2.2. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis skoori määramine

Pädevad asutused peaksid kasutama ühtset hindamissüsteemi, et hõlbustada suhtlust pädevate asutuste ja järelevalvekolleegiumide vahel, edendada võrreldavust ja võrdseid tingimusi kõigi finantsinstitutsioonide vahel ning seada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide hindamisel esikohale järelevalvealased ressursid ja -meetmed. Nad peaksid tegema kokkuvõtte oma hindamiste tulemustest, määrates riskiskoorid, järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide skoorid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoori.

Riskiskooride, järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide skooride ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoori määramisel peaksid pädevad asutused tuginema käesolevate suuniste iga asjakohase punkti ja jaotise lõpus tabelites esitatud kaalutlustele koos järelevalvealase hinnangu kohaldamisega. Kuigi need kaalutlused on skooride määramise aluseks, ei tohiks neid tõlgendada mehaanilise kontrollnimekirjana, mis tuleb täita iga elemendi kohta, samuti ei tohiks neid käsitada elementide tähtsusjärjestuse kehtestamisena. Selle asemel on nende eesmärk aidata pädevatel asutustel punkte anda, võttes arvesse erinevate elementide vastastikust mõju ja asjakohasust hinnatava finantsinstitutsiooni konkreetse mõõtme raames.

Riskiskooride eesmärk on kajastada tõenäosust, et kapitali, likviidsuse ja rahastamisega seotud riskid avaldavad finantsinstitutsioonile olulist mõju. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elemendi skoorid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor näitavad finantsinstitutsiooni elujõulisust ohustavate riskide ulatust; eelkõige peaks

seisukohta finantsinstitutsiooni üldise elujõulisuse kohta, nagu on sätestatud 9. jaotises.

tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ) artikli 104a lõike 1 punktiga b (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/2026-01-11). Joonis 1. Skoori määramise raamistik

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor

Ärimudeli Sisejuhtimise ja kogu Kapitali Likviidsuse ja analüüsi finantsinstitutsiooni adekvaatsuse rahastamise skoor hõlmavate kontrollide skoor piisavuse skoor skoor

Skoorid on järgmised: 1 (väike risk), 2 (keskmine kuni väike risk), 3 (keskmine kuni suur risk) ja 4 (suur risk – see kajastab halvimat võimalikku hinnangut). Täiendavat skoori F saab kasutada ainult järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoori jaoks, nagu on selgitatud lõikes 38. Pädevad asutused võivad kasutada asutusesiseselt, näiteks ressursside planeerimiseks, detailsemat skoori määramist, kui järgitakse käesolevates suunistes sätestatud üldist skoori määramise raamistikku.

Pädevad asutused peaksid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamiste lõpetamisel skoorid läbi vaatama minimaalse sagedusega, mis on sätestatud punktis 2.4 esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi sekkumise mudelis. Punktisummad tuleks läbi vaadata ilma asjatu viivitusteta, lähtuvalt olulistest uutest tulemustest või arengutest.

2.2.1. Riskiskoorid

Riskiskoorid määratakse kapitalile avalduvate riskide summeerimiseks (nagu on täpsustatud 6. jaotises). Need skoorid kajastavad tõenäosust, et risk avaldab finantsinstitutsiooni usaldatavusele olulist mõju (nt võimalik kahju) pärast seda, kui on kaalutud riskikontrollide kvaliteeti selle mõju leevendamiseks (st jääkrisk), kuid enne, kui arvestatakse finantsinstitutsiooni võimet riski maandada olemasolevate kapitali- või likviidsusressursside abil.

