7.1. Üldised kaalutlused

Pädevad asutused peaksid määrama järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kapitali hindamise kaudu, kas finantsinstitutsiooni hoitavad omavahendid katavad usaldusväärselt talle avalduvaid või avalduda võivaid kapitaliriske, kui need hinnatakse olulisteks finantsinstitutsiooni jaoks.

Pädevad asutused peaksid seda tegema, määrates kindlaks ja kehtestades selliste täiendavate omavahendite koguse (summa) ja kvaliteedi (koosseis), mida finantsinstitutsioon peab hoidma, et katta finantsinstitutsioonipõhiseid riske ja riskielemente, mis ei ole kaetud või ei ole piisavalt kaetud täiendavate esimese samba kapitalinõuetega, ning vajaduse korral omavahendite nõuded, et kõrvaldada puudused mudelites, kontrollides, juhtimises või muud puudused, samuti finantsinstitutsiooni ärimudelist tulenevad riskid (teise samba kapitalinõuded muude riskide kui ülemäärase finantsvõimenduse riski korral ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad teise samba kapitalinõuded ülemäärase finantsvõimenduse riski korral).

Kui oluline mõju finantsinstitutsiooni kapitaliprofiilile on või võib olla eeldatav seoses oluliste muudatustega esimese samba omavahendite nõude määramise regulatiivraamistikus (nt koguriskipositsiooni suurenemine või vähenemine) või selle rakendamises konkreetsele finantsinstitutsioonile (nt väljundi alammäär), peaksid pädevad asutused hindama sellist mõju seoses selle vastastikmõjuga teise samba kapitalinõudega. Selline hindamine võib kaasa tuua teise samba kapitalinõuete taseme või koosseisu ümberhindamise (kas ülespoole või allapoole), tagamaks, et finantsinstitutsiooni üldised omavahendite nõuded on kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 104a lõikega 1, eelkõige et teise samba kapitalinõuded hõlmavad riske või riskielemente, mis ei ole kaetud või ei ole piisavalt kaetud esimese samba omavahendite nõudega. Sellise hindamise tegemiseks võivad pädevad asutused suurendada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamise sagedust, nagu on sätestatud punktis 2.4 esitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kaasamise mudelis, või selle konkreetsete elementide sagedust.

Et käsitleda muu hulgas stressitingimustes tekkiva võimaliku kapitalipuudujääki, peaksid pädevad asutused võtma asjakohaseid järelevalvemeetmeid, sealhulgas, kui asjakohane, koostama teise samba kapitalisuunised ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevad kapitalisuunised ning teatama, mis on finantsinstitutsioonide omavahendite kvantiteet (summa) ja kvaliteet (koosseis), mis peaks ületama nende üldist kapitalinõuet või üldist finantsvõimenduse määra nõuet.

Teise samba kapitalinõude ja vajadusel teise samba kapitalisuuniste kehtestamisel peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. võtma arvesse kõiki järelevalvemeetmeid, mida nad on finantsinstitutsiooni suhtes rakendanud või kavatsevad rakendada;
• b. selgelt põhjendama kõiki teise samba kapitalisuuniste ja ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate teise samba kapitalinõude täiendavate omavahendite nõuete ning teise samba kapitalisuuniste ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevate kapitalisuuniste elemente;
• c. kohaldama teise samba kapitalinõuet ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevaid kapitalisuuniseid, samuti teise samba kapitalisuuniseid ja teise samba ülemäärast finantsvõimenduse riski käsitlevaid kapitalisuuniseid järjepideval viisil, et tagada usaldatavustulemuste üldine järjepidevus finantsinstitutsioonide lõikes.

Pädevad asutused peaksid hindama finantsinstitutsiooni omavahendite adekvaatsust ja neile avalduva majandusliku stressi mõju, kui ka liigsest finantsvõimendusest tulenevaid riske kui asutuse elujõulisuse peamist määravat tegurit. See otsus tuleks kokku võtta punktisummana, võttes arvesse käesoleva jaotise lõpus esitatud kaalutlusi.