4.6. Enesehindamise aruanne

124. Finantsinstitutsioonid peaksid vähemalt kord kahe aasta jooksul koostama ja esitama asjaomasele kriisilahendusasutusele aruande, milles nad teevad enesehindamise selle kohta, kas ja kui palju nad täidavad nende suuniste peatükkides 4.1–4.5 ja 4.8 ning ülekantavuse suuniste (et täiendada kriisilahenduskõlblikkuse hindamist ülekandestrateegiate jaoks) (ülekantavuse suunised)⁵ peatükkides 4 ja 5 sätestatud suutlikkust, ning võttes arvesse ametiasutustelt kahe aasta jooksul saadud tagasisidet, sealhulgas järgmised elemendid:

• a. suutlikkuse saavutamise aste (madal, keskmine, kõrge, ei kohaldata);
• b. kirjeldus, kuidas suutlikkus on saavutatud või miks seda ei peeta alapunkti a alusel kohaldatavaks;
• c. nendes suunistes ja finantsinstitutsiooni suunistes sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse suutlikkuse puuduste hindamine selle kohta, kuidas ja millal seda puudust saab kõrvaldada;
• d. kirjeldus, kuidas suutlikkus on integreeritud praeguste suundumuste jätkumisse;
• e. kirjeldus, kuidas suutlikkus on seotud finantsinstitutsiooni finantsseisundi taastamise kavaga (nt kas kriisilahenduse korra toimimise järjepidevus toetab ka finantsseisundi taastamise võimalusi, näiteks võõrandamisi, või kas finantsseisundi taastamise korda kasutatakse kriisilahenduse toetamiseks);
• f. mis tahes sise- või välishinnangud selle kohta, kuidas finantsinstitutsioon on neid suuniseid kohaldanud, sealhulgas sise- või välisauditi aruanded, väliskonsultantide hinnangud, eelkatsed või järelevalvearuanded;
• g. mis tahes täiendav teema, mille on kindlaks määranud asjaomane kriisilahendusasutus (nt hiljutisest majanduslangusest või turusündmusest õpitu).

125. Punktis 124 sätestatud enesehindamise kommenteeritud kokkuvõttes peaksid finantsinstitutsioonid tegema järgmist.

• a. Esitama oma arusaama kriisilahendusasutuse määratletud kriisilahendusstrateegiast ning oma ja asutuse(te) rollist selle strateegia täitmisel.
• b. Kirjeldama oma katsetamis- ja tagamisraamistikku, mis võimaldab neil tagada oma suutlikkust toetada kriisilahenduse strateegia täitmist pidevalt.
• c. Tegema kokkuvõtte oma enesehindamisest põhiliste kriisilahenduse valdkondade kaupa järgmiselt:
• i. juhtimine;
• ii. kriisilahenduse korral tegevuse järjepidevus ja juurdepääs finantsturutaristutele⁶ ;
• iii. kahjumikatmis- ja rekapitaliseerimisvõime;
• iv. likviidsus ja rahastamine kriisilahenduse ajal;
• v. juhtimisteabesüsteemid⁷ ;
• vi. teabevahetus;
• vii. ülekantavus ja restruktureerimine.

126. Finantsinstitutsioonid peaksid esitama aruandeid kriisilahendusasutusele vähemalt iga kahe aasta tagant. Esimene aruanne tuleks esitada 31. detsembriks 2024.

127. Piiriüleste kriisilahendusgruppide kontekstis peaks kriisilahendussubjekt esitama enesehindamise aruande kas konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele (või mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamise strateegia korral asjaomasele kriisilahendusasutusele) või kui üksus ei ole kriisilahendussubjekt, siis kohalikule kriisilahendusasutusele.

128. Kui see koostatakse, tuleks üksuse, mis ei ole kriisilahendussubjekt, enesehindamine töötada välja konsolideerimisgrupi kriisilahendusstrateegia alusel ja koostöös kriisilahendussubjektiga.

129. Punkti 124 viidatud enesehindamise aruande koostamisel peaksid finantsinstitutsioonid järgima oma kriisilahendusasutuse poolt ette nähtud vormi.

⁵ Suunised EBA/GL/2022/11 finantsinstitutsioonidele ja kriisilahendusasutustele, et täiendada kriisilahenduskõlblikkuse hindamist ülekandestrateegiate jaoks (ülekantavuse suunised).

⁶ Finantsturutaristud.

⁷ Juhtimisteabesüsteemid.

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/