2.4. Proportsionaalsus ja järelevalveline sekkumine

Pädevad asutused peaksid kohandama finantsinstitutsiooni suhtes rakendatava järelevalvealase sekkumise ulatust, sagedust, üksikasjalikkust ja intensiivsust vastavalt selle kategooriale ja võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tegevuste kavandamisel peaksid pädevad asutused lähtuma tabelis 1 esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi minimaalse sekkumise mudelist. Mudel seob järelevalvealase tegevuse intensiivsuse finantsinstitutsiooni kategooriaga. Mudelit ei tohiks tõlgendada takistusena vahendite eraldamisel kindlaksmääratud järelevalveprioriteetidele. Seetõttu võivad pädevad asutused, sõltumata finantsinstitutsiooni liigitusest, määrata oma hindamise fookuse ja detailsuse taseme nii, et see kajastaks finantsinstitutsiooni riskiprofiili, erinevate riskide olulisust, jaotises 3 kirjeldatud põhinäitajate seire kaudu tuvastatud suundumusi ja tekkivaid riske, jaotises 11 kirjeldatud stressitestimise või järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi varasemate hindamiste tulemusi.

Selle mudeli kohaselt peaksid pädevad asutused kujundama ülevaate kõigist järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementidest (ärimudeli analüüs, juhtimine/sisekontroll, kapitaliriskid ning likviidsus- ja rahastamisriskid) vastavalt tabelis 1 esitatud miinimumsagedusele, säilitades samal ajal võimaluse anda igal aastal asutuse elujõulisuse kohta sisukas ja terviklik hinnang (järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise kokkuvõte).

See seisukoht peaks põhinema teabel, mis on kogutud kõigi punktis 13 loetletud järelevalvetegevuste käigus. Eelkõige võib järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise kokkuvõtte lähtealuseks olla ka eelmiste aastate teave, tingimusel et pädev asutus on kindlaks teinud – võttes arvesse ka näitajate kvartali jooksul toimuvat jälgimist –, et finantsinstitutsiooni riskiprofiil ei ole oluliselt muutunud.

Pädevad asutused peaksid suhtlema finantsinstitutsioonide juhtorgani ja kõrgema juhtkonnaga¹⁴ vastavalt tabelis 1 esitatud miinimumsagedusele. Sõltumata finantsinstitutsiooni kategooriast peaksid pädevad asutused tõhustama oma tegevust, et võtta meetmeid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi varasemate hindamiste tulemuste põhjal või jälgida finantsinstitutsioone, millel on kõrgemad või kiiresti muutuvad riskiprofiilid või madal üldine järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi skoor, mis viitab tõsistele järelevalvealastele probleemidele.

¹⁴ Nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/2026-01-11), artikli 3 lõikes 9.

Kui finantsinstitutsioonid kuuluvad piiriülestesse konsolideerimisgruppidesse, peaksid pädevad asutused arutama, kuidas nad kavatsevad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hinnata järelevalvekolleegiumide raames, et tuvastada probleemid varajases etapis ning kohandada ja koordineerida lähenemisviisi asutuste vahel, nagu on sätestatud jaotises 10.

Tabel 1. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamine finantsinstitutsioonide eri kategooriatele

*Kontrolli fookus ja üksikasjalikkus on kohandatud nii, et need kajastaksid finantsinstitutsiooni riskiprofiili, erinevate riskide olulisust ning järelevalvetegevuse käigus tuvastatud suundumusi ja tekkivaid riske. See võib põhineda varasematel hindamistel, kui miski ei ole vastavalt kättesaadavale teabele (nt näitajate seire ja aruandlus) oluliselt muutunud, olenemata finantsinstitutsiooni liigitusest.

**Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kõigi elementide hindamise miinimumsagedust võib 4. kategooria finantsinstitutsioonide puhul pikendada kolmelt aastalt viiele aastale, kui on täidetud järgmised tingimused:

• i) neil on stabiilne madala riskiga profiil, stabiilsed finantsnäitajad ja head marginaalid ning ii) põhinäitajate kvartaalne seire ei tekita probleeme.

Kui pädevad asutused tuvastavad, et finantsinstitutsioonidel on sarnased riskiprofiilid, või nad võivad olla avatud sarnastele tekkivatele riskidele, võivad nad teha järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi temaatilised hindamised mitme finantsinstitutsiooni kohta ühe hindamise raames (nt ärimudeli analüüsi võib teha kõigi väikeste hüpoteeklaenu andjate kohta korraga, arvestades, et sellega tõenäoliselt tuvastatakse samad äritegevuse elujõulisuse probleemid kõigi nende finantsinstitutsioonide korral). Pädevad asutused võivad vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 97 lõikele 4a kasutada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamiseks ka kohandatud metoodikaid sarnase riskiprofiiliga, näiteks sarnaste ärimudelitega või sarnase riskipositsioonide geograafiline paiknemisega finantsinstitutsioonide korral.

Direktiivi 2013/36/EL artiklis 99 nõutava järelevalve kontrolliprogrammiga hõlmatud finantsinstitutsioonide korral peaksid pädevad asutused tagama, et järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi sekkumise ja kohaldamise tasand määratakse selle programmi alusel.

Järelevalvetegevuse kavandamisel peaksid pädevad asutused koordineerima tegevust asutusesiseselt, et tagada sidus hindamine, ja teiste hindamisega otseselt või kaudselt seotud osapooltega, eelkõige juhul, kui neilt on vaja teavet.