Pädevad asutused peaksid riskiskoori kindlaks määrama, hinnates finantsinstitutsiooni olemuslikku riskitaset ning võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse finantsinstitutsiooni riskijuhtimise ja kontrollimehhanismide piisavust. Eelkõige võib asjakohane riskijuhtimise ja kontrollimeetmete raamistik leevendada konkreetse riski mõju usaldatavusele, samas kui nõrk raamistik võib seda mõju suurendada. Olemusliku riski ning juhtimise ja kontrolli adekvaatsuse hindamisel tuleks arvesse võtta kaalutlusi, mis on esitatud tabelis 6 krediidi- ja vastaspoole riski kohta, tabelis 8 tururiski kohta, tabelis 10 operatsiooniriski kohta, tabelis 12 pangaportfelli intressi- ja krediidimarginaali riski kohta (IRRBB ja CSRBB) ning tabelis 17 likviidsuse ja rahastamise kohta.

Kapitaliriskide hindamisel peaksid pädevad asutused arvesse võtma ka asjakohaseid alamkategooriaid (nt kontsentratsioonirisk või riigirisk osana krediidi- ja vastaspoole riski hindamisest, nagu on sätestatud 6. jaotises). Sõltuvalt mis tahes alamkategooria olulisusest konkreetse finantsinstitutsiooni jaoks võivad pädevad asutused otsustada neid hinnata ja neile punkte anda eraldi.

Pädevad asutused võivad riskiskoori andmisel kasutada erinevaid meetodeid, nad võivad anda riskihinnangu ning riskijuhtimise ja kontrolli tulemused eraldi (mille tulemuseks on vahe- ja lõppskoor) või hinnata neid ühiselt. Pädevad asutused võivad ka koondada kõik kapitaliga seotud riskid üheks koondskooriks.

2.2.2. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide skoorid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise lõpus peaksid pädevad asutused koostama finantsinstitutsiooni riskiprofiili ja elujõulisuse põhjaliku ülevaate, mis põhineb järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi neljal elemendil:

• a. ärimudel ja -strateegia, nagu on sätestatud jaotises 4;
• b. sisejuhtimise ja kogu finantsinstitutsiooni hõlmavad kontrollid, nagu on sätestatud jaotises 5;
• c. kapitali adekvaatsus, nagu on sätestatud jaotises 7;
• d. likviidsuse ja rahastamise piisavus, nagu on sätestatud jaotises 8.

Kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse ning rahastamise adekvaatsusega seoses väljendavad need skoorid järelevalvealast arvamust finantsinstitutsiooni kapitali ja likviidsuse suutlikkuse kohta maandada/katta kapitalile, likviidsusele ja rahastamisele avalduvaid, jaotistes 6 ja 8 kirjeldatud individuaalseid riske ja/või teisi, jaotises 7 kirjeldatud elemente, mille jaoks on määratud täiendavaid omavahendeid.

Lõplik skoor on järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor. See hõlmab eespool nimetatud nelja järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elemendi skoori ning järelevalvealast hinnangut. Pädevad asutused peaksid tagama, et järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor näitab finantsinstitutsiooni üldist elujõulisust, sealhulgas seda, kas finantsinstitutsioon on „maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv“ direktiivi 2014/59/EL artikli 32 tähenduses ning võttes arvesse EBA suuniseid maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta⁸ . Kui järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise tulemus näitab, et finantsinstitutsiooni võib pidada maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks, peaksid pädevad asutused kohaldama skoori „F“ ja järgima kriisilahendusasutustega suhtlemise protsessi, nagu on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artiklis 32.

⁸ EBA suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille puhul peetakse krediidiasutust või investeerimisühingut direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 6 kohaselt maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks (EBA/GL/2015/07).

Pädevad asutused peaksid tagama, et järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide skoorid ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor:

• a. kajastavad tõenäosust, et probleemide lahendamiseks on vaja järelevalvemeetmeid;
• b. võetakse arvesse varajase sekkumise meetmete võtmise käivitajana kooskõlas EBA suunistega varajase sekkumise meetmete kasutamise käivitajate kohta⁹ ;
• c. annavad teavet järelevalvevahendite prioriseerimiseks ja planeerimiseks ning järelevalvealase kontrolliprogrammi prioriteetide seadmiseks.

⁹ EBA suunised varajase sekkumise meetmete kasutamise käivitajate kohta (EBA/GL/2015/03).