11.3. Pädevate asutuste organisatsiooniline ja juhtimiskord

Pädevad asutused peaksid kehtestama tõhusa järelevalvelise stressitestimise programmi. Programmi peaks toetama asjakohane organisatsiooniline, juhtimis- ja IT-kord, tagades, et järelevalvelist stressitestimist tehakse asjakohase sagedusega. Järelevalvelise stressitestimise programm peaks toetama järelevalvealase kontrolliprogrammi tõhusat kohaldamist individuaalsetele finantsinstitutsioonidele. Programm peaks kajastama ka seda, kuidas pädev asutus valib järelevalvelise stressitestimise vorme vastavalt iga testimise eesmärkidele.

Järelevalvelist stressitestimise programmi toetav juhtimis-, organisatsiooniline ja IT-kord peaksid hõlmama vähemalt järgmist:

• a. järelevalveliste stressitestide koostamiseks ja läbiviimiseks piisavad inim- ja materiaalsed ressursid, andmed ja IT-taristu. Eelkõige peaks järelevalvelise stressitestimise programmi toetama piisavad andmed ja asjakohane metoodiline lähenemisviis, mis katab kõiki aspekte, sealhulgas stsenaariume ja eeldusi (nt vormid, juhised, dokumentatsioon), ning tagab kvaliteedi ja kontrollide paindlikkuse ja asjakohase taseme;
• b. kvaliteeditagamise protsess, mis hõlmab stressitestimise koostamist, arendamist ja tegemist ning finantsinstitutsioonide tulemuste võrdlemist;
• c. järelevalvelise stressitestimise lõimimine teistesse asjakohastesse järelevalveprotsessidesse. Seega, kui see on nõutud ja õigusliku piiranguga sätestatud, peaks organisatsioon toetama teabe sisemist jagamist ja kasutamist kõigis stressitestimise programmi aspektides.

Pädevad asutused peaksid tagama, et juhtimiskorra osana vaadataks järelevalvelist stressitestimise programmi regulaarselt läbi nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt, et tagada selle jätkuv adekvaatsus.

Pädevad asutused peaksid tagama, et oleks kehtestatud protsessid ja korrad finantsinstitutsioonidega tõhusa dialoogi pidamiseks seoses järelevalveliste stressitestide ja nende tulemustega. See dialoog peaks peegeldama soovitud eesmärke ja selle toimumine on eriti oluline siis, kui finantsinstitutsioonide üldise kapitali adekvaatsuse hindamise eesmärgil korraldatakse järelevalvelisi stressitestimisi ning see tuleks korraldada käesolevates suunistes kirjeldatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi laiemas kontekstis. Sellise dialoogi pidamiseks nii tehnilisel kui juhtimise tasandil, kui asjakohane, peaksid pädevad asutused tagama järgmist:

• a. finantsinstitutsioonidele antakse adekvaatsed, piisavalt üksikasjalikud ja täpsed selgitused ja juhised alt-ülespoole stressitestides kasutatavate metoodikate ja eelduste rakendamise kohta;
• b. finantsinstitutsioonidele antakse adekvaatsed, piisavalt üksikasjalikud ja täpsed juhised seoses tugiteabega, mida nad peavad koos stressitestimise tulemustega esitama pädevatele asutustele;
• c. finantsinstitutsioonidele selgitatakse pärast arutelusid, kui asjakohane, järelevalveliste stressitestide tulemusi, mis tingisid järelevalvemeetmete kohaldamise. Seda peaksid pädevad asutused kaaluma eelkõige süsteemiüleste stressitestide korral, mis tingisid järelevalvemeetmete rakendamise.

Järelevalveliste stressitestide kohaldamisel piiriülestele konsolideerimisgruppidele peaksid pädevad asutused teavet vahetama ja (kui see on teostatav) arutama protsessi järelevalvekolleegiumides. Eelkõige peaksid pädevad asutused tagama, et avalikustatakse ja arutletakse asjakohaste üksikasjade ja metoodikate, stsenaariumide ja peamiste eelduste üle, samuti järelevalveliste stressitestide tulemuste, eelkõige nende tulemuste üle, mille eesmärgiks on kapitali või likviidsuse adekvaatsuse hindamine.

Pädevad asutused peaksid tuvastama, mis teavet järelevalveliste stressitestide ja nende tulemuste kohta võib avalikustada, arvestades järelevalveliste stressitestide eesmärki. Järelevalveliste stressitestide tulemuste ja metoodikate avalikustamise üle otsustamisel peaksid pädevad asutused kaaluma oma rolli testimises ja valitud lähenemisviisis ning avalikustatud tulemustele lisatava pädeva asutuse analüüsi ulatust.