruannet ja eelkõige punkti 124 alapunktides d–f nõutud elemente, võtma vastu mitmeaastase kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmi nende pädevusse kuuluvate finantsinstitutsioonide jaoks. Programm peaks hõlmama kogu suutlikkust, mis on sätestatud nendes suunistes ja EBA ülekantavuse suunistes⁸ .

131. See peaks hõlmama kolme aastat (viimased kaks on soovituslikud), et võimaldada finantsinstitutsioonidel optimeerida oma kriisilahenduse kavandamise jõupingutusi. Kriisilahendusasutus peaks seda igal aastal ajakohastama/kinnitama. Iga-aastase läbivaatamise tulemustest tuleks finantsinstitutsioonide teavitada põhjendamatu viivituseta. 132. Kriisilahendusasutused peaksid edastama finantsinstitutsioonidele punktis 130 viidatud kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmi ja selle iga-aastased ajakohastused või kinnitused, nagu on viidatud punktis 131, hiljemalt koos kriisilahenduskava ja kriisilahenduskõlblikkuse hindamise kokkuvõttega vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõike 7 punktile a.

133. Kriisilahendusasutused peaksid, võttes arvesse 4. lisas esitatud mittetäielikku loetelu, sätestama (punktis 130 viidatud) kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmis hindamiste, testide, metoodikate, tavade ja vahendite valiku, mida nad kavatsevad kasutada, et katsetada finantsinstitutsioonide poolt nende kriisilahendusstrateegia täitmise toetamiseks kehtestatud korra asjakohasust.

134. Kaalutledes katsetamismeetodite valikut oma kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmis, nagu on sätestatud punktis 130, peaksid kriisilahendusasutused järgima riskipõhist käsitlust, mis põhineb finantsinstitutsioonide riskiprofiilil, suurusel ja ärimudelil (nt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kategoriseerimine⁹ ) ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldisel punktisummal,¹⁰ ning võtma arvesse järgmist:

• a. kriisilahenduskõlblikkuse areng/ulatus, kui palju on täidetud nendes suunistes sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse suutlikkus, ja
• b. sisemise kriisilahenduskõlblikkuse tagamise töö üldine kvaliteet, mida tõendab enesehindamise aruanne.

135. Piiriüleste kriisilahendusgruppide kontekstis peaksid grupi tasandi kriisilahendusasutused ja nende suuniste kohaldamisalasse kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutused arutama mitmeaastast kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmi.

136. Piiriüleste konsolideerimisgruppide korral peaks kriisilahendusüksuste mitmeaastase kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmi, sealhulgas selle raames tehtavad testid, tegema kas kriisilahendusüksuse kriisilahendusasutus või vastuvõtvad kriisilahendusasutused koostöös kriisilahendusüksuse kriisilahendusasutusega - vastavalt nendevahelisele kokkuleppele.

137. Kriisilahendusasutused peaksid jagama finantsinstitutsiooniga ja piiriülese konsolideerimisgrupi korral vähemalt kriisilahenduse kolleegiumi liikmetega kõigi selliste testide tulemusi, mis on tehtud kooskõlas punktis 130 viidatud kriisilahenduskõlblikkuse katsetamise programmiga.

⁸ EBA/GL/2022/11.

⁹ „Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kategoriseerimine“ – finantsinstitutsiooni süsteemse tähtsuse näitaja, mis on määratud tema suuruse ja keerukuse ning tegevusulatuse alusel. Vt ka EBA järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi läbivaadatud suuniste punkt 2.1.1 (EBA/GL/2022/03).

¹⁰ Vt määratlus EBA järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi läbivaadatud suunistes (EBA/GL/2022/03), lk 21. „Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor“ – järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamisele tuginev finantsinstitutsiooni elujõulisusele avalduva üldriski arvnäitaja.

138. Liidu emaettevõtja ja kriisilahendusüksused kriisilahendusgrupis, mille suhtes kohaldatakse kas määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a või 92b või mille koguvara kriisilahendusgrupi tasandil ületab 100 miljardit eurot, ning asjaomase kriisilahendusasutuse määratud ettevõtjad, kelle suhtes ei kohaldata määruse (EL) nr 575/2013 artiklit 92a ja kes kuuluvad kriisilahendusgruppi, mille koguvara on väiksem kui 100 miljardit eurot, kuid mille puhul kriisilahendusasutus on hinnanud, et see võib põhjustada maksejõuetuse korral süsteemse riski vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 45c lõikele 6, peaksid välja töötama strateegiaraamistiku.

139. Strateegiaraamistikku tuleks nõuda muudelt kui punktis 138 nimetatud finantsinstitutsioonidelt, kui kriisilahendusasutuse hinnangul on see põhjendatud organisatsiooni keerukusega ja sellest tuleneva vajadusega kriisilahenduskõlblikkuse suutlikkuse kõrgetasemelise koordineerimise järele.

140. Strateegiaraamistik peaks sisaldama järgmist¹¹ .

• a. Määratleb kõrgema juhtkonna peamised rollid ja kohustused kriisilahenduse ettevalmistamisel ja selle ajal.
• b. Sätestab probleemi ja ajakava, mille kohta peaks juhtkond tegema otsuseid kriisilahenduse ettevalmistamisel ja selle käigus.
• c. Määrab alamstrateegiate aktiveerimise käivitajad (kriisiohjestrateegia, ülekandestrateegia, hädaolukorrakava juurdepääsuks finantsturutaristutele, teabevahetus).
• d. Sätestab teabeallikate allikad, tähtajad ja vormi, mis toetavad juhatuse otsuseid.
• e. Näitab, kuidas kriisilahendusstrateegia rakendamise eri elemendid üksteist mõjutavad, eelkõige:
• i. kriisiohje teostamine (kriisiohjestrateegia);
• ii. ülekandestrateegia (kui see on asjakohane);
• iii. hindamine;
• iv. rahastamine ja likviidsus kriisilahenduse ajal (sealhulgas tagatiste järelevalve / kriisilahenduse rahastamise strateegia);
• v. juurdepääs finantsturutaristutele (sealhulgas hädaolukorrakavad);
• vi. tegevuse järjepidevus (sealhulgas teenuste kataloog);
• vii. ettevõtte reorganiseerimise kava.

141. Finantsinstitutsioonid peaksid ajakohastama oma strateegiaraamistikke vähemalt kord aastas või pärast nende õigusliku või organisatsioonilise struktuuri või tegevus- või finantstingimuste muutmist, mis võib oluliselt mõjutada või tingida vajaduse muuta strateegiaraamistikku. Iga-aastase läbivaatamise tulemustest tuleks põhjendamatu viivituseta teavitada kriisilahendusasutusi.

142. Kriisilahenduskõlblikkuse suuniste 3. lisa järele lisatakse 4. ja 5. lisa järgmiselt:

¹¹ Strateegiaraamistiku ülesehituse põhjalik kirjeldus on 5. lisas.