4. Kolmanda riigi filiaali sisejuhtimise ja riskijuhtimise raamistiku hindamine

Pädevad asutused peaksid taotleja esitatud teabe põhjal hindama taotleja sisejuhtimise korda kooskõlas kolmanda riigi filiaale käsitleva peatüki nõuetega, mis on sätestatud direktiivi 2013/36/EL artiklis 48g, nagu on täpsustatud EBA läbivaadatud suunistes sisejuhtimise kohta kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 74 lõikega 3 ja artikli 48g lõikega 9⁹ .

Pädevad asutused peaksid hindama vähemalt kahe kolmanda riigi filiaali tegevust tegelikult juhtiva isiku või asjakohasel juhul kohaliku juhtkomitee liikmete sobivust vastavalt

9 Konsultatsioonidokument on kättesaadav siin: https://www.eba.europa.eu/publications-and-media/press-releases/eba-consults-revised-guidelines-internal-governance 15 kapitalinõuete direktiivi artikli 91 kohastele juhtorgani liikmete hindamise nõuetele, mis on sätestatud EBA ja ESMA ühissuunistes juhtorgani liikmete sobivuse hindamise kohta kooskõlas direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiiv) artikli 91 lõikega 11 ja artikli 91a lõikega 8 ning direktiivi 2014/65/EL (MiFID II)¹⁰ artikliga 9, mida kohaldatakse mutatis mutandis ja kooskõlas kapitalinõuete direktiivi artikli 48g lõikega 1. Vajaduse korral peaksid pädevad asutused hindama ka võtmefunktsiooni täitja(te) sobivust vastavalt samadele EBA ja ESMA ühissuunistele.

Pädevad asutused peaksid sisejuhtimise korra läbivaatamise raames, võttes eelkõige arvesse riskijuhtimise raamistikku, veenduma, et hõlmatud on kõik asjakohased riskid, sealhulgas potentsiaalsed riskid, mis on seotud tagatiskapitali moodustavate instrumentidega ja likviidsusnõuet täitvate instrumentidega. Pädevad asutused peaksid vaatama läbi ka IKT turbe- ja riskijuhtimisteabe vastavalt digitaalse tegevuskerksuse määruse nõuetele, kui asjakohane.

Pädevad asutused peaksid pöörama tähelepanu sellele, et kompensatsiooni kirjendamistavad või grupisisesed tehingud – kui need on ette nähtud – ei ole kavandatud nii, et jätta kolmanda riigi filiaali ilma asjaomases liikmesriigis tegutsemise eesmärgist ja põhjendustest, muutes need sisutühjaks, hoides kõrvale õiguslikest ja regulatiivsetest nõuetest. Selles hindamises tuleks keskenduda ka selliste tavade kooskõlale riskijuhtimise nõuetega ning tulusõltuvuse ulatusele.

Pädevad asutused peaksid vajaduse korral hindama taotleja kolmandate osapooltega sõlmitud kokkuleppeid, sealhulgas grupisiseseid kokkuleppeid, mis käsitlevad kolmandate osapoolte teenusepakkujate poolt osutatavaid olulisi või kriitilisi funktsioone, kooskõlas kapitalinõuete direktiivi artikliga 74 ja sellega seotud EBA suunistega kolmandate osapooltega seotud riskide usaldusväärse juhtimise kohta¹¹ .