7.7. Tulemuste kokkuvõte, skoori määramine ja järelevalvemeetmed

Pärast eespool kirjeldatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha, kas olemasolevad omavahendite ressursid tagavad usaldusväärse katte riskidele, millele finantsinstitutsioon on avatud või võib olla avatud. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 15 kirjeldatud kaalutluste alusel määratud elujõulisuse skooriga.

Kapitali adekvaatsuse skoori määramisel, kui asjakohane, peaksid pädevad asutused arvestama kapitali üldise taastamissuutlikkuse skoori (nõrk, adekvaatne, võib-olla täiustamisvõimeline, või rahuldav), nagu on täpsustatud EBA suuniste (finantsseisundi taastamise kavandamise üldise taastamissuutlikkuse kohta)⁴⁴ punktides 41–43. Üldise tagasimaksevõime skoori arvessevõtmine kapitali piisavuse kontekstis on eriti oluline juhul, kui kapitali üldine tagasimaksevõime hinnang on „nõrk“.

Tabel 15. Kapitali adekvaatsuse punktiarvu andmise järelevalvekaalutlused Skoor Järelevalveline arvamus Kaalutlused

⁴⁴ EBA/GL/2023/06

Allpool esitatud tabelis on toodud mittetäielik loetelu järelevalvemeetmetest, mida pädevad asutused võivad rakendada juhul, kui finantsinstitutsiooni kapitali piisavuses, sealhulgas stressitingimustes, tuvastatakse puudujääke. Pädevad asutused peaksid järelevalvemeetme liigi üle otsustama, lähtudes selle tõhususest konkreetse tuvastatud puuduse kõrvaldamisel. Pädevad asutused võivad kohaldada täiendavaid järelevalvemeetmeid või nende kombinatsiooni, kui neid peetakse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks asjakohasemaks. Tabel 16. Kapitali adekvaatsuse võimalikud ja mittetäielikud järelevalvemeetmed Pädevate asutuste võimalikud järelevalvemeetmed vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktidele a, c, h, i ja j – pädevad asutused võivad nõuda, et finantsinstitutsioon teeb järgmist: A. omab täiendavate omavahendite nõudeid, kehtestades kogu järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kapitalinõude ning määrab kindlaks teise samba kapitalisuunised, kui asjakohane; B. esitab usaldusväärse kapitaliplaani, mis käsitleb kohaldatavate kapitalinõuete täitmata jätmise riski, kui stressitestide kvantitatiivsed tulemused näitavad, et finantsinstitutsioon ei suuda antud stressistsenaariumide korral nõudeid täita, ja määrab selle rakendamise tähtaja; C. teeb vajaduse korral muudatusi kapitalikavades, sealhulgas kavandatud juhtimismeetmetes, või võtta täiendavaid leevendusmeetmeid, mis muutuksid asjakohaseks, arvestades stsenaariume ja praeguseid makromajanduslikke tingimusi; D. piirab muutuvat tasu protsendina netotuludest, kui see ei ole kooskõlas tugeva kapitalibaasi säilitamisega; E. piirab oma äritegevust või operatsioone või loovutab tegevusi, mis põhjustavad ülemääraseid riske tema usaldusväärsusele; F. vähendab institutsioonide teatavate tegevuste, toodete ja süsteemidega seotud riske, sealhulgas kolmandate osapoolte poolt osutatavate teenustega seotud riske; G. kasutab netokasumit omavahendite tugevdamiseks; H. piirab või keelab väljamaksed või intressimaksed aktsionäridele, osanikele või täiendavate esimese taseme omavahenditesse kuuluvate instrumentide omanikele, kui selline keeld ei ole makseviivitus; I. kehtestab täiendava või sagedasema aruandluse nõuded, sealhulgas aruandluse omavahendite, likviidsuse ja finantsvõimenduse kohta;.

Kui pädevad asutused hindavad kapitaliplaani või läbivaadatud kapitaliplaani usaldusväärsust kooskõlas tabeli 16 punktidega B ja C, peaksid nad arvestama järgmisi kriteeriume:

• a. see hõlmab kogu eeldatavat stressitestimise ajavahemikku;
• b. selles esitatakse rida usaldusväärseid leevendus- ja juhtimismeetmeid, nagu näiteks dividendimaksete piiramine jne;
• c. finantsinstitutsioon soovib ja suudab neid tegevusi teostada, et käsitleda kapitalinõuete rikkumisi süsteemiülestes stressitestides;
• d. kas neid leevendus- ja juhtimistegevusi mõjutavad õiguslikud või maineriskid, näiteks varasemate avalike teadetega (nt seoses dividendipoliitikate, äriplaanide ja riskivalmidusega) vastandumise või vastuollu minemise tõttu;
• e. tõenäosus, et leevendus- ja juhtimistegevused võimaldavad finantsinstitutsioonil kohaldatavaid kapitalinõudeid asjakohase aja jooksul täielikult täita;
• f. esitatud tegevused vastavad üldjoontes makromajanduslikele kaalutlustele ja teadaolevatele tulevikus rakenduvatele õiguslikele muudatustele, mis mõjutavad finantsinstitutsiooni eeldatud ebasoodsa stressistsenaariumi ulatuses ja ajaperioodi jooksul;
• g. finantsinstitutsiooni finantsseisundi taastamise kavas kirjeldatud taastumisvõimalused ja nende analüüs.

Pädevad asutused peaksid eeldama, et finantsinstitutsioonid rakendavad muudetud kapitaliplaani, sealhulgas muudatusi, mis põhinevad järelevalvealase hindamise tulemustel ja finantsinstitutsiooniga peetud dialoogil.